niisama juttu

asjad arenevad, ma mitte

23. juuni 2019

Ma pole kunagi suurem asi jaanitaja olnud. Nooremana oli iga pidu äge ja võimalust pidu panna ei raatsinud maha magada, seega sai ja jaane tähistatud. Viimastel aastatel oleme ikka omaenda kodus olnud ja võib-olla kellegagi koos grilli sussutanud. Täna päris täpselt ei tea, mõned inimesed tulevad vist meile seltsi. Seega teeme tünni ja teeme võib-olla lõket jah, seega halleluuja, ema vaata, ma tähistan jaane!

Et teid oma eluga kurssi viia, siis esiteks palun mulle medalit, ma koristasin ülemise korruse ära, sorteerisin kõik riided ära ja suutsin MTÜ garderoobile kokku saada pmst kuus suurt kotti ja kasti asju. Mulle eelmine kord kirjutasid mitmed, et tahaksid pallimerd ära osta, aga ma just siis koristasin ringi ja mõtlesin, et pärast vastan, aga unustasin. Seega, kes tahab saada 50€ eest pallimerd endale ja eluaeg neid palle mööda elamist koristada, siis palun tulge, rahatäht näpus ja viige minema. Ma anun teid  -enne kui Mari koju tuleb ja kurvaks läheb, kui seda lahkumas näeb.

Marist rääkides – ta on kolmapäevast saadik mu emaga koos olnud. Kolmapäeval olid Tallinnas, käisid spas jne. Neljapäeval oli Maril jälle hambaarsti aeg. Jumal, kuidas ma pelgasin. Mari ise ütles, et tema tahab vanaema Leaga minna, mitte minuga. Ma muidugi ei imesta ka, ma ka ei tahaks endaga minna kuskile. Tiina ja Lea läksid koos ja saate aru, saigi auk parandatud! Ta oli küll natukene tihkunud ja vastu vaielnud, aga lõpuks said nad kamba peale ta ära räägitud ja ta lasi augu ära puurida, plommida ja lihvida. Ma olin super õnnelik, siiani olen tegelikult.

Eelmise posti all keegi kirjutas mulle, et miks ma ometi ei vii narkoosiga teda arstile, et see pole “lumehelbekestele”, aga ausalt, mingisuguseks lumehelbeks tembeldamine ei saaks mulle vähem korda minna. Ma pelgasin seda ainult selle pärast, et ma olen lugenud selle protseduuri kohta ja see tundub nii õudne, et proovisin seda võimalusel vältida. Laps peab kohe hommikul haiglasse minema ja üksi seal olema, kuni magama pannakse ja… võeh. SIIT saab selle kohta lähemalt lugeda.

Aga ühesõnaga – tehtud sai! Ja peale seda läks Mari mu emaga Pärnusse, kus nad on ka spaatanud ja rannas käinud ja kõike pulli teinud. Täna tuleb Mari Rikiga Tallinna tagasi meiega Jaane tähistama. Mul on juba nii suur Mari igatsus peal, et hoia ja keela. Ma ei teadnud alguses, et kas nad tulevad täna, ma olin valmis juba ise autoga Pärnusse sõitma ja Mari koju tooma, sest ma olen juba nii kaua ilma temata elama pidanud.

Ühesõnaga tuju on hea, korras majas on hea olla ja nüüd võiks mõni hea idee tulla, mida õhtul külalistele pakkuda. Ma ise mõtlesin tacosid teha, aga mitte lihast, vaid ühest aseainest, mida Prismas müüakse. Ehk siis tänase päeva samm 1 – mine poodi. Samm 2 – palun triigi avapildil olevad püksid ära. Siis mu elu on täiuslik!

Mis te ära tegema peate? Või saite ehk midagi tehtud, mis ammu plaanis oli? Siin on õige koht juubeldada või halada!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

27 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Krista 25. juuni 2019 at 08:57

    Mul on tööde nimekiri selline, et hoia ja keela ja aega ei ole, et see kõik ära teha :)
    Aknad on vaja terves elamises ära pesta, varsti ei näe välja ka enam. Täna hommikul võtsin eesmärgiks iga õhtu vähemalt 1 aken ära pesta. Sellises tempos peaks suve lõpuks valmis saama :D
    Ja siis oleks vaja veel kodus suurpuhastus teha ja kappidest vanad hilbud minema viia ja õues vaja toimetada ja fassaadi jaoks laudu värvida ja lastega tegeleda ja tahaks ju vahepeal puhata ka…. igav igaljuhul ei hakka.

  • Reply R. 23. juuni 2019 at 19:05

    Kuna ma olen nats tõbine, siis suuremat koristust eile teha ei jõudnud, aga teen vast homme. Aga täna sai terve päev rannas oldud ja peale väikest hingetõmmet lähme lapsega peole.
    Aga juubeldan ma selle üle, et sain ideaalse korteri üürimiseks jah-sõna ja augustis kolin sisse. Siis müün oma korteri maha ja ostan selle unistuste korteri ära :) jeii!

    • Reply Meriliis 23. juuni 2019 at 23:43

      Tegelikult see üldnarkoosiga hambaravi pole nii hull, kui tundub.
      Käisin just märtsi lõpus oma viie aastase preiliga Tartus üldnarkoosiga hambaravil. Oleme ise Tallinna külje all elav pere, aga Tallinnas öeldi, et tehakse vaid puuetega lastele vmt. Ja saime aja Tartusse. Soovitan soojalt seal seda teha. Imelised arstid ja kogu kollektiiv. Kogu päev oli pigem positiivses noodis. Jõudsime kohale, täitsime paberid. Läksime edasi ooteruumi, kus sai mängida. Ühel hetkel käidi ja pandi käele tuimestavat geeli, et kuhu panna kanüül. Varsti tuldi andi rahustit. Mõne aja pärast tuldi ja kutsuti ettevalmistusruumi. Pandi kanüül ja saatsin lapse opisaali. Laps uinus ja ma lahkusin saalist. Kutsuti kohe, kui laps toodi tagasi. Vaikselt toibusime ja varsti saime taas ettevalmistusruumi. Seal veel veidi toibusime ja saime välja. Kohe võis süüa ja kõik hästi. Kui soovid lisainfot veel, siis feel free to ask 😊

      • Reply K. 24. juuni 2019 at 14:35

        Merliis, tore on olla ignorant. Sellest narkoosist ei pruugi ärgata. Lisaks loe mida teeb üldnarkoos ajule ja selle arengule 😊

        • Reply mercca 24. juuni 2019 at 23:53

          Narkoosist mitte ärkamiseks peaks olema ikka vana ja haige ning sel juhul on põhjus ikka mingi muu kui narkoos ise! Ühekordne narkoos ei põhjusta lapsele mingeid aju- ega arenguhäireid, selle kohta on ilmus just hiljuti veel üks uuring. Seega on teie kommentaar täiesti asjatundmatu ning võib põhjustada hirmu neis kel pole vb valikut.

      • Reply Mallu 24. juuni 2019 at 21:44

        See ei pruugi jah nii nii hull olla, aga seni kuni saame kuidagigi seda vältida, siis on parem mitte narkoosi kasutada.

    • Reply Mallu 24. juuni 2019 at 21:42

      Jee, palju õnne!

  • Reply L 23. juuni 2019 at 15:30

    Sai täna paraadil käitud ja juhuslikuse tahtel ka lippu kantud.

    • Reply Mallu 24. juuni 2019 at 21:44

      Tublid :)

  • Reply Airi 23. juuni 2019 at 14:52

    Olin ka lastega Pärnus ja nägin Mari mänguväljakul. Ühtäkki tuli ta minu väikse 10-kuuse beebi juurde, tervitas nii armsasti ja tegi käele pai 😊 Ma siis tutvustasin neid – minu lapse nimi on ka Mari. Suurem Mari oli nii üllatunud, et näe, veel üks Mari 😄

    • Reply Mallu 23. juuni 2019 at 15:15

      Hehe, Mari on jah suur tere ütleja ja väiksed lapsed meeldivad talle ka väga. Poes tihtipeale jookseb beebide juurde neid paitama :D

  • Reply Ahaa 23. juuni 2019 at 14:09

    Meil sai vannitoa remont valmis. Lõpuks ometi! Elasime kaks kuud nii, et kogu uus vannitoa mööbel seisis elutoa nurgas. Vannitoas oli tohuvapohu. Ja ausõna, ma ei ole puhtuse- ja korrafriik (lastega pere emale oleks selline asi vist vaimsele tervisele liialt kurnav 😁), kuid nüüd, mil elutoas “lisavarustust” ei ole, on seal isegi parem hingata 😁
    Laste mänguasju sorteerin u 2 korda aastas. Katkised lähevad prügikasti, terved, millega enam ei mängita, taaskasutusse (korjanduskasti, annetame ära vms heategevusliku eesmärgiga. Lasteaeda oleme ka andnud). Ja nagu praktika on näidanud, võin vabalt oma laste mänguasju ära anda, mis on eapärased, aga mille vastu pole poole aasta sees huvi tuntud, sest uusi tuleb nii tihti peale, et vanadest puudust ei tunta – see on see vanaemade – vanaisade ja tädide – onude omamise rõõm, kui ükski neist ei leia aega, mida lastele anda ning usuvad, et kingitustega saab selle nö kinni maksta.

    • Reply Mallu 24. juuni 2019 at 21:46

      See tunne, kui remont on valmis, on lihtsalt parim :D

  • Reply H 23. juuni 2019 at 13:59

    Kuna ma Eestis ei ela ja siin Jaane ei peeta, siis ma Jaane ei pea. Aga täna tulevad sõbrad õhtusöögile. Ühel neist oli eile sünnipäev, ja ühel on homme. Seega teen hetkel torti. Veel on jäänud kaunistada. Õhtusöögiks teeme elukaaslasega koos Poola peedisuppi seene-pelmeenidega.

    Eile oli aga suur Pride tähistamine. Seega kerge peomeeleolu on linnas siiski olemas. Pooled naabrid joovad hetkel pohmellis peaga rõdul kohvi, ümberringi eilsed lipud ja õhupallid. Ja üks palja peega laps nutab keset hoovi. :D Tavaline pühapäev.

  • Reply Jaanika 23. juuni 2019 at 13:03

    Meie käisime ka noorema tütre hambaid narkoosiga ravimas. Asi nägi välja nii, et läksime sinna, anti sisse talle rahusti. Istusime ja ootasime, laps veidi “purjakil”. Siis kutsuti meid hambaarsti ruumi koos, seletati mis tegema hakkavad, panid kanüüli ja selle kaudu manustati rohtusi…Jõudis öelda ainult “Ei taha” kui ära kukkus. Siis saadeti mind välja, öeldi, et läheb umbes tund. Ja tunni pärast kutsuti mind tagasi sinna ruumi, sain sealt lapse ise sülle võtta ja ta ärkamispalatisse viia. Seega laps ei olnud kuskil üksi ärkveloleku ajal. Tartus Stigmas käisime meie.

    • Reply Mallu 24. juuni 2019 at 21:48

      Tartus tundub see tõesti inimlikum olevat :)

  • Reply Jaanika 23. juuni 2019 at 13:02

    Meie käisime ka noorema narkoosiga hambaid ravimas. Asi nägi välja nii, et läksime sinna, anti sisse talle rahusti. Istusime ja ootasime, laps veidi “purjakil”. Siis kutsuti meid hambaarsti ruumi koos, seletati mis tegema hakkavad, panid kanüüli ja selle kaudu manustati rohtusi…Jõudis öelda ainult “Ei taha” kui ära kukkus. Siis saadeti mind välja, öeldi, et läheb umbes tund. Ja tunni pärast kutsuti mind tagasi sinna ruumi, sain sealt lapse ise sülle võtta ja ta ärkamispalatisse viia. Seega laps ei olnud kuskil üksi ärkveloleku ajal. Tartus Stigmas käisime meie.

    • Reply H. 24. juuni 2019 at 15:23

      Jep, minu kogemusega pole ka laps üksi, va opi ajal. Päris opiblokki jah ei lubata vanemaid, aga mitte keegi ei nõua, et laps peab enne narkoosi jätmist üksi olema või pärast üksi ärkama. Käisin Tartus oma lapsega peetunud üleliigset jäävhammast välja opereerimas.
      Põhiasi on pigem see, et kui vähegi võimalik, tasub alati üritada ikka niisama hambaarsti juures ära teha ja tihti ongi kaval saata laps koos mõne teise lähedase inimesega, sest emaga on ju kindlam draamat teha. Üldnarkoosiga kaasneb alati risk ning päris kergekäeliselt seda ka teha ei tasu. Samas on selge, et mõne lapse/teatud diagnoosidega polegi muudmoodi võimalik. Seega mingit paanikat pole ka mõtet tekitada, et laps on terve päeva üksi.

      • Reply Mallu 24. juuni 2019 at 21:48

        Mul samad mõtted :)

  • Reply Maarja 23. juuni 2019 at 12:45

    Saime hoovile jälle muruniitmise tiiru peale tehtud. Ja mis kõige tähtsam – mees tegi üllatuse: käis lõikas käsitsi kogu 100 meetrit võrkaia äärt mõlemalt poolt sinna kasvanud heinast tühjaks! #parimmeesever! Polegi seda nii puhtana näinud pärast aia paigaldamist ja see oli neli aastat tagasi! :D

    • Reply Mallu 24. juuni 2019 at 21:54

      hehe, tõesti tubli mees!

  • Reply Triinu 23. juuni 2019 at 12:25

    See narkoosi asi sõltub ikka paljuski kohast kus sa seda teha lased.

    Nt Pärnus Lepiku hambaravis kutsutakse sind täpselt selleks ajaks kui protseduuriga algust tehakse. Vanem lubatakse koos lapsega ruumi, lapsele räägitakse mis toimuma hakkab, pannakse mask pähe ning juba ta magab. Siis läheb vanem välja ja kutsutakse tagasi kohe kui laps on viidud ärkamistuppa. Seega laps uinub ja ärkab vanema juuresolekul. :)

    • Reply Mallu 23. juuni 2019 at 12:35

      Nii tundub jaa normaalsem kõvasti!

  • Reply A 23. juuni 2019 at 12:01

    Vaja koristada, küüned lakkida, riide panna, lapse riided kokku panna, kohvi juua, koeraga käia ja ss maale lõket vaatama

    • Reply Mallu 23. juuni 2019 at 12:34

      Mul oleks vaja pediküüri teha, aga mul pole küünelakke kodus :(

  • Reply Pisi 23. juuni 2019 at 11:27

    Meil oli ka lastetuba ikka selline, nagu tornaado oleks üle käinud. Lõppes siis asi sellega, et hakkasin nö karmiks emmeks ja läksid minema need mänguasjad millega ei mängitud. Mul küll väheke suuremad lapsed ja noorim on Mari vanune aga meil nt läksid minema legod, kuna need olid huvitavad ainult siis, kui saadi, mina need kokku panin ja kui mingid jubinad ära kukkusid, siis lammutati kogu ehitis maha ja nii need legod igal pool laiali olid. Lisaks läksid minema mudleautod, kuna poiss ei mänginud nendega. Osad müüsime ja osad viisime lasteaeda, kuna seal neid mänguasju läheb ikka vaja. Ma imestasin pisema suhtumist, et viime aga kõik lasteaeda ja ta saab siis seal nendega mängida :) Ihatahes läks lisaks nendele ka palju mehmeid mänguasju minema. Ütlesin neile, et teil saab olla neid ainult nii palju, kui teile voodi mahub. Tingimusel, et ka ise mahute sinna magama. Nii mitmed lapsed olid õnnelikud, kui said endale uue nunnu kaisuka. Nüüd siis neil polegi muud, kui poisil endal plus plus klotsid erinevates suurustes ja tüdrukutel barbied koos maja ja muu staffiga. Lisaks siis on elutoas meil kapp, kus on palju meisterdamiseks. Kuna meil lapsed eelistavad olla õues või meisterdada, siis ei ole nad üldse pettunud, et neil nii palju mänguasju minema läks. Alguses oli raske loobuda aga nad leppisid sellega, kui minema läksid. Miks tegin sellise karmi otsuse? Kuna kolm last magavad samas toas ja ühel oli oksetõbi kallal, siis ei pääsend öösel tema voodi juurde, kuna põrand oli asju täis. lisaks oli okset voodis ja põrandal. Kuna nad ise koristada ei viitsi, siis pole ka asju vaja. Meil õnneks see asi, et kinke tuleb ainult sünnipäevadel sõpradelt ja jõuludel.

    • Reply Mallu 23. juuni 2019 at 11:31

      Jaaa, ma ka praegu ülipalju saadan minema. Kaisukaid ja mänge jne. Legodest ei raatsi loobuda, kuigi neid on 5 sahtlitäit paksult täis ja kinniseid pakke ka mööda maja laiali :D