ootamatud toidujutud*

Eile tulid Andra ja Kätu külla. Meil oli kõigil mingi selline feeling, et

Oleks tegelikult tahtnud kuskile välja minna, aga Kardol oli striim ja Martale meeldib viimastel päevadel kõige rohkem röökida just minu süles. Ma reaalselt ei mäletagi enam, mis tunne on, kui Martal hea tuju on ja ta naerataks. Pole ka ime, tal tulevad tagumised hambad mõlemale poole, nii üles kui alla. Ehk siis ta ainult huilgab ja kriiskab ja tahab aina rohkem pudelit, mitte mind. Ma ei kujuta ette, kas sellest on vähem valus imeda või mis, aga nii ta on. Ega mul vahet pole, ongi teine juba nii suur, et võiks nüüd veits seda pudelit võtta, kui nii väga tahab ja minu heaga rahule jätta, sest mul on juba vägagi kopp ees sellest pidevast hammustamisest ja sikutamisest.

Igatahes sõbrannad halastasid ja tulid minu juurde passima, et ehk ma saan ka vahepeal korra maha istuda ja nendega juttu puhuda, või saavad nemad ka vahelduseks röökivat last kussutada. Mingi hetk oli kell sealmaal, et ma mõtlesin, et ma lähen panen “kiirelt” lapsed magama ja siis teeme mingeid snäkke või miskit. Andra ja Kätu läksid kohe mu külmkappi revideerima ja küsisid, et miks mul on miljon pakki mingeid Vici tooteid, et mis kalapidu ma plaanisin. Mainisin neile, et need ootavad seal oma hetke, kuni mul on elus sekund aega neid katsetada ja midagi huvitavat kokata, et mulle saadetigi need testimiseks, aga ma pole kohe üldse jõudnud sellega tegeleda.

Kaks tundi hiljem olin ma ikka veel “korraks” üleval, Marta tegi midagi kriiskamise ja halisemise ja oigamise vahepealset ja Lende lihtsalt irvitas seal kõrval (ja ma vihkan sõna irvitama, aga konkreetselt seda ta tegi) ja mitte keegi ei näidanud magama jäämise märke ja ma lihtsalt tundsin, kuidas mu silm tõmbleb juba sellest kammajaast. Reaalselt mu blogi omandab varsti vist kroonika mõõtmed teemal “olen stressis, närvis ja magamata”.

Ma vahepeal kuulsin, et all mingi krabistamine käib, aga mul seda muret nagunii ei olnud, et Kätlinil ja Andral siin kahekesti igav oleks, mõtlesin ise, et kui nad enam passida ja oodata ei viitsi, küll nad siis ära lähevad või miskit. Aga kui ma lõpuks alla tormasin, et endale pael kaela panna, sest Marta ikka ei maganud, et katsetada Martat hoopis vankrisse magama panna, avastasin ma, et sõbranjed olid siis lõpuks ohjad enda kätte võtnud ja mu tegemata tööd minu eest tegema hakanud. Ehk siis nad leiutasid nendest Vici toodetest ise paar retsepti, tegid pilti ka ja puha. Ma ei olegi kindel, kas nad olid lihtsalt nälgas, või head sõbrad, kes tahtsid mind aidata.

Mida nad siis kokku kokkasid? Esiteks valmis  “kala”supp. 

Need “nuudlid” praadisid nad pannil, maitsestasid sidrunimahlaga. Seejärel panid keema Food studio kanapuljongi, sest mul oli kala oma otsas, aga imelikul kombel sobis see ka jumala hästi. Kes oleks võinud arvata ?‍♀️ Riivisid sisse porgandi, lõikusid sisse ka brokkoli ja sibula, maitsestasid soola-pipraga. Maitses täpselt nagu päris kalasupp, sest need “nuudlid” ongi ju tegelikult valgest kalast valmistatud ja väga intensiivse kalamekiga. Ehk siis mereandide sõbrad peaksid seda armastama. Need, kellele kala ei meeldi…noh, teile ilmselt ei maitse ka.

Kuna need surimist tehtud “beebiangerja” nuudlid olid juba praetud ja maitsestatud, siis jagasid nad pannitäie kaheks, et teha kaks rooga ja teiseks sai sedapuhku pasta. Konkreetselt mega lihtne teha, aga maitses niiiii hea, et ma sõin oma taldrikutäie ühe jutiga tühjaks ja muudkui kiitsin. Supp oli hea, aga see pasta… oh issand! Kuigi nad ei teinud reaalselt muud, kui keetsid spagetid, segasid selle Food Studio sidrunikastmega ja panid praetud surimiribad peale. Kõik. Aga see maitse oli nagu sööks vähemalt mingit eriti maitserikast kalapastat, ausalt. Neid surimisid on krevettidega ka, ehk siis saab veel rohkem tekstuuri ja maitseid pastasse tuua.

Ma ise oleksin võib olla veel tomateid ja koriandrit ja sibulat ja küüslauku lisanud, aga niimoodi väga lihtsalt oli ta ka super maitsev ja mulle meeldibki kokates asju keeruliseks ajada ja muudkui katsetada, et oh lisaks seda ja toda jne. Samas mõnikord vähem ongi rohkem ? Kalasõbrad, ausalt PROOVIGE. Nagu mul olid need nii kaua juba külmikus, aga kuna ma lugesin vist Marimelli blogi kommidest, et keegi oli neid maitsenud ja üli rõvedad olid, et siis mul oli ka mingi blokk alateadvuses, et appii, need raudselt ei meeldi mulle. Nüüd ma reaalselt ütlen, et mega lemmikud ja nii kergesti saab häid sööke valmistada, kui sul on kodus mõned baasasjad, nagu pasta ja, midagi värsket, maitseaineid ja ürte. Ja kui leidub veel Food Studio kastmeid ja puljongeid ja Vici kraami, siis saad endale sellised hõrgutised kokku keerata, et hoia ja keela.

Kas te olete neid juba proovinud? Või mis oli viimane kord, kui midagi uut süüa proovisite?

*Postitus sündis tänu Vicile ja Food Studiole ja ennekõike tänu Andrale ja Kätlinile, kes mu eest hoolitsevad ?