No tere-tere.
Ma alustan tänast postitust vigisedes ja oiates, sest ma ärkasin miskipärast kohutava põiepõletikuga. Õnneks see väga kaua ilmselt ei kesta, ma ei tea, kas mul elus see ühe päeva olnud on, aga praegu joriseda annab sellegipoolest. Joriseda annab ka selle pärast, et ma olen juba 10 päeva suutnud hästi tublilt päevas 10 000 sammu kätte saada, lausa nii, et üks päev läksin kell 23.00 jooksma, et kiirelt enda sammudega ühele poole saada. Tulemus? Konkreetselt ei mingi tulemust, haha. Täna astusin kaalule ja sealt vaatas vastu 68.8 kilo. Pole kõige hullem, ma olen 168 cm pikk kah. Lihtsalt vahepeal on maru voldiline olla ja riided on seljas kuidagi kitsad. Samas, kes keelaks mind suuremaid riideid osta, eksole.
Lugesin täna Liivi blogi kehakaalust ja tundsin ennast ta tekstis ära. Mul on sama moodi! Et kui teised naised näevad ennast paksemana, kui nad on, siis ma näen ennast alati kõhnemana. Ma ei tea, kas asi on selles, et ma olin enne lapsi terve elu mega sale, või lihtsalt ebaadekvaatselt kõrge enesehinnang, aga no mis teha. Kui mitu korda ma olen poes võtnud riideeseme, silmaga hinnanud, et peaks ideaalne olema ja siis jään sellesse riietusruumis konkreetselt sisse lõksu. Ja kui minust ka mõni säärane pilt on, kus ma paksem tundun, siis rehman käega, et ah, nurga värk!
Näiteks nendel alumistel piltidel näen ma ju jumala fit välja. Lihtsalt riiete alt olen veits voltis ja pehme, so what. Selle eest on mul takoine kann tekkinud ja tissid on ka idekad. Iga kord, kui ma jälle paatoslikult oma “10 kilo alla võtmisest” räägin, siis Kardo ahastab, et KUST ma selle maha võtta kavatsen ah? Minu vastus: loodetavasti seljapekist. See on literally nagu pekist seljakott mul selgas, aga noh, vähemalt on ta selja taga, mitte ees, mulle vastu vahtimas.
Et ühesõnaga, nagu te ise aru saate, siis kogu “kadunud olnud” aja, tegelesin ma oma 10 000 sammu kätte saamisega. Reaalselt see võtab kogu aeg nii palju aega, et ma kaalun tõsiselt jooksma hakkamist, et kiiremini ühele poole saada. Saaks normaalselt blogida ja elu ka elada, oleks tore ju.
Kuigi ma elu elanud olen küll ja veel. Ilmselt liigagi palju, sest kogu aeg on kuskile minek või pidu või üritus või festival. Ja kui neid pole, siis on lastega vaja kuskil käia ja teha ja mässata. Ja muidugi KORISTADA. Nagu issand jeesus, kui palju on vaja koristada. Aga ma ei viitsi, niiet las see kodu olla hetkel nagu ta on. Peaasi, et elutuba fine on.
Lõpetuseks mainin ära, et mul oli eile ilupäev: käisin ja lasin konkreetselt terve näo botoxit täis süstida, aga mul pole hetkel tulemust näidata, sest see võtab u 4 päeva aega, et tööle hakata. Õigus oli sellel, kes ütles, et kui korra teed, siis jäädki tegema. Ma lihtsalt nüüd tean, et ma ei pea elama oma otsaesise suure armiga, või rippuvate kulmudega. Hea need ära siluda, abiks ikka, tasakaalustab natukene seda massiivselt seljapekki, haha. Aga kui tulemused käes, siis ma näitan teile ka, ma olen ise ka mega põnevil, sest ta tegi mulle paari kohta süsti, kuhu enne teinud polnud. Näiteks mu lõuga, vaatame siis, milline ta pärast on. Ma seekord tegin endale huvi pärast sellise video ka, kus ma teen grimasse, ehk siis enne botoxit, päev 1, päev 2 jne. Ma eilse videoga võrreldes näen tegelt küll, et midagi mõjub juba täna. Umbes neljandal-viiendal päeval näitan siis lõpptulemust kah.
Jah, vahepeal ma mõtlen ise ka, et mis must saanud on. Üks suvaline mutt männikult, kellel on ebaadekvaatselt kõrge enesehinnang, süstib endale botoxit näkku ja tegi ühe korra intervalljooksu= tippsportlane. Aga pole lugu, sõbrad on mul head, lapsed nunnud nagu nukud ja närvid veel päris otsas ei ole, seega elame aga edasi!
Ainuke asi, mida ma kahetsen ongi see, et ma siia nii vähe kirjutama jõuan. Tihti on peas täiega hea mõte, et oh, sellest võiks kirjutada, aga räägin sõbrannadega läbi ja juba ongi ununenud. Seega kui teil on tunne, et ma midagi rääkimata jätnud, või on küsimusi, siis küsige aga. Annategi ehk mulle hea idee millestki ägedast rääkida.
Üldse mul on tunne, et lugejad on kuidagi vaikseks jäänud. Ei tea, kas suvi või milles asi, aga olge inimesed, rääkige ka ikka kaasa ja andke teada, mis teemad teil kaaluga ja botoxiga ja muu kraamiga on. Ma ka ainult inimene, tahan ka suhelda, haha.
42 kommentaari
Mallu, kas sul lõppastme koolitus läbitud?
ei ole veel, mõtlesin septembris teha
Ma olen alles 24 ja mu oleks ka täitesüste/botoxit vms vaja. Kuna olen täielik “kulmudega rääkija”, siis see on oma töö teinud ja juba praegu on jõhkrad vaod laubal. Varsti saan kartuleid sinna panema hakata ? ?
Mina olen peaaegu nelja kuuga alla võtnud 14kg, aga palju on võtta veel. Olen üle saanud maaniast igal hommikul end kaaluda ja kaalun kord-paar nädalas ja langeb see kaal ka niisama, ei pea kullipilgul jälgima. Ma saingi innustust kunagi siit sinu blogi kommentaaridest, et ma kuulaks oma keha, kas ma vajan seda-teist-või-kolmandat ja enam ei söö üle. Nii et selle teemaga on üldjoontes hästi, muutus on märgatav igatahes 🙂
Teiseks käib mul vannitoa remont, loodetavasti saab kümne päevaga hakkama, nagu töömees ütles. See on veits stressitekitav, sest igal pool on mingi materjalid ja prügihunnikud ja koristada ma ka ei viitsi, sest homme on täpselt samasugune 😀 kui lammutustööd tehtud saavad, siis küll koristan kohe ära. Aga hoian sihti silme ees, lõpuks on mul 9m2 suur vannituba, mis enne oli väike vannituba+saun, aga ma sauna lasin välja lammutada ja seina vahelt maha lõhkuda, sest ma pole kordagi 7,5 aasta jooksul siin korteris saunas käinud, vaid kasutasin seda ruumi pesupesemise ruumina 😀
Ja järgmisel nädalal algab puhkus 🙂 jeii 🙂
Osta ometigi jooksulint, selle külge integreeri väike lauake. Ja voila! Saad fitlife’ida ja blogida korraga. Ahjaa, aken tee ka lahti., Siis on pmst sama nagu värskes õhus.
Ka mina kuulun nende hulka, kes näevad end peenemana. Eriti kui end lille löön ja välja lähen, on tunne naq oleksin ideaalkaalus. Hiljem pildilt vaadates küsin reaalselt mehelt, kas ma tegelt kaaa olengi nii paks v? 😀 aga mehele olen ma endiselt ilus, ka 83 kg-sena. Enne lapsi kaalusin 68 (olen 171 cm). Ja vahel on väga raske leppida selle uue kehaga. Aga samas tunnen end kindlalt naiselikumana kui enne lapsi. Olin enne reaalne pesulaud, lapsed tõid mulle rinnad kaasa ? oleksin ilmselt väga rahul, kui 5 kg kaotaksin, rohkem ei tahakski. Ma tuletan endale ikka meelde üht artiklit, kus oli nii hästi öeldud, et miks peakski naised peale sünnitust endise keha ruttu tagasi saama. See keha on kandnud elu, anname talle ometi aega omsoodu kulgeda. Muidugi ma ei väida, et ongi ok ülekaalus olla. Aga samas on mul lausa kahju mõnest tuttavast, kes peale sünnitust rassivad end lolliks ja stressavad sinna otsa, et ometi endiseks ja veel paremaks saada. Olen hetkel kodune emme, juba 3 aastat. Eks see ka on veitsaks takistuseks kaalu langusel. Ma ei toitu rämpsust, minu põhiline probleem on, et kui imehea õhtusöögi teen, siis pean seda kohe suure portsu kinni panema ?Aga ma olen endaga leppinud, tunnen end tegelikult emaliku ja nakselikuna. Peaasi, et tervis korras ja mingit rämpsu sisse ei ajaks üleliia.
Sulle ütlen, et näed ausalt megahea ja naiselik välja. Sinu asemel ma kohe absoluutselt ei põeks kaalu pärast ? aga jah, Anu Saagimi kuldsed sõnad meeles “Naistel on see klassikaline 5kg, mis nad tahaksid peaaegu, et alati kergemad olla?”
Jumala ok on endaga rahul olla, isegi kui kaalunumber ei ole ideaalne. Aga kogu teema on mu meelest ainult harjumustes ja eluviisides kinni kõik. Väikest laste emasid naerdakse suht välja, kui nood oma lastele rämpsu, kommi, limpse jms jura ei luba. Või kui peetakse kinni kindlatest söögiaegadest ja iga suva ajal näksimist ei luba. Aga tegelikult algab harjumuste loomine juba ju lapsepõlves. Elu on hiljem tunduvalt lihtsam, kui kasvadki üles oskusega valida ebatervisliku asemel tervislikku, süüa vastavalt vajadusele, mitte et suu matsub niisama igavusest jms. Täiskasvanuna tuleb omal see tahe leide oma harjumused kriitilise pilguga üle vaadata ja vastavad korrektuurid teha. Kehad ja ainevahetused on muidugi erinevad, aga ühte-teist annab ikkagi kõigil ära teha, kui piisavalt tahtmist on mugavustsoonist loobuda ja uusi harjumusi kujundada….
Tere! Kunagi tegid rasvaimu, kas eee tulemus on säilinu? Mul ikka jubedad sangad ja kõht ees, muud kohad väga ei häirigi.
Ma võtsin rasedusega peaaegi 17kg juurde. Nüüd olen vaikselt toimetanud, et kaalu alla saada. Algul kõndisin palju, nüüd juba jooksen ja teen Kirsti Vaikla kava, orgutan ka veits. Kaalunumber algab lõpuks nüüd uuesti viiega, enam sellele põhirõhku ei pane, kui langeb, siis langeb 🙂 Küll aga mõõdan end veel kord kuus, et näha sentimeetreid kadumas ? Eesmärgiks olla natuke tugevam ja jõuda natuke rohkem ja selle nimel ma ka pingutan:) Muidugi mõjub see kõik vaimsele tervisele ka väga hästi.
Ma olen 168cm pikk ja ülikooli astudes kaalusin ca 57 kg. Kuidagi vaikselt ujus aastaga 6kg juurde. Mul endal polnud probleemi, sest riided läksid veel selga ja oligi rohkem elusa inimese tunne. Siis aga sattusin oma 63kg-ga ühes seltskonnas keskaaegse sõbrantsiga kokku, kes mind nähes kõigi ees hüüatas, et Kataaa, appi, sa oled nii paksuks läinud!!! Ma ei osanud midagi selle peale arvata, enda arvates oli jätkuvalt kõik ok :D.
Praeguseks olen 56kg peale jõudnud. Aga seda tänu sellele, et lihtsalt hakkasin poes valima toite, kus oleks väiksem suhkrusisaldus. Rohkem pole ma lillegi liigutanud, aga kilod kadusid umbes poole aastaga.
Aga sa oledki normaalkaalus. Vaata ja arvuta ise. Siis on rahu maa peal ja sa näed tegelikult ka ülihea välja, mis paksusest sa räägid 🙂 https://kehamassiindeks.net
Ma loeksin huviga, kuidas peale rasvaimu kõhuga ja lotiga on. Kui juurde võtad, kas sinna ei tule midagi juurde.
Botoxit olen 2 korda proovinud, minu kurjuse korts pole siledamaks läinud.
PS, jalutamine ehk siis madala pulsiga treening kulutab rohkem energiat kui jooksmine, aga jooksmine on ka hea 🙂
Oh, lõpetage ükskord see jutt, et madala pulsiga on kuidagi tulemuslikum trenn. Rohkem ‘energiat’ ei kuluta madala intensiivsusega trenn kohe kuidagi. See jutt läks lahti sellest, et uuringud näitasid, et mida rohkem sa liigutad, seda rohkem kulutab keha kaloreid süsivesikute arvelt võrreldes rasvaga, sealjuures kõige rohkem (protsentides) rasva võrreldes süsivesikutega kulutad üldse pmst paigal olles (aga sa ei kuluta diivanil lebades just eriti üldse kaloreid, seega see osakaal ei mängi apsull rolli). Nii et jah, kui sa kõnnid, põletad u 70% energiat rasva ja 30% süsivesikute arvelt, kui jooksed, on need osakaalud u 50/50. AGA tunni kõnniga kulutad keskmiselt 200 kcal, millest 140 rasva arvelt, tunni jooksuga u 500 kcal ja 250 sellest rasva arvelt. Seega intensiivsema trenniga kulutad sa sama ajaga igal juhul rohkem rasva! Uskumatu, et isegi mingid trennigurud ise ei oska basic matemaatikat ja seda madala pulsi jura on terve nett täis. MUIDUGI on ka madala pulsiga trennid head, sest mitmekesisus on alati hea, aga see, et mingid üritavad iga hinna eest sörkides oma pulssi mingis “fat burn zone’is” hoida, on täielik bullshit, vabandust noh 😀
Ma mõtlesin ka eile, et hakkan fitiks. Noh tegin youtube järgi trenni, esimese 2 minutiga oleksin ära surnud. Üritasin selle 20min üle elada, tegin nii kuis jaksasin. Kõike harjutusi ma ei suutnud tehagi… ja siis täna sõin pitsat 🙂 elagu fitlife. Mind peab keldrisse kinni panema, et ma saaks kaalust alla. Muu ei aita . PALUN MOTTTI
Haha, ma 169pikk ja 76kg. NoStress onju. ?♀️ Mees ütleb et ma olen ilus, a ma oli ju 2a tagasi 68kaaludes enda arust ilusam. Teised lohutavad, et alles 3kuud tagasi sünnitasid.. A ma enne rasedust kaalusin 77, et siis kilo võin hoopis juurde võtta v. ??? Tegelikult liitusin 15rutsi eest marathon100 väljakutsega #eesti500, et kui ma oktoobri lõpuks 500km kokku saan, siis saan postiga megaägeda medali omale. ? Nii et selle asemel, et ilusa ilmaga kodus kui beebi magama jääb minna muru niitma v kasvuhoonesse v puid lõhkums vmidaiganes, ma vaatan, et mul nt tänase seisugs vaja 300km veel läbida jalgadel, sitta kah, tööd kannatavad oodata, ma lähen kärutama. ???? Noh ja kuna ma ju käisin kõndimas, siis saan endale ühe suure karbi jäätist lubada v 2 patsi suitsujuustu korraga v midagi head ju.. ? Nii et nokk kinni, saba lahti. Hea et on praegu suvi ja olemas retuusid ja venivad särgid. ???
Aah mul ka niii sama selles osas et ma enda peas olen palju peeniksem. Aga samamoodi, suht terve elu olnud pigem peenike ja vormis (kunagi olin üsna tõsine sportlane ka :D) ja siis nüüd on mingi viimase ca 6-7 aasta jooksul juurde tulnud ma pakun mingi 6-8kg, mis on nii nähtamatult ligi hiilinud. Ma olen üsna pikk ka (mingi 177 vist) ja seega kõik suht ühtlaselt jaotunud ja mingit suurt traagikat pole, lihtsalt ei ole enam kehatüübilt “peenike” vaid pigem kergelt vormikas. Aga ma ei oska endale riideid osta enam üldse, lisaks mulle endale on alati pigem selline kondine kehatüüp meeldinud, mingeid kurve ja naiselikke vorme ei oska tänase päevani hinnata. Nii et sama – vaatan mingi hilbu mis võiks fine olla ja proovides saan kreepsu – nagu mingi paks mammi lihtsalt!
Ma luban iga pühapäeva õhtu, et nii, homsest söön vähem magusat ja liigun rohkem. Jeees… esmaspäeva õhtul läheb pakk sefiiri sisse nii et silm ka ei pilgu. Teisipäeval paar Tartu Sefiirikohviku sefiirikorvikest järele jne.
Otseselt kaaluprobleemi ei ole, aga no nii 3kg on kogu aeg üle. Juurde ei tule, aga ära ka ei kao. Kõndimas käin ka muidugi, nii 5km ja 3-4 x nädalas.
Kaaluprobleemidest võikski rääkima jääda. Ma vastupidi terve elu trulla olnud. Kunagi lausa 95kg (165cm). Ja ei, see polnud sünnitama minnes. Sünnitama läksin ka 86kg pealt. Praegu olen ka umbes samas augus seal 68 juures, aga tahaks kordki elus veel seda 5ga algavat numbrit näha, aga no ei tule. Hambad ristis olen korra 61 ära näinud, aga see kadus ka nagu esimene lumi. Mu keha lihtsalt ei kaota rohkem. Äkki täiesti nälgides oleks see võimalik. Ei tea, ei suudaks never niiet ei saagi teada 😀 Suvele vastu tulin 63 pealt ja see 5 on siis sushid, vein, siidrid ja veel kord sushi-sushi-sushi. Ma suht agar fitlapi kasutaja ja plaan on septembrist uuesti sellega pihta hakata. Augustis lihtsalt tervel perel järjest sünnipäevad ja no see oleks enesepetmine ülepäeva fitlapitada ja ülepäeva torti õgida.
No oli ka aeg et midagi kirjutad! 😀
Ma olen püha lehm pmst 😀
Eelmise aasta lõpus nägin elus esimest korda kaalul seitsmega algavat numbrit. Pidin trauma saama. Ja otsustasin, et tuleb end kätte võtta. Nüüd nägin kaheksat 😀 Ei taha sellest rääkida 😀
Enda arust olen küll ilus, hahaha. Kuigi jah peeglist vaadates näen küll, et noh mingi viis kilo võiks ikka alla võtta, aga ma ei tea mis toimub, lihtsalt ei lange. Näljutada ei kavatse, või noh mis ei kavatse, ei suuda 😀 mis elu see selline on kui süüa ka ei saa 😀 Kuigi paastumist olen teinud küll, max mis suutsin oli 72h. Polnud nüüd megaraske kuna olin külmiku tühjaks teinud, et ei tekiks isegi ideed
Rasvaimusse minema 😀 Aga mis sellest ülejäänud nahast saab nii 😀 või tõmbab end ilusti kokku? Kes teab 😀
72 tundi söömata??? ma ärkan hommikul ja esimene asi on SÖÖÖK, nii nälgas olen :D:D
nahk tõmbub ise tagasi, kui sul pole nt venitusarme (see on näide ebaelastsest nahast)
Näljutada ei kavatse, aga kolm ööpäeva söömata olla küll? Kus on loogika? 😀
Ise olen täielikult seda meelt, et kaalu saab alla ka ainult toitumisega. Sest nii palju on ikkagi inimesi kes ei saa mingil põhjusel liikuda. Mina nt ei saagi mingeid samme koguda aga ma ei ole läinud kuidagi suuremaks :D. Ikka tean enamvähem mida ja kui palju võin süüa. Jah mul pole mingi kaunis fit kere aga samas on see täiesti normaalkaalus. Ainus asi mis mul on on see kõhna inimese teema, et nuustan hommikul sööki ja paak on ees. Aga ma isegi sellega juba leppinud ja täiesti muretult käin oma paagiga ringi 😀 Mõnel päeval suuremaga mõnel päeval väga üldse mitte.
Botox on teema mis minust on läinud üpris kenasti mööda veel. Olen 33 ja hetkel veel pole näha, et midagi oleks vaja tõsta või siluda. See on see hea beebinäo geen (ainus hea geen vist ka mida oman).
No aga ma toitun jumala okilt omast arust krt
Ma olen elanud üle 40kg kaalukõikumise (alakaalust ülekaalu) ja kahjuks hetkeseisuga mitte languse suunas…seega kaaluga pole mul mingeid suhteid ? Samas olen õppinud ajaga mingite asjadega leppima ning hindan tervist ja head enesetunnet kaalunumbrist enam. 2a tagasi kaotasin vähem kui kolme kuuga terviseprobleemi tõttu 18kg aga enesetunne ja väljanägemine oli viimaste aastate halvim. Botoxit pole teinud aga hädasti vajaks…täitesüstidest olen aga küll abi saanud. Seega nendega on suhe väga hea. Erinevalt kaalust ei lase tulemus ja hea enesetunne ennast kaua oodata ?
Ma vist näen ka end peenema, panen liibuva kleidi selga ja peeglist vaadates jumala ok aga pärast vaatan pildilt, et jubedad pekirandid igalt poolt läbi kumamas. Aga õpiks siis sellest, oh ei kannan edasi oma lemmikuid ? Ma ükspäev hakkasin otsima, et kas see erootikapoe tüdrukuteõhtu sai välja loositud?
Jaaa, erootikapoe õhtu välja loositud ja andsin emaili poe omanikule (ei tahetud avalikult üles panna võitja :D)
Aga liibuva kleidiga mul SAMA 😀
Ma nägin sind unes täna 😀 Hoidsin su lapsi ja sul oli omaenda privaatne spa kompleks – weird right? Mul kaalu oli viimati 65kg, aga mul pisike üürnik emakas, kelle üürileping lõppeb sept. lõpus ja peab välja kolima 😀 Paar kuud pärast sünnitust võtan vaikselt, et taastuda, ja siis loodetavasti saab sportima jälle aktiivselt hakkata.
Botoxi suhtun täitsa positiivselt – hea ja kiire moodus välimust korrigeerida. Ise kindlasti ka ei välista selle kasutamist tulevikus. Hetkel 31, kohe kohe 32 ja siiamaani peegelpilt täitsa rahuldab.
Muidu mõnus chill postitus 😉 Tervist, jõudu, jaksu Sulle!
Oii, mul poleks midagi selle vastu, kui mul oleks oma isiklik spa kompleks, haha.
Muuseas, ma just meenutasin, et kui ma läksin Mari sünnitama, siis ma kaalusin 59 kilo ja arvasin, et ma mega vaal hahaha 😀
90% on toitumine mis aitab 🙂 Kui ainult samme teed ja sööd ebaregulaarselt siis ei aita 🙁 Mul kogemus olemas.Nägin vaeva ja hetkel hea enesetunne pluss ilus peegelpilt 🙂 sa saad hakkama !
No ma isegi ei oska öelda, et kas ma siis nüüd tõesti NII halvasti toitun. Ok, eile sõin 4 ruutu shoksi ja paar võikut, mida võib lugeda mittetervislikuks, aga muul ajal ikka normaalselt, tavalist toitu: suppi jne.
Mallu, sa oled ju orgutanud. Peaksid ju teadma, kas toitud halvasti v mitte. ?
no ei toitu
Kirjuta iga amps üles, enne ei panegi tihti nö vigu tähele
Njah, ma ka korra mai kuus tegin fit life ja nüüd jälle täiega pekkis. Ei julge üldse kaalule astuda. Ma sinuga suht samas mõõdus- 170 cm pikk ja viimati olin 67 kg. Praegu suviste piltide pealt näen tglt ise ka, et nägu on veits lihav ja kints hiiglaslik. Oeh, ei tea millal jälle end normi vormi saaks ?♀️. Ega ise selle jaoks ei viitsi ju midagi teha ?
Muuseas, mul ka nägu ümar nagu päike 😀
Mina paisusin tänu hormoonravile ligi 20kg. Pikkust mul sama palju kui sinul, 168cm. Ja minu kaal peale hormoonravi oli 86kg ?. Sain siis ise vaeva nähes kaalu 70kg peale. Selleks kulus muidugi mitu aastat ja vahepeal sain ka 2 last. Nüüd 2a tagasi ma tundsin, et ma ei taha enam et puusad oleks niiii suured ja kõhupekk ripub koguaeg jne siis otsustasin läbi teha simeonsi dieedi. Nüüd kaalun 61kg ja olen lõpuks taas oma kehaga rahul. Simeons oli suureks abiks kaal liikuma saada. Ise ma seda 70st allapoole liikuma ei saand, end näljutama ma iial ei hakka ja siis aitas simeons?.
See simeons tundub lihtsalt niiii hull nälgimine 😀
Ma ise alustasin ka selle Simeonsiga…esimese päeva lõpuks loobusin ? Aga mu ema on selle abil kaotanud 26kg ja tema sõbranna ligi 35kg. Väidetavalt ilma igasuguse näljatundeta…aga psühholoogiliselt peab muidugi tugev olema, sest isegi kui füüsiliselt nälga ei ole, siis toidusõltlasel on psühholoogiliselt päris raske toidust lahti lasta. Mina ei suutnud ?
Ma ka ei suuda raudselt mingit õuna ja maitsestamata kana nosida 😀
Arvasin samuti, et mega nälgimine ja toidud lahjad jne aga tegelikkus on hoopis midagi muud. See dieet õpetas mind ka toitu hoopis teise pilguga vaatama. Enam ei ole õgimis hooge hilisõhtul ja poes ei lenda ostukorvi valimatu kräpp mida ma muidu tarbisin liiiga palju ?. Simeonsi ajal on toidud maitsvad ja kogused suured. Maitseained on lubatud. Nälga pole ja kaal langeb. Esimene nädal on harjumine ja tundub ulme aga see tasub ära. ?
Kusjuures võid küll ennast sellepärast saledamana näha, kuna enne lapsi olid sale.
Minu kogemus. Olin pigem pontsakam, aga mitte ülekaalus. Lühikese inimese kohta 5kg rasva on ka päris palju. Võtsin alla ikka täitsa fitiks, lihased mis enne rasvakihi alt välja ei paistnud olid nüüd näha. Olin täiesti keskmises normaalkaalus, aga kuna lihast palju, siis nägin tegelikult väga hea välja. Aga peeglist nägin ennast ikka paksemana nagu enne olin. Aja pikku harjusin ja hakkasin ennast täitsa saledana nägema. Peale teist last võtsin küll alla, aga siis tuli jälle 3-4 kilo juurde ja kuna jõusaalis ka pole enam ammu käinud (aeroobset see eest teen 2x rohkem), siis see 4kg pekki tegelikult teeb mind pontsakaks. Aga ise ei näe ennast nii pontsakana 😀 Kuidagi peas on ikka see sale pilt. Samas ma tean ju, et kui ikka kunagised kleidi ei lähe üldse selga või olen nagu vorst nendega, siis lisakilosid on. Ja mul üks asi millest saan ka kohe aru on see, et puusakondid on rasva sisse peitunud 😀
Teoorias on nii lihtne alla võtta. Ühe kuuga oleksin samas kaalus mis kunagi, aga peaksin loomulikult ka lihastrenni uuesti tegema hakkama. AGA mulle meeldib ju süüa 😀
Ma ei mäleta, millised need puusakondid ongi haha 😀