LAPSED LENDE MARI JOHANNA MARTA

küsimused-vastused meie lastest

25. Juuni 2020

  • Mari läheb 7-aastaselt kooli jah, aga ta on hetkel alles kuus ja saab seitse 10.10. Seega jätkab ta veel ühe aasta lasteaias ja läheb kooli uuest aastast. Küll aga olen ma mõelnud ta kuskile eelkooli panna, et uueks aastaks teda ette valmistada. Kui kellelgi on Nõmme kandis soovitusi, siis olen üks suur kõrv. Mina muidugi omal ajal ei käinud kuskil eelkoolis, aga tänapäeval on see vist thing? Ma muidugi oskasin esimeseks klassiks aastaid lugeda.
  • Marta silmad olid veel hiljaaegugi natukene kõõrdis, Tenerifel nt veel märkasin osadel piltidel. Aga viimasel paaril kuul pole enam üldse märganud, ei pildil ega päriselus. Seda arst ütles ka, et võib ise ka ära kaduda (tal oli ka ainult üli vähe ühel silmal).
  • Neil oli suht suva tigudest. St Mari aeg-ajalt tahtis kätte võtta, aga Lendel oli mega suva.
  • Ma ei tea veel, kuhu kooli. Aga kõige lähemal meile on Rahumäe Põhikool.
  • Nad mängivad igasuguseid asju, enamasti mingisuguseid peitmise ja tagaajamise mänge. Vahepeal ehitavad ka midagi koos, aga see lõppeb alati kraaklusega (teisel on raudselt need jupid, mis ühel vaja).
  • Mari hoolitseb väga Marta eest. Aga Marta ja Lende käivad koos kogu aeg lollusi tegemas 😂

Tead, see oleneb väga lapsest, selle pärast ongi hea minna eripedagoogi juurde, et ta annab individuaalset nõu, mis su lapsele sobida võiks. Üldiselt on aga nii, et õpetada saab edukalt seda, mida last parasjagu huvitab. Et kui teda ei huvita numbrid ja tähed, pole mõtet suruda. Aga kui ta ise küsib, siis pane täiel rinnal.

  • Ma arvan, et ma lapsendaks ikka Eestist. Ma kujutan ette, et lapsendamine on niigi hästi keeruline protsess ja ma tahaks seda lapsele võimalikult lihtsaks teha. Uue kultuuri, söögi ja kommetega harjumine on kindasti veel keerulisem.
  • Maril pole kunagi huulekida olnudki.
  • Lende on aeg-ajalt veidi armukade, aga enamasti saavad nad hästi läbi ja kuna Mari Lendega väga palju mängida ei taha (liiga titt), siis Lende armastab Marta kamandamist. Martale jälle meeldib teha, mida Lende tahab.
  • Mari on 6-aastane, Lende on kolmene ja Marta on üks. Neil on kõigil okt-nov sünna, seega varsti aasta vanemad.
  • Ega ei olegi mingit eri nippi. Lihtsalt palju korrutamist ja rääkimist.
  • Magavad nii, et Lende ja Mari lastetoas ja Marta meiega. Magada saab lebolt. Marta pole öösiti ärganud väga kaua…peale esimest aastat vist üldse mitte? Või ei, peale rinnaga imetamise lõpetamist hakkas öö läbi magama.
  • Mari ütles esimese sõna 2.5 aastaselt, aga Marta rääkis sõnu juba aastaselt. Hetkel oskab ta öelda: välja, alla, anna, aitäh, sülle, kass, mina ka, jäätis,  õue, seda, anna kokat (seda ütleb ta iga joogi kohta, mis pole vesi), multikat, kaka, piss, kleiti, “tte” (see tähendab lottet), ei taha, lutti, musi, kalli. Raudselt praegu midagi unustan, aga ta saab kõigest aru, mida talle öeldakse ja toob kõike, mida palun, niiet väga mugav 😂
  • Jäätist söövad nad tõesti peaaegu iga päev (meil hetkel otsas, seega paar päeva on nad kuival olnud, haha). Aga üldiselt söövad, mida me teeme. Eks ikka lemmikud on makaronid jne, Mari lemmik on samas brokkoli. Pitsa meeldib ainult Marile, teised ei söö väga. Lende räägib iga päev, et ta tahab hamburgerit, aga ma pole teda iial seda isegi maitsmas näinud, haha.
  • Armukadedusega pole kunagi väga hulle probleeme olnud, eks õed ikka kraaklevad, aga mingit suurt mure ja probleemi pole õnneks olnud.
  • No Mari puhul pakkus perearst 2 aasta kontrollis, et peaks tsekkima üle. Ta ei osanud sõnagi, ei täitnud palveid ja isegi väga ei reageerinud jutule. Aga üsna kiirelt see muutus. Teiste lastega pole kuskile suunamine vajalik olnud, aga eelmisel aastal käis Lende ka paar korda eripedagoogi juures ja tema soovitusel panime Lende tasandusrühma, st logopeed ka tegeleb lastega.
  • Lende kõne on raske mul isiklikult hinnata, sest Mariga võrreldes on ta mega ees, aga samas osade omaealistega võrreldes siiski maas. Alles hiljaaegu rääkis ta ainult siis, kui midagi tahtis: juua, süüa, õue, riideid vms, nüüd lobiseb niisama asjadest, mida näeb. Kordab palju järele.
  • Ma arvan, et teise aasta kontrollis ongi kõige varem. Samas osad perearstid arvavad, et enne kolmandat eluaastat pole logopeedile asja – see on vale. Mida varem alustad, seda parem.
  • See oleneb nii mitmest asjast, et kas ta saab aru, mida sa räägid? Kas täidab palveid jne? Kui muretsed, lase perearstil neuroloogi või eripedagoogi juurde suunata ennast. Halba see ei tee.
  • Laste pärast küll sõbrad ei kao, ma arvan.
  • Enamik laste riideid on Emmystore, Paavli kaltsukas või Lindex.
  • Mul pole tegeikult kunagi mega probleemi olnud öösiti, sest kui nad veel rinda said, siis nad ärkasid super korraks, et süüa (ma ise magasin pmst samal ajal) ja kui enam ei imetanud, siis magasid ka öö läbi kohe.
  • Ausalt, ma ei tea. Lende hakkas suht vara ise (ämm vist õpetas teda rohkem, haha). Martale meeldib potile ISTUDA, aga sinna sisse ta veel midagi teinud ei ole.
  • Jah, on küll.

Üldiselt hästi palju küsitigi Mari arengu kohta, aga ma pean tunnistama, et kõik on kuidagi omasoodu läinud. Et ma mäletan seda muret jne, kui ta rääkima ei hakanud, aga samas aeg läks niii kiiresti ja iga natukese ajaga tuli aina rohkem juttu ja nüüd on tõesti nii, nagu kunagi öeldi, et varsti ei jää enam vait, haha 😂 Ja tasandusrühm on väga tänuväärne asi, just vaatan logopeedi tehtud kaarti Mari kohta ja no minu meelest tundub ikka väga tubli laps!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

16 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Mina 21. Juuli 2020 at 23:48

    Sa kirjutasid, kopin: See oleneb nii mitmest asjast, et kas ta saab aru, mida sa räägid? Kas täidab palveid jne? Kui muretsed, lase perearstil neuroloogi või eripedagoogi juurde suunata ennast. Halba see ei tee.

    Vastan: Pigem pöörduda logopeedi poole. Esimene spetsialist ikka tema, mitte neuroloog ega ka eripedagoog.

  • Reply carmen 26. Juuni 2020 at 15:59

    oh tänks.. ma ei teadnudki otsida eliisis kõnearengu kaarti :D

    • Reply Mallu 27. Juuni 2020 at 11:51

      Lendel nt pole seal, aga Maril logopeed teinud :D

  • Reply Jonna 26. Juuni 2020 at 13:07

    Peaksid ehk marta kōne arenguga rohkem tegelema. Minu laps on samuti novembribeebi ja kui 1.5 kuud sai siis kirjutasime ülesse mitu sōna oskab. 97. Nüüd 1a7k vanusena moodustab ka 3sōnalisi lauseid koguaeg. + need sōnad mida ta ei ütle ise aga kui küsid kus/mis siis oskab näidata..

    • Reply Mallu 26. Juuni 2020 at 13:21

      Palju õnne, su laps räägib väga palju :) Marta kõnega on kõik vähemalt hetkel rohkem kui hästi, need sõnad olid siia peast jutti pandud, 97 kokku ei saaks, aga ta räägib kogu aeg eakohaselt:

      “18kuu vanuses peaks lapse sõnavara umbes 20 sõnani laienenud. Ta ei pea neid kõiki perfektselt välja hääldama, aga tihti, õigesti ja eesmärgipäraselt kasutama. Teine sünnipäev on kõne arengu seisukohalt väga tähtis. Nüüd peaks laps suutma kahesõnalisi lauseid kombineerida — suur pall, roosa kass jne. Sellele tasemele jõudmiseks on vaja vähemalt viitkümmet sõna, mõnede ekspertide arvates peaks kaheaastased tundma juba sadat sõna.”

      On tore, kui sinu laps rohkem oskab, aga tulla mulle ette heitma, et ma peaksin lapse kõne arenguga rohkem tegelema (mis on asi, mis on mulle vägagi hell ja tuttav teema) on enam kui nõme.

      • Reply Kata 27. Juuni 2020 at 16:30

        Marta räägib väga hästi minu arust just, minu laps Martast 1 kuu vanem ja ei ütle üldse nii palju sõnu, enamus ajast räägib pudikeeles. Lapsed on üldse ju kõik nii erinevad, mõned räägivad aastaselt ilusti, teised kaheselt vms.

        • Reply Mallu 27. Juuni 2020 at 19:52

          Oi Marta ka enamuse ajast “lobiseb” pikad jutud oma keeles maha ka :D

      • Reply Tsupakabra 9. Juuli 2020 at 05:47

        Jeebus, mida tegelema?! Mul ka novembrikas ja ei räägi nii palju kui Marta. Ja kae perra, jumala
        normaalne laps! Saab jutust aru ja puha! Mul ikka hea meel nende super emmede üle, kelle lapsed juba 1,5 kuuselt räägivad. Istu, tubli, 5! Aga àra liiga kaua istu. Muidu ei jõua uud sõnavara lapsele selgeks õpetada…

  • Reply H 26. Juuni 2020 at 00:24

    Laste pärast sõprade kadumise kohta on mul kommentaar.

    Meil ringkonnas on kaks paari viimastel aastatel lapsed saanud.

    Üks paar sai esimese lapse ja suht kadusid radarilt. Nendega oli raske kokku saada. Elasime neist konkreetaelt 50 meetri kaugusel. Nad soovisid käruringile alati ca kell 1-2 päeval ja nädala sees. Aga ilma lasteta inimesed on siis tööl! Nad ei tulnud ühelegi kokkusaamisele, grillile, jne. Alati oli vabanduseks laps. Ja siis said nad teise lapse ja kolisid 100km kaugusele. Me elame suurlinna kesklinnas ja meist enamikel pole autosid ega soovi autot omada. Seega need sõbrad on meie elust suht kadunud.

    Teine paar sai ühe lapse ja elavad endiselt linnas. Nemad tahavad jällegi alati peale 9-10 õhtul kokku saada. Aga enamus meist tahab siis juba magama ja järgmine päev puhanuna tööle. Neid näeme siiski rohkem. Samuti veavad nad oma last üritustele kaasa, mis aitab kontakti luua ja meil nende lastega suhet luua.

    Seega alati ei ole nii, et sõbrad kaovad. Vahest kaotad ise oma sõbrad.

    • Reply Mallu 26. Juuni 2020 at 09:26

      Jah, eks erandeid on. Kindlasti mul ka keegi kadus, lihtsalt ei mäleta ammu :D

  • Reply Imbi 25. Juuni 2020 at 21:30

    Kõnearengu muredega tuleks esmalt pöörduda pigem logopeedi mitte eripedagoogi vastuvõtule. Logopeed selgitab välja kõnearengu taseme ja esitab ka võimalikid põhjused (kui seda ei ole varasemalt tehtud) ning saab teha ettepaneku teiste spetsialistide vastuvõtule suunamiseks (psühholoog, neuroloog). Logopeedi hinnangule tuginedes saab/peaks perearst last edasi suunama, et diagnoosi püstitust täpsustada/kinnitada, kõnehäire põhjused välja selgitada ja selle alusel aidata teraapiat planeerida. Tasandusrühma suunamine toimub erinevates piirkondades erinevalt, kuid selle aluseks on kõnearenguhäire. Tasandusrühmas töötab KINDLASTI logopeed, vōimalusel ka eripedagoog. Eripedagoogi ülesanne on toetada tunnetustegevuse arengut ja selle kaudu kaudselt ka kõnearengut, kuid spetsiifilist kõneteraapiat planeerib ja viib läbi siiski logopeed.
    Mure korral tasub alustada perearstist, kellele mure ära kurta ja paluda perearsti teraapiafondi kaudu saatekirja logopeedi vastuvõtule.

    • Reply Mallu 26. Juuni 2020 at 09:27

      Logopeed oli mulle kogu selle teekonna alguses ainult MEGA pettumus… :D

      • Reply Imbi 26. Juuni 2020 at 16:53

        Kurb kuulda. Siiski on eripedagoogidel ja logopeedidel magistriõppes erinev õppekava, mistõttu tulekski erinevate probleemide korral õige spetsialisti poole pöörduda. Alati on ka võimalus logopeedi vahetada, sest nii nagu inimesed ikka, ei pruugi ka logopeed iga väikese inimesega head kontakti saavutada. Teise mõjutajana tuleks arvestada fakti, et logopeediga puutusid kokku teekonna alguses, kus emotsioonid olid segased ja negatiivsed – eitus-faas ja terve lapse lein mõjutavad oluliselt ümbruse, inimeste ja tegevuste mõistmist.
        Mul on hea meel, et lapsed on kõne arenduseks leidnud tee logopeedi juurde!

        • Reply Mallu 27. Juuni 2020 at 11:50

          Mu hirmu tekitas logopeed, kes arvas, et mu laps on vaimupuudega ja ei hakka vb kunagi rääkima :D best logopeed…

          • HL 3. Juuli 2020 at 11:03

            Logopeede on väga erinevaid. Ma olen käinud kokku viie erineva juures. Esimene oli üks ülihõivatud ja ülilugupeetud, kes samuti hakkas arengupeetusest rääkima. laps oli 2,5 a. Arengust oli ta loomulikult maas, kuna rääkis üksikuid sõnu. Samal ajal polnud tal aega tegeleda, andis ainult pikad juhised. Teisalt on mu laps selline, kes minuga keeldus kodus tegemast asju. kui lõpuks saatekirjaga mujale logopeedile sain, siis sattus ülitore noor, kes tegi täiesti imesid. Seal logopeede vahetus, kaks järgmist olid ka hästi toredad ja areng oli näha. Viimane seevastu oli täiesti lootusetu, laps ei tahtnud minna, areng oli poole aasta jooksul null (laps oli ca 6 siis). Õnneks sain mujale ühe eelmise juurde tagasi ja nüüd käime siiamaani, aga rohkem selleks, et ta veidi eripedagoogi tööd teeks. Igaljuhul mul lapsel selle ühel korral nädalas käimisega (kusjuures kodus suurt teha ei saanud, sest ta ei olnud nõus) jõudis ta teistele arengus ilusti järgi. Nüüd läheb juba teise klassi.*
            Seega, logopeed on väga oluline ja väga palju võib abi olla. Alati tasub küsida ka teist arvamust kuskilt. Kui ma oleks kõige esimesena selle viimase juurde sattunud, siis ma ilmselt oleks ka käega löönud, aga meil vedas. Lapsed on erinevad, inimesed on erinevad ja kõik ei klapigi kokku. Kindlasti ei saa anda soovitust, et kõneprobleemidega lapsega pöörduda eripedagoogi juurde.

      • Reply Mina 21. Juuli 2020 at 23:50

        No ju sul oli siis miskipärast ebapädev või ma ei teagi mis logopeed kahjuks. Alati tasub siis teise juurde minna.