KURB ON OLLA

otsast lõpuni tänu täis

12. jaanuar 2021

Istun praegu oma uues kodus diivani. Toad on korras, sahtlid-kapid ilusasti sorteeritud ja organiseeritud ja ma võiks teoorias lausa siin juba praegu ringi näidata, kuigi nipet-näpet on veel puudu, aga täna toob mind blogisse ainult konkreetne pisarateni suur tänutunne enda sõprade üle.

Ma olen neid muidugi siin ennegi kiitnud, aga eriti just viimased kuud on mulle näidanud, millised imelised inimesed mu ümber on ja ma ausalt ei oska selle tundega enda sees midagi rohkem teha, kui tahaks lihtsalt prostalt nutta röökima hakata.

minu inimesed, kes kirjutavad isegi mulle armastuskirju (mis on obv rikastatud universumi haigemate piltidega minust :D)

Need on inimesed, kes kuulavad mu iga mure ära – räägivad kaasa, kiruvad minuga ühes kui tarvis, annavad nõu, viskavad nalja, nutavad minuga koos, naeravad minuga mestis, kuni kõhulihased valusad. Elavad mulle kaasa, innustavad, kiidavad (mõnikord laidavad mõne idee maha ka, aga see on fine, mul on mõnikord väga kaheldavad ideed).

Juba üleeile oli mul sõbranna pakkimas abis, järgmine päev esimene, kes lahti pakkima tuli. Õhtuks oli tuba juba minu inimesi täis, kõik kohal, et mind hädast välja aidata, et ma võimalikult kiiresti siin endale hubase olemise luua saaksin. Hommikul toodi kohvi joomiseks suhkrut, sest mul ei olnud ja ma ei hakka isegi mainima seda, et täna käis üks nendest mu linna korteris koristamas ja maha jäänud asju siia toomas, sest ma pidin päev läbi kullereid ootama, nagu pooletoobine, et saaks selle homme lõpuks üle anda.

Ja kui need kullerid lõpuks tulid, siis olid need samad sõbrannad need, kes oma mehed mulle appi saatsid, et ma laste voodi täna kokku saaksin.

Lihtsalt… Mul oli täna väga nõme hommik, ma tundsin ennast nii kurva ja pettununa ja pahasena. Ja järjest läks see päev aina rohkem “pekki” kui nii võib öelda. Esiteks tõi kuller mulle alusetäie kraami, käratas mulle, et tema seda küll üles ei tassi (tellitud oli tuppa tarne) ja jättis mind selle hunnikuga üksinda. Ja kui te arvate, et see kõva Eesti naine seda tuppa tassitud ei saanud, siis eksite sügavalt. Jah, mu lihased on hetkel otsi andmas, aga ma sain hakkama. Seejärel suutsin ma enda uhiuut Napsie madratsit pussitada, kui ma teda kilest välja koorisin (õnneks altpoolt, seega it’s fine). Takkatipuks leidsin ma lõpuks üles oma aromisaatori alumise osa, selle potsiku. Ainuke miinus selle juures on see, et kuna see on juba nädal aega kadunud olnud, siis ma eile lõpuks andsin alla ja viskasin ka juhtme ja selle kaane ära :)) Et kokkuvõttes võiks öelda lihtsalt, et…kammoon, Simmo. Mida päeva.

“vii ISE oma kaup üles!” ütles ta ja tormas minema… no ok siis, tassisin kah.

Aga see, kuidas kõik mu inimesed mulle igatepidi appi tormavad ja mind absull igasugusest kriisist alati välja aitavad, võtab mind sõnatuks. Ja mul on kahju, et iga kord kui nad jälle siia tulevad, et midagi MINU HEAKS teha/tuua/viia/abistada, siis vahin ma kala näoga ja olen nagu ah tänks. Ja nüüd istun siin oma köögilaua taga ja valan tuugalt pisaraid, sest ma ei saa isegi aru, mida ma teinud olen, et sellised inimesed mu elus on.

Nagu lihtsalt how. the. f*ck.

Ma pole vist elaleski enda sees füüsiliselt nii rõhuvat tänutunnet tundnud. Ja ma ei tea, mida sellega peale hakata. Kuidas ma tänan inimesi, kes mind kõige raskematel hetkedel kuskile kaldale lohistanud on? Mismoodi?

Lihtsalt tunnen ennast siin lõpuks ometi koduselt. Ma ei ole seda tunnet viis kuud tundnud. Ja kõik on nii ilus ja puhas ja korras, laual mu lemmiklilled ja süda armastust täis. Lihtsalt haige, kuidas see kõik mind siin pisardama ajab.

Sõbrad, ma armastan teid. Aitäh!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

15 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Krista 14. jaanuar 2021 at 11:55

    Me ei tohi ise klientidena sellise käitumisega leppida. Küsi teenuse eest osa raha tagasi – kui oli tellitud tuppa toomine ja seda ei tehtud, siis see ei ole aus. Teiseks oleks hea teistel ka selle firma nime teada, et saaks neid vältida. Võimalik muidugi, et see oli selle firma ainuke nõme kuller, ka sellest tuleks firmat teavitada, sest see tegelane rikub ka nende äri ära.

    • Reply Mallu 14. jaanuar 2021 at 13:32

      firma oli DPD :D

  • Reply Sille 13. jaanuar 2021 at 01:42

    Igaksjuhuks – liiliad on kassidele väga mürgised!
    Võib-olla sul on joppand ja kass ei tunne taimede närimise vastu huvi, .. mul nii hästi ei ole läinud.
    Oeh, kollased liiliad vaasis..võib aind unistada. Sünnipäevaks lasin endale tuua kassimuru :D

    • Reply Mallu 13. jaanuar 2021 at 01:52

      Mul terve elu kodus liiliad olnud suht kogu aeg, ei näri neid keegi :)

  • Reply H 13. jaanuar 2021 at 00:01

    Kuna sul on kass siis igaks juhuks: https://canadawestvets.com/blog/2019/04/01/lily-toxicity-in-cats/

  • Reply Ty 12. jaanuar 2021 at 21:49

    Täna hommikul just môtlesin, et pole sinust nii ammu kuulnud, et kirjuta või ise. Tore, et kõik laabub ja mõnusat uut elu! Ka see(kurbus) läheb mööda! 🤗

    • Reply Mallu 12. jaanuar 2021 at 21:57

      Heihei, ma ikka alles jah :D Ja ega ma kurb olegi, ausalt!

  • Reply Salme-Marta 12. jaanuar 2021 at 21:43

    Ühesõnaga, said kolitud. Kuidas siis tundub? Ilmselt liiga värske kõik alles, et selge vastus anda…

    • Reply Mallu 12. jaanuar 2021 at 21:44

      kuule MEGA mõnus on!

  • Reply Kiku 12. jaanuar 2021 at 21:29

    Nii tore ju kui on sellised sõbrannad. Sul väga vedanud ja neil samuti, teeksid nende jaoks ju sama. Mul kahjuks selliseid inimesi ei ole.

    • Reply Mallu 12. jaanuar 2021 at 21:43

      Muidugi teeksin, aga neil nagu kunagi pole midagi vaja ja ma see ainus hädaline krt…

  • Reply SL 12. jaanuar 2021 at 21:23

    Tere tulemast Laagrisse 😆

    • Reply Mallu 12. jaanuar 2021 at 21:43

      Aitäh!

  • Reply Liisukas 12. jaanuar 2021 at 21:07

    See on üliäge, kui selliseid sõpru on. Sul on vedanud, ausalt. Mul on ka paar ja ma olen ka väga tänulik. Kui ikka keegi viitsib sul tulla aidata 2 tuba ära tapeetida, siis kes see veel olla saab kui mitte parim sõber.
    Aga suurimat tänu tundsin ma Mallukas siis, kui sa kevadel mu abipalvet jagasid (poeg oli vaja Austraaliast koju saada) ja inimesed mu käsitööd ostsid. Ma tõepoolest nutsin, sest inimesed ongi nii head. Sellega seoses lubasin sulle tänuks ju jõuluehted, aga ei tahtnud sulle eelmisse ajutisse üürikasse saata, et poleks liigset kola jälle kolida. 😁 aga see lubadus on siiski mul meeles.

    • Reply Mallu 12. jaanuar 2021 at 21:43

      Issand, ära nüüd minu pärast hakka vaeva nägema, aga mul on ka hea meel, et inimesed appi tulid ja poeg koju sai!