tark tormab?

Ega nüüd kaugel enam see aeg ei ole, kus ma omadega Laagrisse kolida saan. Okei, ma võin mõelda, et pole kaugel, aga tegelikult täpselt nagunii teada ei saa. Nimelt see korter, kuhu ma kolin, selle omanikud ootavad oma ridaka valmimist ja kuigi see on teoorias nüüd vist valma, ootavad nad selle kasutusluba valla käest. Jumal teab, kaua sellised asjad aega võtavad, ma pole kunagi sellega tegelema pidanud.

Ma olen seal korteris kohapeal ka käinud, eile sain mõned pildid ka, et arutada, mida nad sinna sisse jätavad ja mida mul endale juurde sebida vaja on. Õnneks on nad nii mõistlikud inimesed, et lubavad mul mingil määral korterit endale meelepärasemaks tuunida (noh, enne nendega kooskõlastades muidugi). Ega ma muidugi mingit mega remonti tegema ei hakka, küll aga on mul üks kindel asi, mida ma lihtsalt pean tegema – laskma üle kiletada köögikapid. Ma ei saa sinna midagi tega, ma lihtsalt jälestan laimirohelist värvi ja niimoodi ma elada ei saa (esimese maailma probleemid vist). Mul juba ühe firmaga kokku lepitud, et kui kuupäev teada, siis nad tulevad, vaatavad üle ja teevad hinnapakkumise.

Ja kuna söögilaua juurde kuuluvad rohelised toolid, siis need peaksin ka uued ostma, ainult, et ma hetkel veel praegu ei suuda välja mõelda, et mis värve ma kasutada ja kombineerida tahan. Hetkel on seal sellised pruunikad, beežid värvid ülekaalus, aga ma juba tean, et ma lõpuks teen selle ikka veits… heledamaks. Õnneks mul mitmeid sisekujundusega sina peal sõbrannasid ka, kes mind aidata saavad. Ega ma halvemaks nagunii tee, seega peaks see üürikorterile suur pluss olema, haha. Ma ei saa praegu pilte näidata, seal on paaril korteriomaniku lapsed peal, eks siis näete, kui ma sisse kolin. Aa ei, köögi pildi saan panna küll. Ma alguses mõtlesin, et laseksin ainult selle rohelise osa üle kiletada, aga praegu vaatan, et peaks ikka üleni? Selles suhtes et ainult arvestama peab, et see tagasein ja tasapind, seda ju ei saa üle kiletada (vist?) et peab selle mustaga kokku sobima. Kui need värvid paika saab, siis saan mõelda, et mis värvi toolid tulevad jne.

Tüüpiline mina – ei saa rahus lihtsalt oodata, ikka vaja ette mõelda ja orgunnida suvalisi tühiseid asju, mis tegelikult pikas plaanis suvad on, haha. Naljakas on see, et tegelikult ma olen siin kesklinnas juba päris ära harjunud, ei saa üldse kurta ka. Ainuke asi, mis häirib on see, et see on pisike ja asju puupüsti täis, ehk siis ruumi mõttes just hiilata pole. Töö võlud – asju aina tuleb ja tuleb juurde, aga paigutada pole neid varsti küll enam mitte kuskile. Selle pärast tahaks juba rahus uude kohta minna, kuigi see kolimise protsess ilmselt super meeldiv ei ole.

Aga okei, mida ma ikka soiun siin, peaks tegelikult veits korda looma siin, laste asjad kokku panema ja ennast inimeseks tegema, sest mul on täna külla minek ja homme ei viitsi ma raudselt midagi teha 😀