…aga siis ikka ei hakanud. Ehk siis eile mõnda aega peale seda ülevaatust juhtus nii, et käia oli suht võimatu, selline surve hakkas sinna alla pihta. Selline terav luude või närvivalu, ma ei teagi. Noh, nagu ikka – nagu keegi inimene oleks sul sees, üsna serva lähedal.
Õhtapoole hakkas eralduma limakorki ja tekkisid ka toonused. Lausa päris tihedalt, kuigi valutud, aga ikkagi. Läksin juba elevile, et nooniiii, hakkaski LÕPUKS midagi pihta, halleluuja! Mis siis ikka, mõtlesin, et kuna peale sünnitust sada aastat vanni ei saa, et lähen ligunen siis nats.
Peale seda oli KÕIK kadunud. Ei toonusepoega ka.
Hommikul ärgates oli kõht mega toonuses ja alaseljas päevadelaadsed valud. Just nagu Mari ja Lende sünnipäevade hommikul. Jätsime veel lapsed aiast koju, et saaks veel nendega koos neljakesti aega veeta ja ma kutsusin koristaja, et mitte oma viimast päeva beebivabana koristamisele raisata. Kuigi jah, ma koristasin rotipuuri ja tigude terrat, aga muus osas oli mul peas selline idüll, et veedame lastega täiega aega ja kaunistame glasuuriga piparkooke (Mari sai just unicornide vormid) ja meisterdame ja siis õhtuks lähen mina haiglasse ja saan lapse ja homme keskpäeval oleme me kodus tagasi, mis on kenasti endiselt korras ja siis toome lapsed vanaemade juurest koju ja tutvustame neile Martat.
Tegelikkuses kadusid kõik toonused ja sümptomid see hetk, kui ma ennast voodist püsti ajasin. Tegelt ka, mul pole päeva peale pmst üldse toonuseid, seljavalu või üldse miskit olnud. Null!
Marta vist tõesti tahab mulle näidata, et iga rasedus on erinev, sest tänase täistiksumisega on möödas ka mu tähtaeg. Mu esimene üle tähtaja minek, halleluuja. Asi, mida ma ütlesin, et KINDLASTI ei juhtu. Kas ma nüüd saan lapse, kes aina nutab ja saab gaasid ja ma saan lõpuks teada, et mis need magamata ööd on? Parem oleks, et mitte…
Siin ma siis ühesõnaga istun. Ikka veel rase, null märgiga, et oleks sünnitama minek lähedal. Nojah, ITK’s olla perepalatid enivei täis 😂
Pesin täna tigusid ja kaalusin ka. Alles olid 96g, nüüd juba 21 grammi juurde võtnud, tublid lapsed ikka. Aga haige asi juhtus ka, üks tigu pressis ennast sinna auku… mis kraanikaussidel on noh. Mitte põhjas, aga seal seinas. Ja oli juba poolt kerepidi sees, välja tulla ei tahtnud. Mul juba jooksis film silme ees, kuidas ta läheb üleni sisse, koda jääb välja, ta ei saa ümber pöörata ja sureb sinna sisse ära. VÕI me hakkame teda välja sikutama ja teeme ta kogemata kaktki…. Õõõõõh! Aga õnneks veeega niisutades saime ta tasakesti välja sikutatud. Enam neid sinna üksi ei jäta – teod pidid AEGLASED olema ju? :D
Käisin täna lugeja vihje peale Magistrali sõbralt-sõbrale poes, et seal olla minu tugitooliga sarnane isend. Oligi! Ma ise lootsin, et ringikõndimine midagi aktiveerib, aga ei essugi. St, päris nii öelda ei saa, sest ma sain ju selle väikse diivani 😂 Ühe tugitooli sain ka, mis on NIIII mugav, aga mida mul pole reaalselt mittte kuskile panna. Istub praegu teine esikus ja ootab, kuni ma välja mõtlen, mis temaga teha…
Tahtsime lima teha, aga apteegist ostetud läätsevedelik ei töötanud, lima ei tulnud välja :( Pean ikka prillipoest seda head vedelikku ostma, mida eelmine kordki. Saime niisama mingi pläusti tehtud.
Edasi kolis Mari vanni, kus ta mässas habemeajamisvahu ja seebivärvidega.Päris äge meisterdusvärk lastele, ma olen näinud, et niimoodi saab paberile ka lahedaid pilte, aga mul olid toad nii korras, et ma TÄNA ei tahtnud väga läbustada lasta. Ehk mõni teinekord.
Ja praegu – Mari on jälle lõvi. Lende tuiab niisama ringi ja passime siin üheskoos sooja kamina ees. Mõnus!
Ma niisama as we speak. Riided selga ei mahu ja esik on täis tugitooli, mis majja ei mahu. Mitte mahutumine for the win!
30 kommentaari
Minu esimene laps sündis pisut enneaegsena, minu jaoks totaalselt ootamatult. Seetõttu ja ka muudel erinevatel põhjustel pidi teine laps ka enneaegsena tulema. Sain lausa 2 kuud varem kopse ettevalmistavad süstid. Jõudia kätte 37. nädal, olin mega õnnelik, et välja venitasime. Lõpuks aeg venis ja venis. See ootamine oli niiiiiiiii pikk, sest olin juba 2 kuud valmistunud “kohe sündiva” lapse jaoks. Lõpuks oli 39+6 nädalat. Endiselt ei mingit tunnet, valutasin juba 4. kuust peale, seega ei osanud tunnusmärke (mida tagantjärgi näen) ära tunda. Sõbranna kirjutas õhtul, et täna öösel võiks pihta hakata. Et valutan rahulikult hommikuni, siis ärkavad mees ja suurem laps, viime ta lasteaeda ja ise haiglasse, kus tuleb kibekiire sünnitus. Ja TÄPSELT nii läkski. 40+0 sain oma tita kätte. Aga ootamise aeg oli ilmselt esimese raseduse eest “2x pikk”. :D
Nii tore oleks, kui täna Marta kätte saaksid :P Mul oleks ka siis ühe pisikese preiliga samal päeval sünna ;)
Edu igatahes!
Mul 41+3, mind samuti kimbutas see selja närvivalu tükk aega, eile koristasin mitu tundi ja pingutasin üle ilmselt, valu läks nii hulluks et läksime õhtul mehega emosse. Alguses oli ainult vaagnapiirkonnas vasakul pool, lōpuks terve vasak külg valutas välja kannatamatult. Õnneks analüüsid olid korras, sain koju. Ole ettevaatlik ja hoia selga. :) Ma ise homme päevaravisse, 50/50 vb esile kutsumine ja saan tita lõpuks kätte :) Jõudu ja jaksu meile!
Kindel ei ole aga seoses selle limaga, läätsevedelikul peab olema selline aine nagu boric acid sees. Kui pole, siis ka ei tule välja. Pudelil ilusasti kirjas olemas. Tean ainult öelda, et Renu omal on see sees ja lima saab tehtud.
Meie kolmas otsustas sündida sel hommikul, kui mul oli saatekiri esilekutsumiseks. Sündis 42+2 nädalal. Nii et,….kõik võib veel ees olla 😉
kle no shit, et kõik ONGI ees, ega ma ei arva, et ma sünnitamata jätan :D
Ma sain alles 8-nda lapsega teada mis on gaasivalud ja magamata ööd.See olu veits hirmutav.
Sündis 40+6.Siis ka kutsuti esile.muidu vist olekski tiksunud veel edasi.:)
No ma kaheksanda lapseni ei jõua :D
14.11.18 kell 06.00 on Marta kohal! :D
Ära kerge toonusega vanni roni. Ma teise lapsega pidurdasin pidevalt sünnitegevust sedasi. Hiljem vannisünnitusloengus öeldi, et liiga vara ära vette roni, ikka lase valud regulaarseks ja avatust võiks vähemalt 4cm olla. Ma teise ajal hommikul tundsin valusid, jalutasin veits…et ojaa täitsa sünnitan..ja läksin vanni. Seal kadusid peale poolt tundi kõik ära ja ka haiglast saadeti meid kontrollist koju. No ja siis vihaselt hakkasin siis jalutama õues ringi..siis läksid valud regulaaarseks ja asi edenes sünnituseni. Ma ka kiire sünnitaja, teine tuli alla 2 tunni lõpuks…kui see hommikutrall arvati välja. Jama oli lihtsalt see, et sünnitusmajja jõudes ei uskunud väga keegi mind, et ma nüüd kohe presse tunnen ja läksin krampi, unustasin joogahingamise.
No kui ta tulema PEAB, siis mingi vann teda küll tagasi ei hoiaks :D
Mulle seda ära liiga vara vanni roni juttu räägiti pigem seetõttu, et lõpmata ka seal vannis liguneda ei suuda ja parem oleks vanni ronida siis, kui temast reaalselt rohkem kasu on. Siis jõuad lõpuni vannis valutada ka.
Ma läksin vanni kui avatust oli 5 cm ja välja tulin ainult väljutama, sest vees oli kuidagi ebakindel tunne ja ei meeldinud.
Mu tuttav kes ämmakaks õpib, ütles, et enne seda üldse vanni ei lasta kui avatus vähemalt üle 4 cm, sest soe vesi pidi emakat lõdvestama ja nii võibki sünnitegevus peatuda või aeglustuda :D Ma muidugi ei tea kui tõsi ta jutt on :D
Kas kuidagi teiseringi pehmet mööblit pesed ka,enne kui käiku võtad,
?
Ei, mis ma mingi saksapreili olen v
Ma käin iga päev vaatamas et noh läksid Martat väljutama või ei :D Viimased kolm päeva lausa elan Su blogis :D
Miks sa näiteks just ITK Sünnitama mitte pelgu? :) Ma avaldasin kohe soovi perepalatile ja vabanes aga hoiti meile seda 😊 Ning sünnituseelses saab tugiisik/ mees ka kõrval olla 😊
Mul pelgus ainult kehvad kogemused olnud ja no perepalatit ei tohi kuskil kellelegi “hoida” 😂 sünnituseelsesse ei ole mul ka kunagi asja olnd
Minu teine päikseke tuli tähtajast 2 näd üle ja esilekutsumisega ,2 päeva arstide geeli…ma ei tea ,kuidas ma selle üleläinud aja suutsin oodata …enam vist ei suudaks .Ahjaa …esimene päike tuli täpselt sellel päeval mis määrati ….enywey ..nii et kuidas kunagi ;)
Mul hakkas limakork eralduma pühapäeval ja kolmapäeva varahommikul oli beebi käes. Niiet lootust on :D
No lootust last saada kolme päeva jooksul on enivei, ma seda ei arvagi, et ta sisse jääks
Ma panen oma pea panti, et sul läheb öösel actioniks :D
Ma ei paneks sinu asemel 😂
Sorri, aga ma arvasin kohe, et sa sõnad ära sellega et “no kindlalt tuleb enne tähtaega, sest teised ka tulid” :D Ses suhtes, et ma oma elus ikka aeg-ajalt näen neid ärasõnumisi ja siis näen mujal ka :D Good luck!
Mu kolmas läks pea 2 nädalat tähtajast üle ja päev enne esilekutsumise tähtaega tuli pauguga. Reaalselt esimesest märgist kuni laps kätel kulus 1.15 :) Vaevu jõudsin haiglasse. Seal sain 10 minutit olla. Ise vist manansin ta niikauaks kõhtu. Iga õhtu mõtlesin, et saaks veel ühe öö magada. 4.3 kilo oli kolmanda sünnikaal :)
Mul hakkas saunas limakork erituma (sry, aga viskasin meelega sellist leili, et ta välja tuleks :D )Olin mega õnnelik, et lõpuks näen oma last, mis siis, et nädalaid 37+4. Siis lugesin netist, et see võib erituda ka kuu enne sünnitust. Olin nii nukker. Kuid oh imet, 38+0 kohtusin temaga siiski :D
Gaaddeemit ma mäletan seda tunnet kui nagu midagi hakkas pihta aga ikka ei hakanud ka. Pea kaks kuud tagasi läbielatud ootamine. Pea vastu! Ega ta tulemata jää 🙈
Pooldu homme jah, siis mul ja Martal samal päeval sünna! 😁😁
Skorpioni piigaga pead kannatlik olema. Ta tuleb siis, kui tema tahab, mitte käsu ja aja peale, et sina arvasid ja ootad, et tuleb sel ajal, tema aga näitas sulle nüüd, et ega ikka ei tule küll siis, kui sina tahad/loodad. Näitab juba, ise alles kõhus, oma iseloomu. :D :D
Ma tiksun ka. No tähtaeg on siis reedel tegelikult, oleks kena kui homse saaks veel ära veeretada, vaja üks laps korra lasteaeda pildistamisele viia. Siis võib minupärast tulla. 😄 Aga selliseid valusid on olnud juba terve eelmine nädal, kui ma arvasin , et oh 100% läheb nüüd asjaks – tutkit! Hea uudis on see, et ühel päeval saab see läbi!