meie Pärnu tripike – Lottemaa ja Rannahotell

Oh jumal, ma tahaks endale praegu korraliku keretäie anda selle eest, et ma ei suuda asju õiges järjekorras blogisse kirja panna, sest kõik asjad lähevad ju meelest ära ja uued üritused aina peale, seega pean ma praegu siin korralikult mõistatama, et mis me siis täpselt seal Pärnus tegime. Üldse on mul viimasel ajal asjade meelde jätmisega VEEL KEHVEMINI kui enne, niiet annaks jumal, et see arst mulle septembris ütleks, et mul ATHD on, et ma saaks kõigile ausalt öelda, et andke andeks, ma olen haige inimene, ma ei ole meelega selline idikas ja udupea…

Aga noh, alustame siis algusest…

Nagu te teate on meie peres suured Lottemaa fännid. Lastele meeldib ja ega meil endilgi sinna minek kunagi vastumeelne ei ole (v.a see osa, kus me Martal järele jookseme nagu poolearulised). Nii juhtuski, et kuna meie esimese külastuse ajal hakkas keset päeva järsku paduvihma sadama ja me sealt kiirelt minekut tegime (kuigi tegelikult on Lottemaal ka vihmasel päeval piisavalt tegevust. Erinevad majad, mida uudistada ja tegevused ka majades. Lihtsalt me saime nii läbimärjaks selle vihmaga ja vahetusriideid kaasa ei taibanud võtta), siis saigi nii, et võtsime juuli lõpus Lottemaa külastuse uuesti plaani. Lapsed olid eriti rahul, sest kuigi me oleme vist KUUS AASTAT iga suvi Lottemaal käinud, siis kaks korda ühe suve jooksul veel seda nalja teinud ei ole.

Sellel korral me aga kohe tagasi koju ei sõitnud, vaid otsustasime pikendada enda puhkust hiljem veel ka Rannahotellis, kellel muideks on ka Lottemaa partneriks, ning neil olemas ka eraldi pakkumine oma külastajatele, mis sisaldab ka soodsama hinnaga Lottemaa pileteid. Et kellel plaanis Pärnusse minna on, siis ostke piletid nende kaudu, saate parema hinnaga (või kasutage minu koodi mallu2020, siis saate ka pileti 17€ eest!).

Nii nagu vist igal suvel, on kerkinud erinevates kanalites teemaks, et see Lottemaa on ikka hirmus kallis ja ega seal nagu midagi suurt teha ei ole ja toitlustus on kehv ja vanematel pole seal üldse midagi teha jne. Ausalt, kaua viitsitakse sellest jahuda? Ma ei saa sellega paraku üldse nõus olla. Meie lapsed müttavad seal tavaliselt ikka terve päeva, küll nad käivad seikluspargis turnimas, siis on vaja kõik majad läbi uudistada ja minumeelest on iga aasta majades tehtud ka uuendusi ja täiendusi, etendused, mis on ka täiskasvanutel naljakas vaadata, kontsert, kus Lottemaa elanikud niimodi rahvast tantsutavad, et seekord me kõik koos olime peale seda ikka korralikult läbi tantsutatud, näitlejad jne. Mis ülehinnatud? Ma ütleks, et igati õiglane hind ühe imelise päeva eest. Ega muidugi, kui peres on rohkem lapsi, on see korraga päris suur raha, aga igasuvine Lottemaa on ju nagu aamen kirikus ja kui seda ette tead, saab selle päeva jaoks raha aegsasti kõrvale panna. Muuseas, kes veel see aasta pole jõunud (või tahavad uuesti minna), siis kuni 16.08 kehtib kood mallu2020, millega saate pileti 17€ eest! E-pileti saab siit: https://lottemaa.ee/lottemaa-piletid/

Siia sobib ideaalselt üks postitus Andra instast:
“Ma lugesin hiljuti taaskord nurinat selle kohta, et jessas kui kallid on ikka Lottemaa piletid ja juudas kui kalliks see reis ikka läheb sinna ja need ju täiesti Soome Muumaa hinnad jne.  Need ju võivad olla Muumimaa hinnad aga selliseljuhul ma pigem ütleksin, et Muumimaa on liiga kallis või Lottemaa liiga odav. Ma olen käinud mõlemas kohas. Muumimaal korra ja Lottemaal…. kes seda enam mäletab mitu korda? ?  Kui mul on valida, siis ma igaljuhul valiksin just Lottemaa sest sealt saab laps niiii palju parema emotsiooni(ja, mis siin salata, ka lapsevanem?). Seal on palju tegelasi, kes on terve päeva vältel laste jaoks olemas. Nad jutustavad lastega, nad jätavad laste nimesid meelde (kuidas see üldse võimalik on? ?), sa saad mängida Lotte toas ja kokata Annaga koerapere köögis, teha Matiga sporti, mängida Giovanni ja Julia majas, mängida sigade majas, uudistada kõiki neid leiutisi, leiutada koos, kuulata Klausi rännutarkuseid, saada Avelt  informatsiooni uusimate haiguste ja ravimite kohta, laulda kogu Lottemaa perega kõige mõnusamaid, südamlikumaid, õpetlikumaid ja kaasahaaravamaid laule ja ma vist võiksingi neid tegevuseid loetlema jääda.
Muumimaast mäletan ma, et suurte kostüümide tõttu tegelased lapsi eriti ei märganud, nad ei suhelnud lastega, kõik eksponaadid olid nööri/klaasi taga peidus ja mingeid lahedaid ühiseid tegevuseid koos Muumimaa elanikega seal ei olnud. See oli absoluutselt tore reis ja tore kogemus aga meie pere jaoks on Lottemaa koht, kuhu me üritame jõuda vähemalt kolm korda aastas ja seda külastust on ju võimalik ette planeerida ja selleks raha kõrvale panna, ise seal piknik korraldada ja oma toidud soovikorral kaasa võtta.  Muumimaa on kindlasti koht, kuhu ma oma lapsed korra elus viia soovin aga ma ei näe, et seal oleks korduvalt ja korduvalt uusi tegevuseid leida. Lisaks on Lotte ju meie oma Eesti koerapreili, kelle sünnile, arengule ja tegemistele on nii tore olnud läbi aastate kaasa elada.”

Ma küll ise Muumimaale kunagi veel  jõudnud ei ole, kuid seda arvamust, et Lottemaal sa saad palju suurema emotsiooni olen ma kuulnud ka mujalt. Sest esiteks on kõik lapsele arusaadavas keeles ja tegelased tõesti terve päeva vältel lastega tegelevad ja suhtlevad. Ja kõik kellel on kodus lapsed teavad, et lastega terve päeva intensiivselt suhtlemine ei ole mitte kerge töö ja sinna juurde veel teha etenduseid ja käia ringi mõnel juhul ilmselt mitte kõige hingavamas kostüümis on ikka tegelikult ju väga suur töö.

Niiet minumeelest on piletihind igati okei ja see reis planeerimist väärt, et vähemalt korra aastas lapsed sinna viia. Sedapuhku siis lausa kaks! Ja meil oli ülitore päev, ilm oli super ja pilte sai ka omajagu tehtud. Sorri, kes ei viitsi suvaliste laste pilte vaadata, aga ma ei saa midagi teha, et nad nii nunsad on.

Seekord, nagu ma mainisin, me koju kohe tagasi ei sõitnud vaid jäime hoopis veel paariks päevaks puhkama Pärnusse.  Ma kirjutasin paar postitust tagasi ka, et käisime Rannahotelli restoranis söömas ja sealne toit oli tõesti super maitsev. Juba eelmine kord seal restos olles rääkisime ka, et oi kui mõnus oleks endal siin kõht täis süüa ja siis hotellituppa lamama minna.  Nii juhtuski, et valisime sellel korral peatumispaigaks Rannahotelli ja see oli niiiii hea valik! Ütlen ausalt, peale intensiivset Lottemaad otse tagasi Tallinna põrutada on üsna väsitav. Samas hotellis said lapsed veel mängutoas möllata, rannas käia ja seejärel mõnusalt unne vajuda, nii et meie saime Andra ja Janariga veel natukene tsillida. Jehhuu! Käisime Andraga lausa fotoshuudil, ma teile mõndasid pilte olen juba näidanud ka, aga ega küll küllale liiga tee.

Ma pean olema aus, et lastesõbralikkuselt ei anna seda meie laste lemmiku GoSpaga võrrelda, sest ega seal lastele liiga palju tegevust ei olnud aga seda juba sellepärast, et seal ei olnud veekeskust, niiet ma ei tea kui aus neid kahte hotelli omavahel üldse võrrelda on, haha.

Küll aga ei näe ma selles suvel suurt probleemi, sest hotelli ümbrus oli erinevaid tegevuseid lastele täis. Kardiautod, suured pallid, kuhu sisse said minna ja nendega ringi veereda nii maal kui vees, batuudid, kiiged, mänguväljakud, karussellid, liivarand põhimõtteliselt hotelli tagahoovis ja nii edasi. Kui ilma on, siis saab hommikust õhtuni lastele tegevust! Nii raha eest, kui ka täitsa tasuta.

Sellessuhtes on see hotell küll täiesti imelise kohapeal, et ümbruses on nii palju erinevaid kohti, mida avastada ja asju mida teha, et igavuse üle kurta ei saanud. Koguaeg oli lastel kuskile vaja minna ja midagi vaja avastada.  Hotellis sees oli olemas ka mängutuba, mis lapsi ka vahepeal tegevuses hoidis.  Toad olid ka hästi mõnusad suured ja mis peamine, põhimõtteliselt ei olnud kõrvalolijaid kuuldagi. Või siis olid meil väga vaiksed naabrid.  Meie pere jaoks on selline asi väga oluline, mitte isegi meie endi jaoks nii väga aga ma arvan, et te aimate, et kolm last võivad olla üsna lärmakad ja siis ei olnud naabrite ees pidevat piinlikust ja hirmu, et me naabrite olemist kuidagi segame. Minu omad kriiskavad pidevalt nagu põrssad aia vahel, haha.