AUTOJUTUD

jälle autojutud ja söön oma sõnu ja muud sellist

30. oktoober 2018

Proovisin siin rahumeeli kõiki uusi autosid, sain kõikidelt firmadelt väga head pakkumised ja tahtsin endale autot liisida, nagu suur tüdruk muiste. Kahjuks unustasin ma fakti, et ma olen dekreedis ja eelmise aasta sissetuleku järgi, mil ma endale palka veel ei maksnud. Seega sain iga kuu eest nn miinimumi ja dekreedirahasid kokku 1600€. Palka endale teadupärast dekreedi ajal maksta ei või.

Tulemus? Panga silmis saab mu sissetulek olema järgnevad poolteist aastat 400€ kuus. See, et ma ÜTLEN, et Kardo jääb isapuhkusele ja hakkab isapalka saama (sama, mis Lende ajal, sest laste vahe on alla 2.5 aasta), see on panga silmis ainult minu ütlus. Nii kaua kuni jälle kontole 6 kuud pole laekunud stabiilset palka, ei huvita minu jutt kedagi. Arusaadav muidugi, muidu võiks igaüks ju pangas maad ja ilmad kokku lubada. Autoliisingule saab käendaja ka võtta, aga see käendaja peab olema AINULT abikaasa või elukaaslane. Seesama, kes viimati meie majas ametlikult sai raha aprillikuus, kui ta viimase isapalga sai. Heh, ehk siis Kardo on panga silmis üldse vallavaene.

Ehk siis ei mingit liisingut meile. Pole mõtet soovitada, et võta firma nimele, sest ma ei viitsi mingeid sõidupäevikuid pidada ja tegelikult ei tohi firma autoga ju niisama ringi paarutada ja ma ei viitsi ka hakata valetama, et jaa ausalt see ja too olid firmasõidud ja… Kui te vaid TEAKS, kui palju inimesed mu peale igasugustesse kohtadesse kaebavad, siis te isegi ei pakuks seda varianti. See on lausa hämmastav!

Näiteks kunagi mu isa ja Kardo ehitasid kuuri, mainisin seda blogis, saadeti meile LOV’i mingi mees aeda mõõtma, et kas ikka on õigetes mõõtudes ja ei vaja ehitusluba.

Kirjutasin, et Lottel on köha – saadeti mulle koju loomakaitse.

Kirjutasin, et Lende sai sõime – kaevati haridusametisse, et kuidas ta sai koha saaada, kui ta 3p tagasi oli kohast loobunud.

Kirjutasin, et mulle määrati 38daks nädalaks veel üks UH, kaevati kohe, et miks see Mariann saab haigekassa rahade eest ultrahelisid, mida tal vaja pole, et “oma räbala nägu vahtida”.

Ehk siis jah, saate ka ise aru, et igasugused sahkerdamised-mahkerdamised, ooüüütamised on minu puhul välistatud, sest esimese viie mindiga kaebaks keegi nagunii ära. Seega ei, ma ei soovi, aitäh ?

Samuti ei ole mul huvi oma vanematelt paluda nii suurt asja, et keegi meie asemel liisima hakkaks. Eks igaühel on omad väljaminekud ja uue auto liisimine ei ole just odav lõbu, seega jääb ka see variant ära.

Mis variandid siis jäävad? Esiteks uurisin sellist asja nagu täisteenusrent, aga issand jumal, ma peaks ikka raha peale jube vihane olema. Sisse maksad 4000€, mis ei jää isegi kuskile ettemaksuks või sissemaksuks vms, lihtsalt pmst paned 4000€ põlema ja siis maksad iga kuu 608€. Okei, selle sees on kindlustused ja hooldused ja what ever, aga see tundub mulle pigem ikka väga-väga kallis. Jah, ma saaks seda lubada, sest mul see 4000€ on täitsa olemas, oli plaanitud liisingu sissemakseks ja arvestades, et mul mõnikord taksoarved ka siin 400€ kuus olid, siis ega see vahe just üüratu pole, aga… ei tea, tundub LIIALT kallis, eksole?

Nii, seega on uus auto välistatud ja järgmine variant on “rondi” ostmine ? Ma endiselt rõhutan, et kui ma rontidest rääkisin, siis ma mõtlesin ikka mingit 300 eurist autot, millega saab vaid punktist A punkti B, aga ikkagi paljud solvusid, et minul on siin 5, 10, 15a vana auto, miks sa mind rondiomanikuks sõimad?! Ei üritanud ma siis kedagi sõimata ja näete, astun siis ka “rondiomanike” sekka.

Ma lihtsalt ei suutnud enam variante välja mõelda, sest pidevalt autot rentida on väga kallis, parem tasuksin selle eest liisingut või järelmaksu. Õues läheb külmaks, lapsi vaja aedadesse vedada, tahaks normaalselt kogu perega kasvõi suuremasse poodi aeg-ajalt minna, ilma, et tassiks mööda taksosid oma turvavarustust jne. Maru tüütu ja noh, eks ma sain selle ise sõitmise maitse suhu. Kahe nädalaga olen juba selline, et appi, kuidas ma enne elasin, ah?!

Seega tunuds mulle ainuke väljavaade see, et ma võtan enda sissemakseraha ja ostan selle eest mingisuguse auto. Noh, mis oleks enam-vähem normaalne, mis mahutaks meie pere, oleks automaatkäigukastiga ja… Ei laguneks enne ära, kui ma uue auto liisida saan, ehk siis ütleme suveni võiks ta elus püsida.

See on muidugi veel eriti tore, et ma ei tea uutestki autodest midagi, rääkimata siin kasutatud isendite vaatamisest ja sellise väikse eelarvega. Ma olin pikalt kahevahel (ja olen tegelt siiani), et kas ma peaksin jääma selle 4000€ piiresse ja leppima sealt parima valikuga, või reaalselt kraapima kokku kõik säästud maailmas ja panema paar tonni veel sellele eelarvele otsa, et natsa parem auto saada? MA EI TEA! Nats imelik on vaadata 4000€ eest autot, endal 2000€ vanker panipaigas, mida ma iial ei kasuta 😀

Õnneks mul on paar sõpra, kes automaailmas väga sees on ja nemad hakkasidki eile Auto24 lehte mulle lappama. Need olid erinevad sõbrad, seega kui üks soovitas Sharani, siis teine karjus, et appi, see on JUBE! Üks andis ühe lingi, teine teise, mõlemad tegid teineteise valikuid maha ja… lõpuks jäi mõlemale sõelale üks Mazda 5. Ma tunnen ennast nagu mingi autotark, sest ma saan öelda, et jaa, ma tean, et Mazda tüüpviga on roostatamine, hehe. Aga õnneks Andra mehel on autotöökoda ja ta lubas oma kiirest päevast täna selle aja võtta, et auto üle vaadata.

Muidugi see oli ka hea, et kuulutuses oli müüja nimi, nii et ma nagu stalker lisasin ta endale FBi ja küsisin, et kas ta ema-isa surma nimel vannub, et auto ei roosteta ja mis vead tal ikka veel on ja kas ma jään lastega teepervele sellega. Tundus norm tüüp, vastas sõbralikult, et arvanud et ma saiko ja noh, lõpuks lubas ikka täna auto sauele Andra mehele üle vaatamiseks viia, kuigi ma ju usun kõiki ja mulle oleks piisanud sellest ema-isa surma nimel vandumisest kah.

Ühesõnagaaaa, nii palju siis minu “omg tahan aint tutikat autot”, sest ilmselgelt on tahtmine taevariik ja kui hästi läheb, siis olen ma lihtsalt järgnevad pool aastat rahul sellise loomaga:

Ega ta just ideaalne pole, aga noh, loodame, et on korralik ja ajab asja ära, sest mõnel mehel tiksus siin täna 38. rasedusnädal täis ja ma ei suuda enam selle autojamaga tegeleda. Jah, pole kõiki kellasid ja vilesid, nagu uutel autodel, aga no vähemalt kui ma ta ära ostan, siis ta on MINU ja oma asi, kui kuskil äärekivi vastu kriimud teen. Lihtsalt tahaks, et see õudus juba läbi oleks, hoidke pöidlaid mulle!

Aga kui kellelgi on veel ideid, mida 4-5K eest saada võiks kiiresti ja mis oleks normid autod, siis ma olen ka üks suur kõrv.

Eks ma olen kurb küll, et mu plaanid vett ei pidanud. Oleks kuu aega varem taotluse andnud, poleks absull probleemi olnud. Mul pole ühtegi teist kohustust, isegi järelmaksu pole! Sissemakse olemas, kõik kena, aga noh, ajastus, mis sa ära teed. Pole miskit teha, pean mugavuses järeleandmisi tegema, aga muidu ega vast vahet pole ka. Auto on ainult auto, kes mind ikka narrima hakkab 😀 (Ok nüüd raudselt kõik hakkavad ?) Üldse peaks rahul olema, et midagigi lubada saab ilma laenudeta.

EDIT: Eile mõeldud, täna tehtud, nüüd olengi sellesama Mazda 5 omanik ja esimesed sõidud tehtud. Noh, ajab asja ära küll 😀 

Loe ka neid postitusi!

Kommentaarid puuduvad

Jäta kommentaar