Ma olin pikalt kahevahel, et kas ma lähen EBA’le või mitte. Kandideerinud ma seal aastal ei olnud ja mingit auhinda ma ei oodanud, küll aga huvitas mind rohkem korralduse pool, mis eelmisel aastal minu poolt kriitikat sai ja olin Leenu blogist lugenud, et sel aastal on paljud asjad teisti. Seega suht viimasel minutil mõtlesin, et võib ju minna. Kleidi olin eelmine päev Kleidibutiigist kingituseks saanud ja ma tundsin ennast selles väga hästi (mis siis, et üks neiu pidas mulle vajalikuks kirjutada, et sellisega ei sobiks põllulegi minna :D). Igaks juhuks uurisin Jenni Korjuselt, et kas tal on aega mulle mingit meiki ka teha – oli. Viimasel hetkel sain Isabeli endale kaaslaseks ja mis siis muud ikka, kui minna.

Jenni on meigigeenius nagu alati, ma pole vist elu sees nii palju komplimente saanud. Muidugi Jenni on rohkem sellise uhke glämm meigi tegija, seega kui ma ütlesin, et tahaks midagi tagasihoidlikku, siis ta oli üsna imestunud, et mis ma siis tema juurde üldse tulin, aga no vaadake ise, mis saia ta sitast tegi, tasus minna küll :) Soengu tegi ka tema ja ei ole ma endale poisipead lõiganud, lihtsalt tagant kinnine soeng.

Mul oli üks väike deit ka kaasas, see väsis meikari juures nii ära, et lasi vahepeal silma looja. Õige kah, sest ma ise ka magasin kosutava lõunaune, et peol värskem olla.

Kui ma Mari üles äratasin, et okei, lähme nüüd peole, siis Mari oli segaduses, et “me käisime juba peol”. Tõeline tiinekahing – kui oled kuskil suvalisel diivanil ära vajunud, siis on hea pidu olnud. Õnneks oli ta nõus mu seletusega, et lähme ikka vaatame, mis seal EBAl toimub siis kah.

Mis ma siis öelda oskan – mulle täitsa meeldis, kui aus olla. Selles suhtes, et esiteks tundus mulle, et ma ise nägin nii ilus välja, et lust oli ükskõik kus olla. Ruumi oli normaalselt, inimesed nägid üldse kõik nii head välja ja ikka vahelduse mõttes on tore näha neid blogijaid, keda muidu ainult ekraani vahendusel loen.

Korraldusliku poole pealt – lava oli minu meelest huvitavalt üles sätitud ja kuna Meelis meile täpselt õigel ajal juhtus ütlema, et minge võtke endale kohad ära, et saaksite paremini näha, siis sättisimegi ennast teise ritta, otse Kai taha. Esimesena oli Kolme Põrsakese teadusshow ja Marile meeldis see väga. Endal oli ka muidugi huvitav, aga kuidas Mari seal ohkis ja plaksutas, no tore ju vaadata, kui lapsel lõbus on. Ja nii mõnus, et Mari juba nii suur ja tubli tüdruk on, et tahab emmega kaasa tulla ja naudib kenasti pidu. Iga kord kui keegi auhinna sai, siis Mari plaksutas elu eest ja karjus “jeeee” nagu oleks VÄHEMALT kaks aastat püsilugeja ja suurim fänn olnud :D

Foto: Martin Ahven

Kai palus meil koera hoida, et ta seal esireas inimestel ees ei oleks – Mari oli selle üle mega õnnelik ja arvas kohe, et see koer on meile päriseks. Pidi hiljem veits pettuma.

Igatahes nagu ma mainisin, siis väga huvitav oli blogijaid näha ja ma nõustun Jane blogis öelduga, et minu meelest oleks võinud ka kõik kolm nominanti lavale tulla ja kasvõi paar lauset öelda, et oleks näha olnud, et kas nad üldse on. Mõni ju nt ei lisa endast üldse pilte ja ja oleks äge pilt ja tekst kellegagi kokku panna. Ja noh, nunnu oleks muidugi olnud, kui nemad oleksid ka saanud selle raamitud autasu, et II ja III koht.

Näiteks hämmastas mind Meieeluilu blogija Marie nägemine. Ta endast eriti pilte ei lisa ja minu vaimusilmas kujutasin ma teda ette sellise lühikese ja nunnu 50date koduperenaisena. Keda ma seal aga nägin oli pikk, mega seksikas, musta riietunud kaunitar. Nii äge ja niiiii hea nägi ta välja! Oleksin tahtnud veel nii paljusid blogijaid näha, kes seal koha peal kindlasti olid, aga kuna kõik kenasti istusid ja ma pärast ära läksin, sest Maril tuli uni peale, siis ei näinudki. Laval oleks selleks hea võimalus on.

Negatiivselt üllatas mind Saagimi õhtujuhtimine. On kohe näha, et ta ei tea blogijatest midagi, tal pole õrna aimugi kellegi blogist ja kuna ta umbes ühte nime mäletas, siis oli kõik selle ümber seotud. Veits tobe nagu, et inimene saab auhinna ja siis hakatakse käiama, et kle räägi ikka, et miks sa Mallukat vihkad, kas Malluka maksudega on kõik korras ja kas sa ikka tead, et kui Mallukas oleks osalenud, siis sa hui oleks seda auhinda saanud. Nagu… miks? Kas ei võiks lihtsalt õnne soovida auhinna eest ja okei, rääkida mõnel põneval/intrigeerival teemal, millest blogis juttu.

Et no Eveliisi puhul veel veits okei, see oli kunagi suur värk, et ta blogi pärast vallandati ja kuna see nii vana minevik, siis ehk ei ole inimesel ebamugav sellest juttu teha. Aga no küsida, et “kle läksid mehest lahku v?” on minu jaoks sama kohatu, kui Saagim oleks küsinud, et “Noh, sul rasedus katkes ükskord vä?”. Sama isiklik teema, mis ei ole väga meelelahutuslik või tore teema, millest inimesel peaks olema tahtmist rääkida. Blogijad teavad ju väga hästi, et teinekord räägid oma blogis sellistest asjadest, mida ei oska isegi sõbrannadega rääkides sõnadesse panna ja ei tahagi teinekord “päris elus” neid teemasid enam pärast tühjaks rääkimist puudutada. Seega minu meelest super kohatu ja ma ei saanud aru, miks seda vaja oli? Jane nahas küll olla tahtnud ei oleks.  Siinkohal aplaus Manjanale, kes Saagimi nii hästi paika panna oskas, et mind võttis küll südamest naerma.

Muidugi Saagimit siin süüdistada ei saa, sest nagu öeldud, ta ei teadnud blogijatest ise essugi. Eriti meeldis mulle see, et ta intervjueeris seal mingit noorukest (vist noorukiblogi võitja) ja alles inteka lõpus imestas, et MIDA, sa POLEGI moeblogija v?! Et ise ka täpselt ei teadnud midagi. Kivi Leenu kapsaaeda, tema ju need ette kirjutanud oli ma eeldan – miks seda intriigi seal laval noppida vaja oli? Et osalejad ennast pahasti tunneks? Ausalt tahaks teada, et mis selle point oli?

Ma ei tea, mida Mari teeb… :D

Üldiselt mina ütleks, et siiani minu lemmik EBA üritus ja nt Merje kirjutatud kriitikaga ma laias laastus nõustuda ei saa. Ok, selle kohaga nõustun, et see kiri oli ehk valesti suunav, mis nominandid said ja osad tulid kaugelt kohale ja nägid palju vaeva, et siis mitte midagi saada. Selle pärast olekski ehk hea, kui kõik kolm kohta oleks lavale saanud + midagi saanud, et poleks päris sellist “omg mõttetu” tunnet sees, eriti kui kaugelt tuldud. Ja lisaks pakuks ma veel välja, et võiks see järelpidu olla samas kohas, kus pidu. Muidu kõik hargnevad laiali ja ma ei tea, oleks seal edasi toimunud, siis ma võib-olla oleks veel seal veits ringi hänginud ja juttu puhuda saanud paari blogijaga või miskit. Merje oli aga ise ka seal üritusel nagu mingi pahase näoga porilane. No tõesti sellise näoga, et no ilmega te ka kõik teate küll kuhu. Blogis kurtis ta, et Kai olla diivatsenud, aga ometi kui mina Merjele viisaka inimesena tere ütlesin, vaadati minust läbi kui tühjast kohast, et noh, jah :D

Foto: Anton Klink (Mari ei soovinud pildile jääda :D)

Ühesõnaga – jäin rahule. Nii ürituse enda, kui kahe ootamatult sülle sadanud auhinnaga. Selles suhtes, et ühte ma oleks võinud veel aimata, sest no ma nägin, et mu nimi sinna kirja pandi. Aga see viimane “rahva lemmik”, seda ma ei teadnud, et üldse välja antaksegi ja nii tore, et ma suudan rahva lemmik isegi siis olla, kui ma ei osale. See on next level blogija olemine, ütlen ma teile ainult :D Suur aitäh muidugi teile, kes te mu poolt üldse hääletasite, sest minu meelest need “heategevuse” asjad küll nüüd nii suur maailmasaavutus pole, aga tore ikka ju kui teie mind tunnustada tahate selle eest!

Vaatan praegu neid EBA fotoseina pilte ja mõtlen, et kuigi ma ise ei oska anda konkreetseid soovitusi selleks, et pidu järgmine aasta veel lahedam oleks, siis ma tõesti siiralt soovin, et sellest saaks järgmisel aastal üritus, kuhu igal blogijal on äge minna ja saaks sealt lahkuda mõttega, et no oli ikka tore ja sai nii paljusid inimesi näha ja paljudega suhelda.

Okei, üks uitmõte! Näiteks võid need blogijad, kes TAHAVAD ennast kuskile kirja panna ja siis enne auhindade jagamist vastata lugejate küsimustele ja peale seda koos pilte teha. Et olekski konkreetselt selline “programmi osa”, et ala kell 18.00-18.10 saab rääkida Marimelliga, esitada talle küsimusi ja niisama tsillida + hiljem pilte teha. Kell 18.10-18.20 saab küsida Lihtsalt Lindalt ja temaga pilti teha ja noh, saate aru küll, ma praegu panen siia suvalisi soovitusi ja nimesid, aga ma usun, et see oleks palju ägedam ja vahetum ja isegi kui nüüd mõni EI saaks auhinda, siis ta saaks ikka tunda, et oh sain asja eest näo pähe teha ja sain lugejatega suhelda ja nendega pilte teha ka. Inimesed pole ju üldiselt nii julged, et niisama ligi astuks, et teeme pilti, aga kui selleks oleks konkreetne aeg ja koht, siis miks mitte tunnike-kaks sellist tutvumis-küsimis värki teha. Seda saaks ju iga blogija oma blogis enne kuulutada ka, et kes on minu fännid, siis see ja too kell seal olla. Ma oleks hea meelega poolte küsimis ja tutvumisprogrammis osalenud :) Lihtsalt väike idee! Mulle piltidelt on näha, et NII palju lahedaid koos, aga ma ei tea ju neid ja pole suhelnud ja niisama isegi mul veits imelik ligi minna :D Seega ei saanudki ma nendega üldse juttu ega tutvust teha, kuigi oleks tahtnud.

Igatahes, kõik, kes kohal käisid nägid minu meelest ülihead välja ja on üldse ägedad, et viitsivad blogida. Tore ju samade hobidega inimesi näha. Loodame siis, et uuel aastal on asjad VEEL läbimõeldumad ja saab ehk kuidagi rohkem blogijaid “ära kasutada” ja neile veits “pinda” anda. Õhtujuhiks tahaks mina ka Henryt, aga raudpolt kui järgmine aasta ongi uued tuuled, siis vaevalt, et ta tahab loobuda võimalusest näiteks minuga rinda pista (mitte füüüsiliselt siiis :D) ja seega peaks kellegi teise “välja vaatama”. Aga minu meelest läheb iga aastaga aina paremaks ja jõudu tegijatele.

Lõpetuseks küsimus lugejatele ka: kas te mäletate millal ja kuidas te mu blogi lugema hakkasite :)? Andke teada, oleks huvitav kuulda!

Jaga: