Istun siin, arvuti lahti ja midagi öelda ei oskagi. Peale selle, et eilne päev oli pehmelt öeldes… kurnav. Ma ei ole kindel, miks erinevad saated arvasid, et ma tahan kohemaid kuskile stuudiosse ronida, kus dramaatiliselt ja pisar silmanurgas oma lahkuminekust rääkida. Ütlen kohe ära, et ei taha.
Ja ma ei taha saada neid sadu ja sadu kirju enda postkasti, kuhu on trükitähtedega kirjutatud EI MALLU, SA EI TOHI LAHKU MINNA! MÕTLE ENNE! Nagu, mida selliste kirjade autorid mõtlevad? Et ma olen nagu: “Oot, what? MÕTLEMA oleks pidanud enne?! Issand, aitäh sulle, sa päästsid mu abielu!”
Mida ma veel ei taha, on see imelik tunne, nagu ma ei oleks enam mina ise. Ma üldiselt olen ikka teate selline nalja vend ja mulle tundub, et ma olen seltskonnas päris hea lisa, aga eile käisin Kristina juures ja kui ma oma ulgumishoogude vahe peal korra midagi üldse mõtlesin, oli see see, et issand jumal, ma peaksin oma haletsusväärsed riismed koju vedama, mitte teiste inimeste tuju rikkuma. Niiet kuigi ma pole elusees saanud nii palju kutseid kuskile ja midagi tegema, kui eile, siis ma vannun, ma ei ole hea seltsiline. Kui ei usu, küsige Kristinalt ja Kätult.
Kindel ei on praegu ka üürikorteriturule. Reaalselt nagu üks koht on urkam kui teine, lisaks on kena saada tagasidet, et “omanik ei ole huvitatud oma korterit nii avaliku elu tegelasele näitama” et sry teile ei üüri. Nagu… mis laibad sul seal korteris on, mida sa kardad, et ma nüüd super avalikult näitama hakkan või mis? Ja üldse on nõmmel nii vähe kohti, mida üüritakse, eriti just mööbliga. Kuigi ütlen ausalt, praegu on veits tunne, et suva, võtaks ka mööblita, peaasi, et koht ja korter ise head oleksid. Ostaksin endale madratsi ja istuks seal tühjas korteris. Küll need asjad ka lõpuks tuleksid, eks. Ma tegelikult ikka loodan, et eile vaatamas käidud korterist lähipäevil midagi kostetakse, sest ausalt… ma ei viitsi enam seda mängu mängida.
Üldiselt ütlen ausalt ka, et ei, ma ei soovi tutvuda miljoni vanamehega, kes miskil põhjusel mulle FBi ja instasse kirjutama tormavad. Ma lugesin küll (mingil põhjusel) korraks netist kommentaare ja ma tean küll, mida nad tahavad. Ilmselt tasuta vasektoomiat või miskit.
Aga ok, ma võtan ennast nüüd nii palju kokku, et lähen Keilasse ja toon oma auto koju tagasi. Kes oleks võinud arvata, et terve päeva peale üks võileib ja kaks viilu arbuusi ei käi nelja pokaali veiniga kokku? Endalegi üllatuseks.
Avapildil mina eile lõbusalt sõpradega aega veetmas.
94 kommentaari
Äkki need ATH ravimid ei mõju sulle hästi? Tundub kuidagi out of nowhere otsus.
Kui sa tahad üksi elada, fine. Aga nii head meest, kui Kardo, hästi ei usu, et enam leiad. Meeste valik on ikka õudne Eestis…
Loodan ikka, et pärast mõnda aega lahus, leiate teineteist taas.
Istun ka siin, arvuti lahti ja midagi öelda ei oskagi. Pole vajagi. Ees vilkuv reklaam “igale saiale oma kodu” paneb mõtlema, et selle klõpsamisest on Mallule palju rohkem abi, kui lõputust targutamisest ise kõiki aspekte teadmata. Praegu vaja seda oma kodu, kust uued rajad saaks alata:) Päris sõbrad jäävad ja lugejaid tuleb ilmselt juurdegi:)
Pea püsti ja edasi. Kui SINA tunned et see on õige otsus siis nii ongi. See mida teised arvavad on nende arvamus.
Hetkel soovitaks hoopis kommenteeriatel end panna Mallu olukorda ja mõelda kas teie tahaks et keegi ütleks mis on õige või vale.
Mul on tunne, et te vaikselt itsitate pihku seal Kardoga praegu ja nahistate diivanil, vahepeal meie igasugu filosoofilisi küsimusi lugedes 🙂 tähendab… See võiks nii olla!!! Mallu mediteeri natuke ja môtle oma väärtustele ja m6tle kes sa tegelikult oled! Viska rohud prügikasti ja t6mba paar mahvi kanepit hoopis! K6ik on hästi tegelikult! (Üksk6ik mida elu toob)
Tahan ei taha, ma ise ei tea. Kas olla natuke paha või päriselt hea!
Palun kas keegi oskab Tartus paariterapeuti/suhtenõustajat soovitada?
Soovin sulle südamest edu Mallu ja usun, et käitud nii nagu sinu ja teie jaoks õige on. Olen ise ka puntras, juba mõnda aega, ja lahutuse mõte on peast läbi käinud korduvalt. Mees on imetore aga nagu sinagi, me ei tülitse, me lihtsalt ei räägi. Tahaks veel proovida, kas saab kuidagi midagi lahendada, kui oskaja juhendab vestlust. Või ongi aeg laiali minna.
See uudis tuli mulle suure šokina ?
Nagu see toimuks minu sõbranna elus, kuigi kohtunud pole me iial ?
Soovin teile kõigile parimat ja loodan et kõik laabub ja sujub nii et poleks kibestust ja viha ❤
Tee nii nagu SINA heaks näed ja tunned.. Keegi teine ei tea, mis sinusees toimub, mis tunne on elada nagu Sina.. Aeg annab asjale arutust, hetkel kõigile suur ”pauk” aga vaevalt Sa seda ilma järelemõtlemata tegid. Jõudu ja kannatust, seda Sul läheb vaja♥️
Oeh jah tundusite täiislik paar olevat,kel kunagi ei tuleks mõttessegi lahku minna, aga no mis teha, tean et see pole minu asi aga kohati oli Kardost kahju ,et peale vasektoomiat,peab taas uue õnne leidma tutvudes naisega õeldes, Tere minu nimi on Kardo, mul on 3 last,tööl ei käi rohkem lapsi ei saa aga võime minu 3 lapsega minu ema majas õnnelikku pere elu elada, tule mulle naiseks ,,
Mis põhjusel te lahku läksite, kuidagi jutt nii udutatud, kas uus silmarööm..petmine siin peab mingi tõsisem põhjus olema, 3 lapsega pisi asja pärast ei minda lahku kui siis ajutiselt ainult..
Miks Kardo loomi endale ei taha jätta? Loomad on ju nagu lapsed mina ei suudaks küll hüljata,eriti kui elan majas..
Aga palju edu loodan et leiad sobiva elupaiga
Ja, mina julgen ka toetada seda varianti, et võtke Kardoga kumbki esialgu endale 1-taoline üürikas, las lapsed jäävat esiti oma koju ja siis käite kumbki nn kokkulepete järgi kodus laste juures. nii on lastel kergem, ja ühtlasi on aega lasta asjal settida ja pole kiiret kohe seda õiget elamist leida. Kui Kardo muidugi nõus on.
Omadest kogemustest ütlen lihtsalt, et tegelikult see töötas väga hästi.
See oleks laste jaoks ainuōige. Tohutu stress nende vedamise ja asjade tarimisega.
Soovitaks sul minna a la Lōuna -Prantsusmaale vōi Itaaliasse kaheks nädalaks. Osta nuppudega telo hädaabiks, takso jaoks , aga ära käi blogis, ära helista perele, ära helista sōpradele., ära loe uudiseid. Lase ajul rahuneda, mōttel selguda ja kui otsus on ikka sama, siis tee nii. Kui sa kajastad oma blogi nii nagu su päriselu on, siis tundub see otsus liiga rutakas.
Tõsine austus, kullake! Sa pole üks nendest mitme lapse emmedest, kes üritavad iseennast ja üldsust petta – suur armastus, fotosessioonid ja kõik on nagu muinasjutus.
Suure tõenäosusega annab sinu käik paljudele kanaemadele mõtlemisainet. Lapsed lasteks, kuid me kõik ju elame ainult ühe korra!!! Elu ei pea olema kannatus ja kaastunne. Elu peab olema naer ja õnnetunne:)!
Mallu,
ma iial ei kommenteeri ühtegi internetipostitust, aga mõtlesin nüüd siiski seda teha. Nädal tagasi algas põrgu minu jaoks. Täna läksime pika kallistusega lahku 27-aastasest kooslust, on ka väike laps. Ma loen ja tunnen su valu nii hästi. Kaotasin nädalaga kolm kilo ja arvasin, et olen hulluks läinud. Aga see on lein, mis tuleb üle elada. Kõigi etappidega. Oleks hea, kui saaksid kuskil omaette olla. Võta minuga ühendust, võibolla saan sind aidata selles osas.
Ma olen see, kes eelmise postituse alla kirjutas et eii ärge minge lahku ja minge teraapiasse jne. Mulle oli see korralik shokk, aga see pole sinu asi ?
No tegelikult ma tean, et need otsused ei tule kergelt ja te arvatavasti olete kõike suhte parandamiseks proovinud juba teha. Vōi sa lihtsalt ei taha seda suhet enam parandada.
Mina olen ka oma kolm eelmist suhet ise otsustanud lõpetada ja kutid on alati nutnud taga mind. Need on olnud kõige õigemad käigud mu elus.
Loodan, et ka sul nii.
Mulle tundub, et mida pikem suhe, seda kauem aega läheb asjast üle saamiseks.
Loodan sulle kõike parimat ❤️
Jõudu Sulle! Lahkuminekud on alati mu elu parimad otsused olnud! Suurtele mitte lahutada soovitajatele: lahutused on alati läbi mõeldud, eriti hästi veel siis kui lapsed on.
Ei, ma ei ole üksikema, olen oma lapse isaga õnnelikus abielus. Kui ma kunagi peaks lahku minema, peab seis suhtes ikka väga hull olema.
Tahaks öelda, et olen üllatunud kõigi nende EIII MIIIKS PLZ NO kommentaaride peale, aga siis tuleb mulle meelde minu enda lahkuminek eksist. Tahtsin ammu lahku minna tegelikult, aga süümekad olid suured, sest “midagi pole ju halvasti”. Väga raske oli inimestele otsa vaadata, sest üldiselt väga ei mõistetud. Kutt kusjuures oli väga Kardo moodi 😀 (Kardo tekitas mulle seetõttu traumaatilisi külmavärinaid) tore, lahke, südamlik, abivalmis, kohusetundlik jne. Aga mitte minu match. Ma vajasin enamat. Rohkem iseloomu, rohkem otsustuskindlust jne.
Samas purgis muuseas! Kardo ja minu eks on isegi välimuselt ühte tegu! Olime ka kümme aastat koos, lapsi ei saanud.. Aga ega see lahkumist kergemaks ei teinud, sest perekond on perekond, ka kahe inimesega. Aga nüüd on aega veidi möödunud ja ma tunnen ennast jälle inimesena. Esimest korda, muuseas, ka iseseisvana. Keegi ei mõistnud, miks ma nii hea ja normaalse mehe maha jätan 🙂
Kui on peksa andev/laisk/pettev/muidu mõttetu joobar kodus, siis vb jah tundub unelmate lahendus, et on mees, kes näiliselt teeb kõike ja on alati meelejärele. Aga selline “wet blanket” võib olla (ja minu puhul on) kohati väga passiiv-aggressiivne ja intellektuaalselt hoopis teisel tasandil. Ja kui pole millestki rääkida, ja mees ei eruta, siis ta võib ju korralik ja hooliv ja lahke ja abivalmis jne olla. Ei peksa ega peta. Aga andke andeks, see on korterikaaslane, mitte abikaasa.
Sa oled väga tubli ja tark inimene.
Iga üks teeb oma otsused ise ja kellegil ei ole õigus tulla teiste era ellu veel vähem võõrastel.
Minu meelest on antud juhtum huvitav ka võrdõiguslikust vaatenurgast, sest viisakas oleks kui Kardot rahaliselt mingi aeg toetaksid, et ta saaks rahus tööd otsida. Hetkel muidugi töökohtadega priisata ei ole ning kodus olemine CV just ei kaunista.
Mu meelest isegi seadus kohustab seda 1 aasta jooksul peale lahutust
Pole absoluutselt minu teema siin kommenteerida kellegi eraelu, aga palun lugege seadust enne, kui hakkate siin väitma, et lahutatud abikaasa peab kedagi ülal pidama.
“Perekonnaseadus § 22. Ülalpidamiskohustus pärast abielulahutust
(1) Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.”
On suur vahe, kas inimene on töövõimetu või lihtsalt töötu. Samuti peab ülalpidama lahutatud kaasat, kui ta kasvatab üksinda ühist alla 3-aastast last, mis selle juhtumi puhul ilmselt ei kehti. Seega lihtsalt laske inimesel rahus oma eraeluga tegeleda.
Ei pea, aga viisakas on siiski.
See on nagu kui sul on kass keda 10 aastat toidad ja siis ütled, et nüüd söögiga kõik ja homsest püüa ise hiiri.
Pea vastu, kõik läheb paremaks! Naerata ja elu naeratab vastu! 🙂
Õige otsus on lahutada. Kui ikka suhe enam midagi ei paku, siis ongi targem eraldi teed minna. Laste pärast jääte te alati seotuks ja kindlasti hoolite ka edaspidi teineteisest. Kuid seda ei pea tegema hambad ristis ühe katuse all elades.
Inimesed ongi tihti oma mugavustsoonis. Lisaks on enamus naisi oma meestest majanduslikult sõltuvad. Sinus oli julgus sellest mugavustsoonist välja astuda ja uusi võimalusi avastada. Lisaks oled sa majanduslikult sõltumatu.
Kui teie lahusoldud ajal selgub, et te mitte kuidagi ikka teineteiseta ei saa, küll siis teed teid jälle kokku viivad.
Tugevat närvi ja selg sirgu!
Ei tundu küll, et see otsus läbi kaalutud oleks.
Üldjuhul, kui on pikk suhe ja väiksed lapsed, siis enne reaalset lahutust vindutakse veel mitu aastat enne, üritatakse suhet korda saada, käiakse teraapias jne. Reeglina lastega peredes ja pikaajalistes suhtetes niimoodi, ah, mul nii sitt olla, ilmselt on süüdi partner ja suhe, nädala pärast lähen lahku, ei käi.
Eriti kui inimesel on parajasti nö psüühilised probleemid, ravi peal jne. Siis on kõige halvem ja valem hetk üleüldse mingeid suuri elumuutvaid otsuseid vastu võtta. Ei taha ilkuda, aga üpris tõenäoline, et mõne kuu või hiljemalt paari aasta pärast avastad ja mõtled ,et väga rutakas ja loll, vale otsus.
Kardo tundub väga hooliv ja kannatlik mees. Jahuge rahast palju tahate, aga selliseid mehi on tõesti ikka ülivähe, kes nii pühendunult viitsiksid pereeluga tegeleda ja samas ka naise kapriise ja vinge nii rahulikult taluda. Ilmselt sellist meest M enam ei leia. Seda enam, et kärgperendus ja siis veel leplikumat meest vaja, kes nö võõraid lapsi ka veel tolereeriks.
Kui armastust inimese vastu enam tõesti kohe üldse ei ole ja ainult negatiivseid tundeid tekitab, siis küll…mis on aga kahtlane, sest alles saite viimase lapse.
Minu arust peaks ikka kuid mõtlemisaega võtma, sellises olukorras, kus väiksed lapsed ja endal psüühiliselt kehvad ajad.
Kui te enam koos pole, siis on igapäevelu veel raskem.
Mina arvan ja usun, et rumal ning ennatlik, hetkeliste emotsioonidest ajendatud otsus.
Aga mis meie asi see on, miks nad lahutavad? Äkki on juba tegelenud teraapiaga jne? Meie ju ei tea ja tegelikult ei pea ka ju teadma. Mallukas küll avaliku elu tegelane, aga ega ka nemad ei pea meie meelelahutuseks siin kõiki oma eraasju lahti lappama. Kui tuli selline otsus, siis tuli. Kindlasti ei võeta nii rasket otsust uisapäisa vastu. Pigem lihtsalt soovida, et mõlemalt poolt läheksid asjad rahulikult edasi.
https://www.kv.ee/anda-uurile-valguskullane-kolmetoaline-korter-pike-3265239.html?nr=3&search_key=6f0fda2e65892d03682bac78c2bcc8db
Ma ise elaks seal küll ?
Samas mõtle ja uuri kuidas endale ikkagi oma kodu osta, sest üürides on väga keeruline veel raha koguda, et oleks sissemaksu.
Vaatasin sama, et seal elaks küll aga Malluka stiiliga sobib talle isegi see kodu rohkem kus need helesinised seinad on. Ja üldse, seal on piisavalt valikut, ei pea see üüripind olema uhke.
Vaevalt sa kõiki komme läbi jõuad lugeda. Aga juhul, kui jõuad minu kommini, siis juhiksin tähelepanu sellele, et põgenemine mujale jne ei muuda sinu seisundit/ olemist paremaks. Seda muudab aeg. Võimalusel käi kord nädalas oma terapeudi juurde. Neid tagasilangusi on veel tulemas. Praegu on sul illusioon, et kui minema kolid, saad õnnelikuks. Ei saa, ei saa ka homme. Vb poole aasta pärast tunned end normina. Ma soovitaks sul antidepressante hakata võtma, tõmbab nutmishood ja ärevuse maha.
Viimane kord, kui ma siia kommentaari kirjutasin, oli u 2 aastat tagasi, kui sain teada, et mu elukaaslane mind petab ja me lahku läksime. Sa vastasid tookord midagi stiilis, et ou fuck, värd vend, aga et isegi see vältimatu kassimisperiood saab kord läbi. Millegipärast oli see üks nendest lausetest, mis mind tookord edasi aitasid elada. Lisaks veel üks lause mu tolleaegselt uuelt kursakaaslaselt, et tead, sa saad sellest kogemusest nii palju tugevamaks.
Ja tead mis? Sellised väiksed kommentaarid oli niii suureks abiks. Ja nüüd, 2 aastat hiljem, olen ma rahul, et sellest sitast läbi pidin minema. Sest nüüd on elu helgem ja mina olen minam.
Seepärast saan ma sulle nüüd soovida ainult jõudu ja jaksu ning öelda, et isegi see õudne vältimatu depp kassimisperiood saab üks kord läbi. Pai!
Tänks sulle 🙂
Kas korteri ostmine pole variant?
Veider, et oled lahutamas ja sõrmus ikka sõrmes? Kas mingi osa sinust ikkagi ei taha lahutust, või on see mingi lambi sõrmus?
ma ei ole ju veel lahutatud, või miks ma selle ära võtma peaks?
Kui otsus on tehtud ja kindel, siis muidugi oleks normaalne sõrmus eemaldada.
aa no kui SINU meelest on normaalne, siis jumala eest, vabandust, kohe võtan!
Ma kandsin oma kihlasõrmust ka tükk aega veel pärast kihluse katkestamist. Pandagu mind vangi nüüd, sest mõne arvates kindlasti ebanormaalne, aga vot julgesin ära võtta siis, kui mina tahtsin ja tundsin, et nüüd on aeg.
Ma olen õnnelikus abielus ja vahepeal ei kanna sõrmust, mis siis on?
Ma olen lugenud su blogi väga kaua aega. Mitte kunagi pole ühtegi kommentaari kirjutanud aga nüüd tahaks sõna sekka öelda.
Tead kerge pole ja ei ole kerge veel kaua aega. Sul suurem tähelepanu nüüd igaltpoolt kaua aega ja kogu selle meedia tähelepanu ja troppide kõrvalt,kes teavad täpselt kuidas sa oma elu elama peaks, on uue elukorraldusega, millega teie pere harjuma peab, kindlasti keeruline.
Aga tahtsin öelda, et ma olen 110% kindel et sa saad hakkama. Sa oled kõik kohtu asjad ja muud eesti tohlakad üle elanud ja paika pannud.
Saada pikalt kõik need muud inimesed, kes targutavad ja tea, et sul on seljataga väga suur hulk inimesi, kes päriselt istuvad parasjagu tööl ja mõtlevad su peale.
Nats lääge stuff minu jaoks aga ma tahtsin lihtsalt öelda, et you go girl.
+1
Ma tavaliselt pole julgenud kommenteerida, aga olen sulle Mari sünnist saati kaasa elanud. Kui sa ise tunned, et see otsus on õige, siis nii ongi. See pole ju teiste asi kritiseerida. Kuigi ma tean kui raske on nendele ”leppige ikka ära, lastele on kahte vanemat vaja” kommenteerijatele otsast peale seda sama asja pidevalt põhjendada. Lastele jäävad vanemad ju ikka alles ja kaks eraldi elavat õnnelikku vanemat on parem, kui õnnetult koos olla. Lähedased võiksid mõista, et siin ei ole vaja enam seda lõppenud suhet remontida üritada, vaid sulle toeks olla ja su muresid kuulata. Elasin möödunud aasta alguses sama asja läbi (selle erinevusega, et eksmees oli vägivaldne ja praegu, pea kaks aastat hiljem, ikka veel terroriseerib). Üüriturg on karm. Kolme lapse ja loomadega üksikemad on kui pidalitõbised neile. Kui neil pole seda põhjendust, et oled avaliku elu tegelane, siis leiavad mingi muu vabanduse. Küll ei sobi neile, et meest pole. Isegi, kui oled normaalse sissetulekuga adekvaatne tööinimene. Kõige tobedam vabandus, mida ma kuulsin, oli ”sorri, see on okei, et sul on 3 last ja oleks 1 kass, aga 2 kassi on ikkagi liiga palju”, kui olin juba peaaegu lepingut sõlmimas. Või need jobud, kes pole telefoni teel nõus konkreetselt vastama, kas kolme lapse ja kahe kassiga üürnikud on oodatud, sunnivad ikka korterit kohapeale vaatama tulema ja töölt mitu tundi jälle vabaks võtma, et nad saaksid siis personaalselt näkku irvitada ja ei öelda. Samal ajal, kui mehele jäi lahutusest kogu vara. Aga ma lõpuks leidsin selle õige ja nüüdseks juba nii palju aega möödas, et päris oma kodugi soetatud ja ära remonditud. Ma tean, et sul on raske praegu positiivset meelt säilitada. Aga ära usu seda aju, mis sulle negatiivseid mõtteid ette söödab, seda teeb see haigus. Sa oled juba hullemast läbi tulnud. Sa saad hakkama. Pea vastu!
Ehk lihtsam endale korter osta, ehk ema või keegi lähedane saab enda kinnisvara tagatiseks anda vms 🙂
Võta endale aega ja ära pööra igasugu idiootidele tähelepanu. Sisimas tead kindlasti, et oli õige otsus ja selle najal jaksad edasi tegutseda.
Mul pole aimugi, mis su hinnatunnetus on, aga see on väga nunnu korter: https://kinnisvara24.delfi.ee/korter-yyr-tallinn/240383048
Kristiinest on Nõmmele päris mugav käia, niiet kaalu seda kanti ka, eriti Tondi ja Järve rongiliini lähedal. Nõmme kahjuks on korterite turu osas väga lahja, nii üüri kui müügi osas. Ma vist ise nii ei suudaks, et kolin välja, sunniks ikka meest maja müüma ja raha pooleks tegema. Aga seda on lihtne öelda, ei tea, kuidas käituks kui selles olukorras oleks.
Pea vastu!
Mu meelest ka pole nagu vähe seda, kui palju sa seal majaga möllanud oled. Arusaadav, et lahkujaks jääd sina, kuid Kardo asi oleks jalad kõhu alt välja korjata ja sulle midagigig kompenseerida. Vähemalt mu meelest oleks normaalne nii…. Kui ma peaksin lahkuma korterist, kus elan, siis ma küll kisaksin natuke, sest olen oma kulude ja kirjadega vannitoa ja köögi remondi näol korteri väärtust tunduvalt tõstnud, mitte ainult käed rüpes sees elanud ja hävitanud. Korter on mehe oma. Kui oleks tema teha, poleks seda vist 13 sees elatud aasta jooksul iial koristatud, rääkimata mingist remontimisest, iluravist, niisama värskendamisest, praktilisemaks muutmisest… See reaalselt oleks nagu suvaline punker. Nähtud asi. Tegin kunagi katse, milliseks muutub tuba, kus elab ja tegutseb ainult mees…
ma ei hakka kisama
Üks sõjaväes käinud ning normaalne mees teab kuidas koristada ning teeb seda iseseisvalt. Kui korjategi endale neid jutupaunikutest tossikesi, ööklubi suitsunurgast või keskkooli klassireisilt, saategi endale sobiva kaaslase, kes elukvaliteedi osas tahab teie idülli sama palju panustada kui teie ise magamistoas seda teete. Ta muuutub sama apaatseks kui teie seksuaalsusest pakatav “meritähe” poos ning on koduste toimetustega, oma innikuse väljanäitamise osas, nö pigem kidakeelne. Pool kooselust te püüate neid mehenässakaid kasvatada ja teise poole tegelete selle tulutu, oskamatu, läbi mõtlemata ja täiesti madalalaubalise kasvatustegevuse tulemustega, mille ise olete kokku solkinud, sest hoolimata pakutavatest võimalustest, loeb enamus teist, kehveemapoolsetest koduperenaistest, põhiliselt kas mingit sõbrannade hala telefonide ekraanidelt või Kardashianite ajusurnud avantüüre. Vähesed teist huvituvad enda harimisest, kunstist, kultuurist või muudest normaalse ühiskonna väärtustest. Rääkimata oma mehe mõtetest, soovidest vajadustest, ootustest või unistustest…
Mis puudutab sind Mallukas, tundud selline kunagine kooliaegne “Cool peomutt” ja seltskonnatäht olema enda tegu- ja olekuviisilt. Vändra-Avely oli kah… Vast.
mallu, palun uuri kas sul võib olla “piirialane isiksuhäire” ntks loe siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Piirialane_isiksush%C3%A4ire
su käitumine blogis/mujal sotsmeedias viitab sellele
Ta käitumine viitab sellele? Minul on BPD (Borderline Personality Disorder) ja ma ei ole päris kindel, mille järgi sa siin inimesi diagnoosid. “Ebastabiilne” on väga suhteline omadus mille järgi kellelegi sellist diagnoosi pakkuda ja ma ütleks, et sõltub suuresti ka inimese enda maailmatunnetusest, mis tema jaoks on või ei ole ebastabiilne. Ühtlasi ütlen, et see mis on kirjas Wikipedias ei ole 90% see, milline olen mina või mu elu päriselt. Prooviks ikka mitte arstiks hakata kui koolitust on läbi viinud ainult dr. Google
Kunagi lugesin üht lugu, kus maja jäi lastele ehk lapsed ei pidanud kusagile kolima, kolisid hoopis vanemad. Mõlemad võtsid endale korteri ja majas oli siis see vanem, kelle nädal parasjagu oli. Minu meelest väga hea variant. Panin siia igaksjuhuks kirja. ?
Ilusamad hetked on veel ees ?
See on täiesti õige tegu tegelikult. Laste jaoks pidi see variant kõige stabiilsem ja valutum olema, kui NENDE kodu alles jääb.
Küll varsti loksub kõik paika, ole tugev 🙂
Arvestades, et võtad lemmikloomad kaasa, siis soovitaks pigem vaadata oma aiaga majaosa. Kas või siis Tallinna külje alla. On endal koeraga mugavam ja lihtsam, arvestades, et Lotte on harjunud igal ajal väljas olema/välja saama.
Edu otsingutel! ☺️
Tuntud näole ei taha paljud oma korterit üürida sellepärast, et nad ei maksa ametlikult makse. Kuna sina oled oma blogi kaudu kogu aeg pildis ja põhimõtteliselt kõik teavad, kus sa elad, siis kardavadki omanikud seda avalikku kuulutamist, et tegu üürikorteriga. Nõmme on nii nõutud piirkond, et seal pole ühelgi omanikul keeruline oma korterit välja üürida ja kui nad saavad seda teha vaikselt ja märkamatult, siis nii lihtsalt on. Jõudu sulle! Elu tuleb elada nii, et sa ise rahul oled.
Pole küll teemasse, aga kas psühhiaater, kes sulle ath diagnoosi pani, kuulis ka sinu tujukõikumistest?
Olen pikemat aega Su blogi lugeja olnud ja postituste põhjal on mulje jäänud, et su meeleolu kõigub palju. Vahel on periood kus sahmid ringi, on miljon plaani ja väljaminekud on tõenäoliselt sellel perioodil suurenenud. Ning siis järgneb sellele depressiivsem periood.
ühesõnaga, kui sa sellest arstile rääkinud pole, siis võiksid mainida, natuke meenutab bipolaarset käitumismustrit
Selle põhjal peaks igal inimesel ju mingi häire olema. Kõigil on selliseid perioode ja tujude kõikumisi elus. Oled veidi erklikum – autist. Oled väga rõõmus ja elav – hüperaktiivne. Kõigud tujudega ja ei tea, mida tahad – bipolaarne. ?
mitte, et see minu asi oleks või ma kellegi rahakotis tahaks sorida, aga selle Nõmme maja oled ju enamuses sina oma kulude ja kirjadega korda teinud ja möbleerinud? see kõik jääb Kardole? ja sa pead jälle sitaks pappi teenima, et omale
uus elamine ja võimalik, et ka uus mööbel soetada? ei tundu kuidagi aus…
elu polegi aus 😀
ilmselt jääb ikka lastele ju ka, kes samamoodi seal palju aega hakkavad veetma edaspidi ka?
Mis tänapäeval käib nii, et timmid teise inimese kinnisvara ja see annab kohe õiguse vara endale saada? Kardo ema peaks oma maja lihtsalt üle andma, sest teine inimene seal remonti ja asju tegi? Väga nahaalne mõtlemine ikka inimestel.
Issand kui palju kommentaare on olnud stiilis “ärge minge lahku”, “mõelge lastele” jne. Jumal küll nagu, kas te arvate, et siis lahkuminekut ei toimi?
Inimesed, kas laste pärast koos olla on siis mōtet, kui asi ei toimi?
See otsus on tal ammu mōeldud, miks üritatakse ümber veenda?
Minuarust mõistlik otsus ja vahel lihtsalt tuleb südame järgi käituda.
Tead, mis veel tüütum on? Kommenteerijad, kes hurjutavad teisi kommenteerijaid esitades postituse autori mõtteid enda poolt ümber seatud sõnadega. Just sayin.
Saadan sulle palju häid soove ja mõtteid! Sa pole üksi ega ainus. Lihtne on teistel hukka mõista, kordades raskem on mõista, aga paljud kahjuks ei suudagi ega tahagi mõista. Las nad siis olla oma väikses maailmas edasi! Sa oled tubli ja tugev naine, isegi kui see sulle endale praegu nii ei tundu! Kallistan.
Soovitaks pigem midagi osta, üürimine liiga kallis ?
jah, see oleks kena küll eks. ma kahjuks kogu oma vaba raha siia maja alla pannud 😀
KredEx peaks aitama 3lapsega sissemaksu osas ?
Samas ma kindel ei ole
Lihte ju meil sulle öelda, et kõik saab korda ja aeg parandab kõik haavad, aga ilmselt sellel mingi tõepõhi all on. Sa oled tugev naine ja sa saad kõigega oma elus hakkama. Ka selle perioodiga. Inimesed võiksid olla empaatia võimelisemad ja jätta sind praegu rahule. Siin kohal ei mõtle ma su lähedasi ega sõpru vaid lugejaid jms.
Ps. Ka minu abielu on kokku varisemas ja kui see juhtub, siis on kõigil meiel lähikondlastel suud lahti ja keegi ei usuks seda. :/ Välja paistab üks, aga tegelikkus on teine.
Nii kahju sinust?
Tee praegu täpselt nii, nagu sina tahad ja tunned, et on vaja teha. Ole isekas ja mõtle enda peale. Igasugused “proovige veelmingesinnatehkeseda” soovitused ei aita kindlasti praegu kaasa ning tekitavad veel enamgi soovi ristivastupidiselt käituda. Et keegi saaks pärast öelda, et ma ju ütlesin, et kui lähete kahekesi spaasse ja teete paar tiiru keppi, et siis lepite ära. Kindlasti leidub pärast neid, “ma ju ütlesin tüüpe” aga sinul on vaja teha täpselt nii, nagu ise hetkel arvad, et õige on. Võib-olla lähete täna lahku, homme või aasta pärast uuesti kokku, jumal seda teab. Aga praegu rõhuvad tuhanded lugejad õrnale kohale, jumala eest, võta laste pärast ennast kokku ja anna kõik andeks, mis tehtud või tegemata jäänud.. See ei käi nii. Sul on õigus otsustada täna nii või homme naa, see on sinu elu ja ükski lugeja, fänn ega sõber ei saa sinu eest otsustada, mis sulle parim on ja mida sa tegema peaksid. Be strong, Mariann!
Loen siin kommentaare ja olen hämmingus, et paljud rõhuvad sellele, et nõmme maja Malluka rahadega korda tehtud. See on ikka koos korda tehtud. Ilmselt Kardo pole oma sissetulekuid kuhugi voodi alla peitu pannud. Ja ilmselt on see koos vastu võetud otsus, et Mallukas välja kolib.
Hoia pea püsti, ükskord saad sa ree peale tagasi!?
Oih, ma ei tahtnud seda kommentaari siia SSSSHHH-le jätta??
https://www.kv.ee/uurile-pakkuda-asja-renoveeritud-3toaline-majaosa-3257982.html?nr=1&search_key=40641f38e16b92aa36a4ca3e0ee0b845
Nõmmekate grupis alles oli 3 päeva tagasi Nelgi tn üks kolmetoalise korteri üüripakkumine. Aga see sul ilmselt juba läbi kammitud…
https://www.facebook.com/groups/207280756113653/permalink/1723364221171958/
See samane korter on ka paralleelselt müügis. Ehk siis iga hetk võidakse sind välja kupatada (ok, 3 kuud seadusega aega, aga siiski).
Äkki nüüd on OnlyFansi aeg :D?
:D:D masendunud eit pesus, on mu kasutajanimi
Kas sa muidu oled arstiga rääkinud, mis su sees toimub? Äkki see kõik selle haiguse ravimitega tulnud. ausalt su postitused pole enam samad, mis vanasti. Peale diagnoosi kuidagi asjad muutunud kõvasti. Aga, kui asi ei ole selles. Siis mul on ikka kahju. Endal ka kurb olla kuidagi. Aga sa tugev naine, saad hakkama.
See küll Kardo maja aga Te ei mõelnud,et Sul oleks seal parem lastega edasi elada? Sessuhtes kõik remondid ja asjad on ju Sinu raha eest ostetud ?
Ei urgitse paha pärast.Mõtlen lihtsalt,et Sa meeletult sinna ju investeerinud. 🙂
ei see on tema maja ja lapsed jagame nagunii 50/50, seega nad elavad siin ka ikka edasi jah
Et kui naine jätab maha, siis mees peab OMA maja naisele jätma, sest naine omal soovil seal remonti teinud ja kuna nii kergem? ?
Aga kas ilma selle kärbsemusta filtrita pilte ka tulevikus enam tuleb?
ei
Miks sa teed oma lastele nii?
Mis pagana küsimus see on? Kas tõesti on katkine abielu ja paarisuhe lastele kuidagimoodi parem kui lahus, aga õnnelikud, sõbralikud ja rahulolevad vanemad?
What the actual fuck?! Enda heaolu on essa kohal ja siis tulevad lapsed. Kui Mallu on abielus õnnetu, siis peab edasi kannatama laste pärast? Mis sajandis sina elad?
Kui on 3 eelkooliealist last, siis kindlasti ei ole inimese isiklik heaolu esimene (välja arvatud, kui on vägivaldne suhe, petmine). Ja muuseas, mul pole endal ühtegi last, ja ikkagi pean laste heaolu esimeseks, kuigi ma peaksin ise olema ju 101% egoist.
Ma arutasin oma 5-aastasega, kes on issikas ja pere vanim laps, et mida ta arvaks kui emme issi lahku kolivad jne.. Ilusti, ääri-veeri, kombates ja kauge kaarega rääkisin. Arusaamine, et emme-issi elavad eraldi viis ta endast nii välja, et mina ei suutnud küll enda soove esikohale seada. Küllap peaksin kuskilt proffessionaalseid näpunäiteid selle kohta küsima. Mida teha siis ja siis, kuidas ikkagi oma soov esikohale trügida. Muidugi saan ma aru, et läbisaamine laste isaga mõjutab ka lapsi, kuid mulle praegu tundub, et eraldi minek mõjutaks hullemini. NIiet ripungi õhus praegu… Elame ikka ühisel pinnal, kuid mees on hakanud vähem kodus käima. Toimin enamuse ajast nagu üksikvanem. Ainult mind ennast ahistab jätkuvalt, et isiklikus plaanis ei saa eluga edasi liikuda. Vb olen naiivne, aga ma loodan, et laste jaoks tuleb selleks elumuutuseks millalgi lähitulevikus siiski ka sobivam aeg. Elame näeme.
Malluka pere on aga pigem teistmoodi toiminud, st isa on pereelus aktiivsemalt osalenud jms. Ja kui on ilusti kokkuleppele jõutud, et pool aega lapsed on isaga ja vanemad jätlkuvalt normaalselt läbi saavad, siis see muutus ei ole laste jaoks ka NII tohutu suur. Mallu tubli naine, kui suudab selle elumuutuse ette võtta. Ma, näe, pole suutnud.
Keegi ei pea kellegiga koos olema kui ta seda ei soovi! ?♀️
Mõnikord on lastel parem kui neil on kaks kodu.
Ja võiks proovida vaadata ka asju läbiteiste silmade!
Nüüd saab ainult paremaks minna! ?
Jaa kahjuks üürikorteried nii raske leida ja hinnad on ka ikka vastavad, isegi mingi elamiskõlbmatu maksab 500 euri, lisaks ka kui lapsed või loomad on :/
Vaatasin ka ja eile huvi pärast, kui üks tuttav hädaldas. Ulme – mingite totaalsete peldikute eest küsitakse ka selliseid summasid juba, et juhe jookseb kokku lihtsalt.
Ma arvan et ilusaid kortereid võib ka nt saku/laagri kandis olla, mis sulle kui autoomanikule ei peaks ka väga pikk distants olema. Jõudu!
sauele lähen homme ühte vaatama, aga tegelikult eelistaks lähemal olla.
Aga mis sul siis viga on?
Sauel on laste jaoks väga hea elukeskkond, väike ja turvaline linn, palju loodust ja kõik eluks vajalik olemas.