LAPSED

minu üliäge päev – ME SAAME KOLMANDA TÜTRE!

27. aprill 2018

Eile oli mul tõesti paha päev. Esiteks oli tervis eriti nadi, vahepeal ei suutnud isegi püsti tõusta, iiveldasin ja olin valmis juba taksot tellima, et läheks võtaks haiglas seda “tilka” mida ämmakas soovitas, aga õnneks suutsin lõpuks natukene süüa ja enesetunne läks natukene paremaks. Aga mitte ainult füüsiliselt ei olnud nadi olla, sees oli ka kuidagi vastik tunne. Keegi näiteks kirjutas mulle instasse kommentaari, et miks ma üldse seda last saan, kui kõikidest minu postitustest, kus ma rasedusest räägin, õhkub läbi vastumeelsust või vastikust või midagi.

See viis tuju nii ära, sest ühest küljest olin ma nagu solvatud, et misasja, ma ei tunne ju mingit vastikust oma lapse vastu, aga teisalt tegi kurvaks, et ma üldse sellise mulje teistele jätan. Ja kui veel sügavamale sisse õngitseda, siis tõsi ta ju on, et seda ehedat rõõmu ja õnnetunnet ma tõesti tundnud ei olnud. Olin rasedusega justkui leppinud ja mõistusega aru saanud, et kui mitte enne, siis beebi sündimisega see tunne kindlasti peale tuleb, aga no kuidagi näotu tunne. Rase, aga ei juubelda. Rase, kes on nii tundetu, et isegi võõrad inimesed arvavad, et mu sündimata laps mulle vastumeelne ja vastik on.

Kogu see tunnete segapundar mu sees muutis mu närviliseks, vihaseks ja kurjaks. Ma nähvasin vist eile vähemalt viiele inimesele ja lõpuks lihtsalt ootasin, et maa mind alla neelaks, sest kõike teha oli nii raske. Tööd teha oli raske, sest kõik ajas vihale, millegagi hakkama ei saanud ja lõpuks kähvasin Kardole ka. Ta nimelt on pidanud 2 aastat ühte pistikut ära parandama ja eile oli see päev, kus minu elu ähvardas lõppeda just seepärast, et see katkine pistik mulle silmaauku vaatas ja see ajas mind NIIIIIIII närvi, et ma pidin Kardole lihtsalt kähvama, nagu poolearuline hüsteerik. Asja positiivse külje pealt – kaks aastat seinast välja rippunud pistik sai mingi viie mintsaga korda tehtud, abiks ikka!

Lisaks ei tekitanud minus just rõõmu ka fakt, et kohe varsti läheb vähemalt ühe osa maja välisosa ülesehitusest ja kui ma kuulsin, palju see maksma läheb ja arvestades, et Kardo isapalk on praeguseks läbi, siis tekkis küll selline tunne, et KÕIK on ainult minu teha, minu otsustada, minu muretseda ja minu orgunnida. Kogu maailm minu kuradi õlgadel ja minul pole mitte mingit muud sõnaõigust, kui ainult tegutseda ja ära teha. Hiljem selgus muidugi, et mu esialgne ärevus oli asjata ja saame ikka  hakkama, aga no teate vast ise seda tunnet, kui negatiivsed tunded sees aina süvenevad ja süvenevad ja lõpuks tunduvad isegi kõige väiksemad asjad lausa ahastusse ajavat. Selline tunne mul oligi.

Ja no et ikka igal asjal oleks kirsike tordil, siis loomulikult tekkis mulle kogu selle stressamise peale järjestikuselt neljas ohatis viimase kahe nädala jooksul. Ma läksin sellest nii närvi, et lajatasin sinna sellise pauguga äädikat peale, et kuivatasin endal pool huult peaaegu maha. Õnneks taipasin ma ööseks väga paksu kihi niisutavat huuleasja peale panna, muidu olekski teine vist ära kukkunud.

Hommik. Ärkan selle peale, et Lende kudrutab midagi omaette ja musitab selja tagant mu õlga. See on lihtsalt nii armas, sest enne tegi ta musi nii, et ajas suu pärani lahti ja lihtsalt asetas suu selle inimese peale, kellele ta “musi” tegi. Nüüd aga ajab ta oma väikese suukese prunti ja teeb väikse musimopsu, häälega ja puha! Ja see on NIII armas, et kui see ei ole kõige parem viis maailmas, mille peale ärgata, siis ma ei tea, mis on!

Kohe avastasin ka seda, et mu eilne äädikarünnak huulele aitas ja hilisem niisutus oli hea mõte, sest mu huulelt koorus lahti meetrine latakas kuivanud huult, mille all ootas värske ja ohatisevaba huulekene. Ütleme nii, et jumal oli armuline! Ja piima jagus ka täpselt kahe kohvi jaoks, süda ei olnud üldse paha ja isegi see, et me olime liiga kaua maganud ja Lotte oma põit keset tuba tühjendanud oli, ei tundunud enam väga hull. Lotte oli ise kõrval NII süüdlasliku näoga ja ega see ju tegelikult tema süü ei olnud, et meie rahumeeli põõnasime ja koera õue ei lasknud.

Jõime kohvi ja vaatasime Lendega koos raamatuid, kui mulle meenus, et täna saan ma ju võib-olla oma Panorama testi tulemused. Haarasin arvuti, avasin meili ja kuigi ma arvasin, et no isegi kui ma need täna saan, siis mitte kindlasti kohe hommikul, siis sellegipoolest just Panorama testi tulemus mind postkastis ootas. “Oumaigaaaad, Kardoooo, ma sain testi tulemused!!!”. Ja kui mul enne oli peas olnud mingi sada mõtet, kuidas ma Kardole soo teada annan, siis ma lihtsalt ei suutnud seda kirja mitte avada, või isegi mitte temast eemale minna, et ta ei näeks. Ma lihtsalt tahtsin selle testi tulemusi näha! See osa, et “lapsega on kõik korras” oli juba seal meilis kirjas, millega kiri tuli, aga täpsemate tulemuste (ja soo) nägemiseks pidin faili avama.

Ja kui ma selle avasin ja tulemust nägin, siis ma lihtsalt puhkesin nutma. Ma lihtsalt, ei saanudki aru, et kas see sugu iseenesest mulle nii palju rõõmu tegi, või oleksin ma pisaraid valama hakanud ka teistsuguse tulemuse puhul, aga ma ihtsalt tundsin, et ma olen NII õnnelik. Nii otsast lõpuni rõõmu täis, et ma pole selle kolme kuu jooksul veel kordagi isegi pooltki nii õnnelik olnud, kui ma just praegu, sellel sekundil olin. Nüüd oli kõik nagu… päris. Ta on päris inimene, minu päris lapsukene, mitte mingi paganama loode, kes mul südant pahaks ajab ja spiraalidest hoolimata ennast mu emakasse ja meie eludesse pressis. Ma juba kujutasin ette, kuidas ma saan ta esimest korda endale sülle ja kuidas ma imetlen ta pisikesi näpukesi ja nuusutan ta beebilõhnalisi juukseudemeid ja tunnen seda tunnet, et ta on nii pehme ja õrn ja habras, et minu käed on tema jaoks liiga karedad. Ja kuidas ta käed-jalad on nagu väiksed pikad makaronilaadsed rootsukesed ja kuidas ta nuttes teeb väikse kitsekese häält ja kui ta läbi une võpatab ja käed enda ette sirgu ajab, nagu multikategalne. Ja kuidas ta juba mõne aja pärast istuma hakkab, kilkab naerda ja üritab elu eest pääseda oma õdede helluserünnakutest, mida ilmselgelt hakkab tihti ette tulema.

Ma näen vaimusilmas, kuidas Kardo vahetab süvenenud pilguga mähkmeid ja joriseb vaikselt mingit laulujuppi, mille ta jooksvalt välja mõtleb. Sõnadeks kõik, mida ta teeb või näeb. Ja kuidas ta selle väikse rootsu üle oma õla viskab ja ringi jalutab, et ta ei nutaks. Ja kuidas ma õhtul kõik oma kolm tüdrukut kaissu võtan ja mõtlen, et ma olen maailma kõige õnnelikum inimene.

Ja ma olengi maailma kõige õnnelikum inimene.

Ei hakka isegi praegu üldse halama selle üle, et keegi ründab mu blogi ja IT mees põrguvaeva näeks, et sellest vennast lahti saada*, et blogi ikka töötaks. Ei kurda üldse, et keegi üritab elu eest mu FBi parooli ära muuta ja ma isegi pilguta silma, et mu arvuti jamab, kõik mu tähtsad notesid ära kustutas ja iga sekundi tagant mind miskipärast “hoiatab”. Minu poolest plahvatagu mulle kätte kui tahab, sest kammoon, mul saab olema kolm tütart! Ja kõik mu tütred saavad üles kasvades näha, kuidas käitub armastav, viisakas ja hea abikaasa, et nad oma elus ka kunagi säärase leiaks, see oleks ju puhas õnn.

Kõik on üks suur õnn!

*Sai ka, võttis ainult 10 tundi! Ei tahtnud teid nii kaua ka ootama panna, aga ei saanud enne, sorri!

Pilt: Kukupesa

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

55 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply TJ 30. aprill 2018 at 15:30

    Hehh..see on kuidagi nii tore, et kui Sa Lendet ootama jäid, siis ma sain kuu hiljem triibud ning Plika sündis novembris. Ja nüüd kui Sa jälle rase oled ning tähtaeg novembris, siis mul on tähtaeg detsembris.
    Nii hea on lugeda samal ajal kellegi teise rasedusest ja ootusest.
    Ja kui Lende sündis, ma enne nii kartsin järjekordset sünnitust, siis Sinu seda “laivi” vaadates, sain täiega powerit juurde ja tekkis aint ootusärevus.
    Minul oli ka esimese lapsega see, et olin liiga krampis.

  • Reply Kats 30. aprill 2018 at 07:54

    Minu mees käib küll tööl aga hetkel teenin temast natukene rohkem ja vahest on ka tunne, et paljud asjad oleks nagu minu kanda. Aga tegelikult see nii ei ole päris. Hindamatu on aga see, et minu mees ka on lapsega koguaeg koos, sest mina käin ka õhtuti ja nädalavahetustel tööl- ja see on hindamatu, et tema on terve selle aja lapsega kodus. Koristab, teeb süüa, tegeleb lapseb, paneb teda magama jne…Ilma temata ma ei saaks töötada hetkel seal, kus ma töötan. Kui ma saaks kedagi koristama soovitada, siis ma soovitaks just oma meest (kui ta otsiks sellist tööd), sest ta on nii põhjalik. Mul on isegi piinlik, et ma ei viitsi nii koristada ja möllata nagu tema.

  • Reply Elisabeth 30. aprill 2018 at 07:12

    Minul kolmanda lapsega kusjuures oli ikka pikka aega võõras tunne. Ma teadsin et olen rase aga ma ei tundnud sidet oma lapsega. Vahel hirmutas see tunne, hakkasin üle mõtlema et äkki juhtub midagi lapsega ja sellepärast ei lase miski temasse kiinduda. Ma vaikisin sellest kuid sees oli kohutav segadus.
    See võõras tunne kadus peale esimest katkemisohtu kui haiglas istusin oma punuga. Ma hakkasin oma last armastama ja tunnetama ja ei suutnud endale andesta et nii võõras oli ta mulle alguses.
    Eks ma ikka ootasin poissi ju ja väike pettumus oli kui öeldi et kolmas piiga tulemas aga kui ära sündis ja viimased kuud… Need roosa manna asjad ja kleidid… Ega ma kujutan ette et poisiga ma oleks kui puuga saanud, ma poleks osanud midagi teha.. Nagu algaja ju :D
    Nüüd minu kolm piiga, parajad väänikud aga samas nii armsad ja minu päikesed… Poisi unistus püsib siiani, kauges tulevikus muidugi :D

  • Reply Kiivi 28. aprill 2018 at 21:18

    Nii vahva, palju õnne! Ja teretulemast kolme tütre klubisse! ?

  • Reply K. 28. aprill 2018 at 16:20

    Lihtsalt hakkasin nutma. Nii armas ❤

  • Reply K 28. aprill 2018 at 15:17

    Life is so unfair ?
    Ma siin tänase seisuga 19 nädalat rase ja no ikka pean veel 2 nädalat kannatama, et teada saada kumb siis tulemas on..
    Jaaa siis sa pmslt alles rasestusid ja juba kõik teada, ei imesta kui jõuad selle sünnitusega ka enne mind ühelepoole ??

  • Reply A. 28. aprill 2018 at 12:20

    Kujutan ette neid pettunuid, kes niiväga sinu eest sulle poissi ootasid :D

    • Reply Mallukas 28. aprill 2018 at 12:26

      jah :D

  • Reply Lisbet 28. aprill 2018 at 10:46

    Ma mäletan,et kuigi ma oma tirtsu väga ootasin,siis see nädal,kui ma ainult öökisin ja muu aeg oli ka suht niru olla pidevslt,siis mõtlesin küll vahepeal,et no oli seda vaja,mul on kõik pekkis- mees on tõeline tropp,ema pidin hooldekottu panema,ema sattus raskes seisundis haiglasse,oma korteritki polnud,elasin nö mehe pinnal…. Ühesõnaga kõik oli nii pekkis,et laps tundus äkki täitsa ülearune sellises olukorras…. A noh,see läks üle mingi hetk lihtsalt.

  • Reply Maria 28. aprill 2018 at 09:32

    Muidugi on tore, et tütreke tulemas on, aga veelgi toredam, et kõik näitajad kenasti korras on!

    Pole vahet, mis soost lapsed on, peamine et terved!

    Õnne!

    • Reply Mallukas 28. aprill 2018 at 09:33

      Muidugi, aga ma seda ei kahelnudki, et kõik hästi on :)

  • Reply M 28. aprill 2018 at 08:27

    Väga tore uudis et kóik hästi on ! Mingu seenele need kes esimetel rasedus nädalatel juba emad tereesad on .
    Sul on kaks tegusat põnni ,koer ,majapidamine ,töö ,Lisaks seljataga üks peetumine ka veel ,loogiline et sa ootad veidi enne kui rõõmustama hakkad .
    Rasedus on pikk ja iial ei tra ,ebareaalne oleks juba esimestel nädalatel hakata kolmandat last ette kujutama ja mingeid mega tundeid tundma .
    Nendel tunnetel on 9 kuud aega ,küll need tulevad .

  • Reply Liisa 28. aprill 2018 at 08:24

    Palju õnne!
    Meil on õdedega kokku kolm õde ja pole paremat kombot! !!

  • Reply Mammu 28. aprill 2018 at 08:21

    Need emotsioonid on nii minulikud.Sõbranna ei saanud kah aru,et kas ma siis ei taha seda last kui ma niipalju raseduse üle virisen ja vingun, pluss need hirmud kuidas hakkama saada.Enesetunne oli nii kehv.Ja siis sain eelmine nädal teada, et kolmas poiss tulemas ja kõik need negatiivsed emotsioonid kadusid.Ei jõua ära oodata, et see pisike meie seltsi juba jõuaks:)Ostsin see nädal esimesed asjad ka:)

  • Reply Kirsika 28. aprill 2018 at 07:33

    Minu arust ka nii super vahva et tulemas on veel üks pisike tüdruk ? Hästi toredat beebiootust!

  • Reply e 28. aprill 2018 at 05:06

    Väga lahe kuigi lootsin poisiuudist. Aga palju palju õnne teile.

  • Reply Katrin 28. aprill 2018 at 01:35

    Kolm tütart on äge! ?

  • Reply V 28. aprill 2018 at 00:11

    Soovitaks tütre puhul Kardole raamatut: Forever Outnumbered: Tales of Our Family Life from Instagram’s Father of Daughters.

    Ei tea, kas jälgite, aga fatherofdaugthers Instagramis. Isa näitab läbi huumori kuidas viie naisega elamine on. Väärt jälgimist ausalt!

  • Reply Mirjam 27. aprill 2018 at 23:30

    Kolm tüdrukut on väga lahe kombo!? Tean, millest räägin. Ma nii rahul oma tüdrukutega. Kui ma kunagi arvasin, et poiss võiks ka olla, siis enam ei kujutaks ettegi. Olen tuttavatele öelnud, et võibolla tuleks kunagi ka neljas, kui teaks kindlasti, et tüdruk on ?
    Muide, mu enda emal on ka kolm tütart! ?

  • Reply katrin 27. aprill 2018 at 23:22

    Palju palju õnne teie perele! :) Tüdruk läbis kõikvõimalikud takistused, et eluks võimalust saada :D üks tugev inimene tulekul! :)

  • Reply Mann 27. aprill 2018 at 22:44

    Jaiiiii, ma teadsin, et Sa oled minu maati naine. Kolm plikat.
    (Y)

    Mul äi ütles tabavalt, kassil on pojad, inimestel on tütred.

    Lahe.

    • Reply ? 28. aprill 2018 at 07:50

      Väga haige lause ?
      See äi vist päris normaalne inimene pole! Või ütles seda lihtsalt sulle lohutuseks ?

    • Reply M 28. aprill 2018 at 08:21

      Naljakas mõttemaailm.Üldiselt siis tegid oma kassiga nikati nakati ,et tütreid saada ? ? Poisid ka ikka väga vahvad ,usu mind .
      Naljakad on need mehi põlgavad naistejumaldajad .Ise me eluaeg nagu kiimased kassid jookseme meeste järgi (sama teevad ka su tütred tulevikus et sa teaks ) aga oiiii kui paha see on kui keegi poja saab eks :)
      Endal on üks mõlemast ja võin öelda et seda kogemust ei vahetaks iial mitte millegi vastu .
      Mina arvan et mallukas oleks õnnelik olnud kasvõi tulnuka üle ,tal on tähtis lapse tervis ,vaevalt et ta nüüd oma kolmega ”sinu maati naine on” ?

      • Reply Evelin 28. aprill 2018 at 08:55

        Rahunege nüüd maha, humoorikas ütlus on ju, ei tasu hakata kohe süvapsühholoogilist analüüsi tegema:D

        Mallukas, ma millegipärast lootsin ja arvasin, et tuleb jälle tütar. No kuidagi sobib see naistevägi teile sinna:) Vägev, noh!:)))

      • Reply Suss 28. aprill 2018 at 10:48

        Sina oled põhjus, miks ma ei julge kunagi uues ja võõras seltskonnas esimesena nalja viskama hakata.. Mõni saab kõige lihtsama nalja peale südamerabanduse ja tunneb kohustust kõiki ja kõike kaitsma hakata isegi, kui teised naljast aru said :D

        • Reply M 29. aprill 2018 at 21:10

          kui jutt käib minust (M) ,siis ma olen vägagi rahulik ja ka väga humoorikas ? Lihtsalt nalja teevad need naljaninad kes arvavad et on kellegiga samast mastist sest neil on samast soost lapsed ? üldse olen täheldanud et kusagil ei tohi tegelikult laste sugu väga mainida sest siis lendavad need kolmetütremammad peale ,et nemad ikka niiiiii rahul ja kes ikka poega tahaks .Enamusel on ju savi kes kellel on ? nii et rahunege te ise maha ,me kõik saime naljast aru ja meie maailm teie tütarde armee tõttu seisma ei jää.Ma arvan et siin kõik lõõbivad ,keegi ju ei sõimle või pahasti ei ütle . Pealegi julgen arvata et lapse tervis ,iseloom ja kõik muu sarnane on kõvasti tähtsam kui sugu. Peace out

  • Reply E 27. aprill 2018 at 22:13

    Palju õnne! ? Võimalik, et olen midagi kahe silma vahele jätnud aga… kuhu siis ikkagi see spiraal kadus? ?

  • Reply Kätlin 27. aprill 2018 at 21:48

    Happy, happy,happppyyyy Teie üle. Niiiii vahva lihtsalt. Kuhjaga õnne, olete selle ära teeninud! Neil saab väga vahva olema kolmekesi ?

  • Reply Jants 27. aprill 2018 at 21:46

    Südamest õnne, teie imelisele perele! Lahistan siin nutta tasakesi.. Nii hinge puudutas see vaimusilma kirjeldus ❤️ Te olete väga- väga- väga õnnelikud inimesed!

    • Reply Natalija 28. aprill 2018 at 09:13

      Just samad emotsioonid :) Palju palju õnne teile !

  • Reply Mari 27. aprill 2018 at 21:45

    Ma ei kujutagi teid poisi vanematena ette. Kardo on täpselt selline issi nagu tüdrukutel olema peaks:)

    • Reply Mallukas 27. aprill 2018 at 21:46

      Ma ükspäev pildistasin väikest poissi, hoidsin teda süles ja mõtlesin, et väike pojakene oleks ju päris nunnu. Aga vot, liigume ikka tütreradadel :D

    • Reply M 28. aprill 2018 at 08:33

      Sain esimese lapse tüdruku ja miskipärast kujutasin poiste emmesid poisilikuna ette endale .Ja kui sain poisi siis kartsin et ma muutun ka poisilikuks ? Aga ei ,endiselt naiselik ,ainult et meestest on kergem aru saada kui poeg kodus kasvamas .Ma arvan et pole olemas ”poja ja tütrelikke vanemaid ” .Kardo ju väga chill ,Mariann samuti .Et poega kasvatada ei pea ju ise mingi macho olema ?

    • Reply A. 28. aprill 2018 at 12:25

      Ma kunagi enne lapsi ei kujutanud end eriti ette poiste emana, aga vot nüüd on nad mulle kõige kallimad siin ilmas. Emadus on ikka nii võimas asi. Iga laps, kes perre sünnib saabki kõige armsamaks, olgu poiss või tüdruk. Aga õnned tüdruku puhul, kuna nagu ma aru saan, oli ta ikka tsipa oodatum :)

  • Reply E 27. aprill 2018 at 21:41

    Palju õnne!
    Ma tahtsin selle rõõmutunde kohta kirjutada.
    Ootan ka kolmandat last, küll soovisime, aga taas tuli nii ootamatult kiirelt. Esimeste laste vahe 15kuud ja nüüd tuleb siis 19kuud.
    Ja mul ei ole asi niivõrd õnnetundes, kui siiski erinevates tundmustes (soovitud) elumuutuse ees.
    Lisaks muidugi lähedaste reaktsioonid, mis meil olid pigem sellised, mitte väga positiivsed.
    Ma siiani, kohe pool rasedust läbi, ei käi rasedussäraga ringi. Ei taha väga jagada uudist, rääkida teistele soost, osta beebiasju jms.. ma ei tea, muidu pole väga huvitatud teiste arvamustest, aga kuidagi raskemaks on seekord tehtud see, muidugi alati küsitakse, et saame nüüd rikkaks kohe (peretoetus) jms.. ja kõige huvitavam on, et kolmest rasedusest kõige kergema algusega ja näed ei nautinudki-säranud suurest ōnnetundest.. vahel tunnen lausa süüd.. aga äkki suvel, kui saab kleitidega lehvida, siis on ikka mōnus olla kõhukas ?

    • Reply katrin 27. aprill 2018 at 22:35

      Ma küll ei tea sind, aga ära süüd küll tunne :) Pole vahet mida keegi arvab ja mis kommentaare tehakse. Peamine on see, et sa annad juba kolmandale inimesele elu. See on imeline. Rõõmsat ootusaega ja kerget sünnitust! :)

    • Reply A. 28. aprill 2018 at 12:38

      Kusjuures jah, teiste reaktsioonid on ühed imelikud asjad. Ühest küljest miks peakski neist hoolima, eks, aga igavesti saladuses ka ju ei hoia ja rasedana on nagunii kuidagi õrnakesem see oma hingeelu, et pisiasjad lähevad vahel liigagi korda. Ajal, mil ise veel lastetu olin, mõjusid mulle ka teiste titeuudised kohati nagu et “jälle”… . Need minu arvamused ja emotsioonid olid sügavalt egoistlikud. No et sõbranna sai teise lapse tähendas minu jaoks, et selge, järgmised 3 aastat me jälle väga ei suhtle, sest elurütm on teine, ajad ei klapi, ühist on järjest vähem jne. Või kui mõni vennanaine jäi uue lapse ootele, oli kohe, et no selge, jälle hakkab kõik otsast peale, mina olen neil alati lapsehoidja (kuna minu kui lastetu elus ei saa ju midagi nii tähtsat olla kui nende hoidmist vajavad lapsed). See kuidagi väsitas. Ja sealjuures ikka kadedus ka, et tegelt tahaks nagu ise juba pereelu elada, aga mis teed, kui lihtsalt ei jäänud nii kiirelt rasedaks. Kui see lõpuks õnnestus, hakkasid mu maailm, arvamused ja hinnangud ikka totaalselt muuutuma. Esimese lapse üle rõõmustasid muidugi kõik. Aga kui teist jäin ootama, siis oli ka tunne, et pahandan selle uudisega veel nii mõnegi ära ja kuidagi tagasihoidlikult said inimesed sellest kunagi hilja teada. Siis sain pilavaid, üleolevaid ja ülbeid kommentaare, et no millal juba kolmas siis tuleb? Kas neid üles ka jaksan kasvatada, ah, ma tahan niisama kodus istuda ja olen nüüd leidnud variandi, kuidas see natuke võimalikum on jne. Jah, mul tõesõna ongi üks meestuttav, kes arvab, et olen lapsed teinud selleks, et töölkäimisest pääseda ja kodus “tühja muneda”. Never ei mõista ta mu väsimust või kui ütlen, et kuule, jaks on otsas. Minul? Temal võib olla jaks otsas ja hing paelaga kaelas, kuna tema teeb rasket füüsilist tööd iga päev. NJa.. Aga saab kord ise ka lapse, küll siis näeb, mis tähendab :) Ega siin miski muu paremat ülevaadet reaalsusest ei annagi.

  • Reply Birgit 27. aprill 2018 at 21:37

    Kohe oli sellest õnnejoovastusest aru saada, et tüdruk. Mainisid mitu korda igal pool, et teie Kardoga jumala eest mingit poissi ei taha. Vedas, et poiss pole, oleks kurb millist teie pettumust poiss tundma oleks pidanud.

    • Reply Mallukas 27. aprill 2018 at 21:45

      Ma pole kuskil öelnud, et ma “jumala eest” poissi ei tahaks. Ma olen öelnud, et mul on üsna suva, kumb on, aga kui ma saaks valida, siis ma saaks tütre. Ma ei ole nii emm inimene ka, et ma nüüd oleks suutnud oma pojale hakata sisendama, et ta väga mittetahetud on, kui sulle tundub see midagi, mida sina emana teeks, siis ma soovitan mitte lapsi saada.

    • Reply Katre 27. aprill 2018 at 21:50

      Appi, kui nõme sa oled!

  • Reply Ansa 27. aprill 2018 at 21:35

    Uh ajad ka beebiisu peale, mis siis, et mul alles 8kuune väike päntajalg kõrval nohiseb :D
    Mul on teie üle täiega hea meel. 3 pliksi kõlab nii vahvalt ja ma usun, et neil on kindlasti suurena ka väga mõnus koos muresid ja rõõme jagada.
    Mina arvasin koguaeg, et mul saab esimene olema tüdruk. Tuli poiss.. ja kui algul mõtlesin, et no äkki siis järgmine võiks tüdruk tulla, siis nüüd tundub see kuidagi.. võõras :D Praegu tundub nii loogiline, et mul on poeg. Mis ma selle pliksiga peale hakkaks? Ma ei oskaks vist :D

  • Reply Dibi 27. aprill 2018 at 21:34

    Nii palju õnne!? veel rohkem st.
    Ühest otsast olen rõõmus su üle, aga see kirjeldus see oli nii ilus et nüüd olen kurb et ma ise kolmandat last kunagi ei saa. Need lõhnad ja hääled ja lähedus…oeh…

  • Reply Liis 27. aprill 2018 at 21:30

    Nii lahe?? , mul ka praegu 2 tütart ja kui oleks uuesti rase siis tahaks ka 1 tütart veel ❤ muidugi ega poiss kah paha pole ?

  • Reply Ave Tali 27. aprill 2018 at 21:29

    Palju õnne! Mul on ka kolm tütart.. Ja kaks poega. ????

  • Reply Enely 27. aprill 2018 at 21:25

    Palju,palju õnne!!
    Mul on kolm poega ja tütar. Pärast viimast poega ei planeerinud enam lisa, olin õnnelik oma printsidega ? Olin juba õppinid poisse kasvatama. 7a hiljem kui rasedaks jäin oli poiste soov saada õeke. Keskmine poeg kes on asbergeri sündroomiga lubas poja korral beebi aafrikasse saata või ise vanaema juurde kolida ? Õnneks kedagi aafrikasse ei saadetud ja keegi välja ei kolinud.

  • Reply Kris 27. aprill 2018 at 21:23

    Palju palju õnne! Kolm tütart on niiii äge???. Mõnusat ootusaega!

  • Reply aka 27. aprill 2018 at 21:12

    Lihtsalt superãge. Palju palju palju õnne ûhe preili lisandumise puhul ?

  • Reply Tiia 27. aprill 2018 at 21:12

    Palju õnne teile, mul on ka kolm tüdrukut, nii äge on tüdrukute emme olla ❤

  • Reply K 27. aprill 2018 at 21:09

    Ei saanudki komplekti kokku.. Pead veel proovima ?Aga nali naljaks. Palju palju õnne! Tüdrukud on vahvad! ?

    • Reply Putbill 27. aprill 2018 at 21:28

      See kommentaari esimene pool ajab küll juba oksele. Vat kus onu Heino välja tulnd.

      • Reply K 27. aprill 2018 at 21:57

        Kahju, et irooniast aru ei saada.

  • Reply Ma 27. aprill 2018 at 21:09

    ??????

  • Reply Katri 27. aprill 2018 at 21:05

    Nii nii armas…❤️❤️❤️

  • Reply Jaanika 27. aprill 2018 at 21:04

    Palju õnne, kullakene :) mul ka nüüd klomp kurgus :D

  • Reply Mia 27. aprill 2018 at 21:02

    Nii lahe, ongi 3 tüdrukut! ?