lapsed, arenemine ja kokkamine*

Kas te olete kuulnud seda teooriat, et uues keskkonnas tekivad lastel tihtipeale arengu”pursked”. Ma kogesin seda esimest korda, kui pikemalt Tenekal olime. Mari, kes ei rääkinud eriti midagi, hakkas palju rohkem sõnu kasutama ja isegi hispaania keeles. Olgugi, et ainult “ola” oli enne tegemist lapsega, kelle sõnu sai kahel käel kokku lugeda. Ei teagi, millest see tuleb, aga olen ka teistelt vanematelt kuulnud, et ka nende lapsed on reisidel uusi asju õppinud.

Ka napi paari päevaga, mil me siin oleme olnud, on näha, et Mari muudkui areneb. Ta on aru saanud erinevatest keeltest, seega küsib ta mult enne kellegagi suhtlema minekut, et kas tuleb öelda Ola või Hello. Täna tervitas üks lapsega härrasmees meid basseini minekul: “Bonjour, Mari!”, ehk siis ka Prantsuse sõpru on ta siin endale korjanud. Mul ei jää üle muud, kui imestada ja uhke olla. Ma tean, et kunagi mulle öeldi lohutuseks, et küll ta rääkima hakkab, keegi pole vait jäänud, aga ega see väga emasüdant takistanud valutamast. Nüüd on aga see rõõm ja uhkus sedavõrd suurem, kui ma tõesti ta arengut näen ja mulle meeldib see, milliseks ta kasvab. Või noh, siis ei meeldi, kui tal jonn peale tikub ja isepäisus võimust võtab, aga ega inimese iseloomu muuta saagi. Tuleb lihtsalt õpetada ka teda siiski inimeseks jääma ja teistega arvestama.

Mis Marile veel viimasel ajal meeldima on hakanud, on kokkamine. Alati kui keegi köögis midagi sehkendab, tuleb sinna ka Mari ja tahab aidata. Veelgi enam – ta tahab asju ka ainult ise ja üksi teha, mõnikord ka täitsa küsimata. Ühks osa minust sureb seest, kui ma astun kööki ja Mari seal ennastunustavalt midagi terava noaga viilutab, aga samas ma saan aru, et ei maksa ka kuri olla, kui inimene tahab ema-isa võileivaga üllatada. Kuigi jah, ma olen talle ikka südamele pannud, et ta ikka võiks igaks juhuks meile enne öelda, kui üllatama hakkab. Siis teame plaastrid enne välja otsida, haha.

Veel meeldib Marile kohvi teha. Okei, tänapäeva masinatel on see paari nupule vajutuse küsimus, aga ma olin kergelt öeldes šokis, kui Mari ükskord küsis, et kas ma kohvi soovin ja tegigi selle mulle valmis. Küll liitri piima ja poole kilo suhkruga, aga tegi ikka ise mulle kohvi valmis, kui armas!

Et jah, abistada meeldib, aga veelgi rohkem meeldib ise teha ja leiutada. Mõnikord kulmineeruvad need katsetused sellega, et kaussi on löödud muna, moosi ja kohviube, aga mõnikord on ta täitsa leidlik. Näiteks tegi ta ükspäev ise endale magustoitu. Alma oli meile saatnud enda uusi jogurteid. Mitte need tavalised joogijogurtid, vaid paksemad, tihkema konsistentsiga, ikka lusikas seisab püsti sees ja saab nii süüa. Mari aga läks nii kaugele, et valas jogurti kaussi ja viilutas veel banaanigi peale. Mul oli kohe kahju, et mul ei olnud tol hetkel kodus rohkem asju, millega ta oleks seda kaussi kaunistada saanud. Umbes nagu smuutikaussi saaks ka sellist magusrooga väga kauniks teha, sest tihke koostisosa pärast püsivad kõik müslid, marjad, pähklid kenasti kõige peal ja saab roa mega isuäratavaks teha. Marile piisas aga ka banaanidest, ta vist ei teagi, mis see smuutikauss on, aga no eks ma talle siis mingi aeg kodus näitan ette.

Need jogurtid saadetigi meile tutvumiseks ja katsetamiseks, selle pärast ütlen ära ka, et need olid tõesti head. Minu lemmik oli  banaani oma. Et kui poes näete, siis teate, et sellega saab igast vahvaid magustoite välja mõelda, pole ainult rüüpamiseks mõeldud.

Toiduvalmistamise teemadel jätkates jäingi mõtlema, et mida Mari siis süüa teha oskab. Issiga koos on pannkooke teinud, veel on muna praadinud ja keetnud. Putru seganud. Ise oskab nullist teha näiteks võileiba (küll väga loperguste väljasaetud vorsti ja kurgitükkidega, aga siiski). Pirukaid oleme teinud. Hiljaaegu palus, et me võiks piparkooke teha, aga meie poes ei olnud taigent ja ise ma seda teha ei oska (või no pole proovinud teha, kui aus olla). Et varsti teeme siis jälle neid ka.

Aga mis oleks veel sellised toidud, millega värske kuunene võiks hakkama saada, või mida teie lapsed ise süüa teha oskavad ja vanad nad on? Ehk saame mõne hea idee meiegi!

Ps! Mulle tundub, et Marta on siin hakanud kasutama sõna “kukkus” aga ma ei tea, kui loogiline see on, et 11 kuune seda öelda oskaks. Siiani olin kuulnud ainult emmet ja aitähi ?‍♀️

Ps2! Huvitav, täpsemalt millise reisi peal mina ükskord arenema hakkan?

*Postitus sündis koostöös Almaga