Ma ühinesin #kogumispäevikuga juba aasta alguses, aga kuidagi ei suutnud kaasa lüüa. Toidu peale kulutan, kuidas jumal juhatab ja kui ma saaksin enda taksoarved igakuiselt alla nelja soti, siis ma oleks juba õnnelik, rääkimata sellest, et need päris nulli oskaks viia. Mis seal veel on olnud… ah see, et meelelahutusele ei kuluta, noh, pmst ma oleks saanud kaasa lüüa ja igale poole nt koostöö korras minna, aga mis väljakutse see ka olnud oleks. Juulikuus märkasin, et kuu väljakutse oli lisaraha teenimine ja heategevusega tegelemine. Laias laastus ma võiks öelda, et ma igakuiselt tegelen selle nuputamisega, et kust seda lisaraha saada, aga no ega suurt midagi rohkem ma ei oska, kui siin blogis soiguda ja pilte teha, seega olen nende kahe peale jäänud. Vaatasin, et seal tõid inimesed igasuguseid huvitavaid mõtteid välja:

Pildi rottisin #kogumispäevik FBi lehelt, loodan, et nad ei pahanda.

Mul aga ei tulnud ühtegi ideed pähe ja nõnda ma “lisarahata” edasi elasingi. Kuigi jah, ütleme nii, et eelmise kuu kaks reisi annavad nagu tunda küll, aga suht tänamatu ja tobe oleks kurta siin, et raha on vähevõitu, sest käisin väljamaal puhkamas. Et noh, veits selline esimese maailma mure. Lihtsalt kui ammu pole juhtunud, et kontol nii vähe raha on, siis andis tunda küll, et oleks võinud vist natukene säästlikumalt ümber käia rahakesega. Muidugi lisame siia juurde veel väljaminekud köögile + argielu, siis noh, nii seda raha kulub.

Ühesõnaga lambist märkasin ma täna, et keegi otsis fbis kahte raamatut, mis mul täitsa tutikana seisid. Vaatasin e-poest järgi, et need maksid 25€ ja 19€ ehk siis kokku 44€, seega mõtlesin, et no ehk ei oleks patt nende eest 15€ küsida. Ostja oli rõõmuga nõus ja kaup sai tehtud. Siis mulle meenuski see #kogumispäeviku väljakutse ja mõtlesin ühendada kasuliku ja vajaliku. Ehk siis koristama ja sorteerima pidin ma nagunii hakkama, nüüd aga otsustasin ülejäänud parema kraami maha müüa. Üldiselt olen kõik asjad lihtsalt ära andnud, sest müümine tundub kuidagi nagu… Noh, et mis ma ikka küsin raha asja eest, mis mul endal kasutult seisab, et kuidagi narr või nii? Aga sedapuhku mõtlesin, et no MÕNIKORD võib ju inimene asju müüa ka ja et mitte päris “küüned enda poole” olla, siis otsustasin, et pool enda tuludest annan ma Gabrielile. Noh, teate küll, see noormees, kes igasuguseid haigeid loomi aitab ja ravib ja elule toob. Olgem ausad, on see tal alles ettevõtmine. Ma olen ise nii nõrk vennike, et ma ei suudaks vist selle valu ja haiguse vaatamisega hakkama saada, aga no KEEGI peab seda ju tegema. Mul on vaid hea meel, et see keegi mina pole… Igatahes tundus aus pool talle anda. 50/50 nagu öeldakse. Vaatasin, et ta just kirjutas seal, et mingi kassipoegade bande on tal maru haige ja ega need ravimid odav lõbu ole…

Hakkasin siis mööda maja käima ja koristama. Lastetoa kapid olid justkui tornaadoga üle käinud, osa asju väiksed, osa juba liiga kantud, osa beebi Martale kõrvale panna, osa Mari asju Lendele kõrvale panna. Saingi kaks laari – Lende asjad müügiks + laste veidi kantumad asjad ära andmiseks. Üks väike kott jäi Martat ka ootama.

Siis tegin inventuuri oma asjade seas, mis meeldib, mis sobib, mis istub. Neid asju ma müüa ei viitsinud, need panin kohe annetusekotti. Sinna rändasid ka laste jalanõudsid ja kodukraami, mis siin-seal tarbetult vedeles. Üldse vaatasin sellise pilguga, et kui ma viiekat küsida ei tihka, siis annan parem ära. Ma mingite müntidega äritseda ei viitsinud lihtsalt seetõttu, et postitamine on ise juba nii suur jebla minu jaoks, et parem teen selliseid värke suurema summa eest. Igatahes sain piisavalt asju nii  müügiks, kui ka ära andmiseks. Mul oli kohe väga hea meel, sest nüüd on kodu rohkem korras, riidekapis on riided, mis tõesti väga meeldivad ja mida tihti kanda tahan ja lisaks on asju ka vähem.

veits stuffi, mis sai kokku kraabitud maja peale.

Ega ma tegelt arvanud, et mul nii palju müügikõlblikku kraami üldse on, aga kümps siit ja kümps sealt… ühesõnaga kokku sain umbes 400€ (sest osad tahtsid mitmeid asju ja siis tegin ale ja noh, nii ta läks :D), aga alles ei jäänud mitte üht asja kah! Kõik sain müüdud! Ja veel parem tunne on see, et mitte ainult mina ei saanud paari soti võrra raha juurde, mis on ju väga korralik summa, vaid Gabriel sai kiisudele ka. Tegin talle just üleka ka ära :)

Aitäh kõikidele, kes midagi ostsid (ja noh neile mõnele üksikule ka, kes veel homme oma kraamile järele tulevad), sest pool teie rahast läks kiisude abistamiseks ja kindlasti on sellest Gabrielile palju abi. Mitte, et ka mul raha mööda külge maha jookseks, seega jah, tänud kahelt rindelt :D Loodan, et mu kraam ostjaid õnnelikuks tegi ja MTÜ Garderoob kah annetustega kedagi jälle aidata saab :) (Kui teil on kodus riideid/mänguasju/kodukraami üle, siis ma soovitan nendega ühendust võtta. Mul on nad ise lausa asjadele järele tulnud ja mega mugav on niimoodi hääd teha :D).

Ahjaa, enda lisaraha jagamise stoorit tuli #kogumispäeviku lehel jagada ka, nende vahel pidada viis inimest Swedbank’i käest 100€ saama. Ma ei tea küll, mis alustel seda jagatakse, aga kui see miskipärast mulle antaks, siis ma luban, et ma annan selle kah Gabrielile. Küllap tal seal selleks ajaks uus mädanev ja katkine hädaline raudselt kohale toodud on, keda see rahake ehk aitaks.

 Kas ja kuidas teie lisaraha teenite/teeninud olete?

Jaga: