Ma sain eile huvitava kommentaari, mille üks osa oli selline: “Ma soovitaks sul enda sissetulekutest ja väljaminekutest vähem rääkida, sest inimestele jääb tõesti vist mulje, et sa päratu rikas oled ja nii muutudki neile sissetulekuallikaks.”
Et ühiskonnas rahast rääkimine veits tabu on, sellest olen ma ammuilma aru saanud. Isegi töökuulutustesse ei raatsita kirja panna, palju töö eest palka pakutakse, mis me siin siis veel muust räägime. Mina seevastu olen alati nendes asjades üsna avameelne olnud. Kui küsitakse, siis ma vastan. Lihtsalt juba sellepärast, et mitte pärast mingisuguseid kuulujutte kuulda.
Näiteks sellele, kui ma blogiga päriselt raha teenima hakkasin ja seetõttu endale firma tegin, järgnesid kohe kuulujutud. Umbes et blogijad on kõik petised. Endale mingisugust palka ei maksa ja üldse andkem nad kõik maksuametisse üles.
Ma olen igasugustes rahaasjades sama halb, kui oma võtmete leidmises. Ei üllata see mind ennast ega vaevalt ka kedagi teist. Igal juhul on mul ettevõtte algusest peale olnud raamatupidaja. Adekvaatse mäluga asjatundlik inimene, kes mulle iga kuu kenasti teada annab, kui palju ma riigile makse pean maksma.
Ma tean, et inimestele tõesti meeldib teiste peale kaevata. Sellepärast olengi ma alati väga ausalt vastanud, kui palju endale palka maksan. Isegi seda, kui palju need teised kulud on. Mitte sellepärast, et näidata, et oo, tšekkige palju ma palka saan! See summa oli alles hiljuti 1000 euri kätte, ehk siis mitte just kõige suurem summa. Kindlasti mitte midagi sellist, millega jubedalt hooplema kukkuda. Räägin sellest ainult seetõttu, et mul on liiga eredalt meeles korrad, mil mu peale tõesti kaebamas on käidud.
Näiteks kunagi rääkisin blogis, et ehitame Männikule kuuri, mille peale sain kohemaid kõne kuskilt linnaosavalitsuselt. Neile laekus info, et meie oleme ehitanud ilma ehitusloata enda krundile kuuri. Ehitusluba meil tõesti ei olnud, aga ma ausalt ei taibanud toona blogis eraldi välja tuua, et me tõepoolest ehitame kuuri. Kusjuures täpselt selliste mõõtudega, et ehitusluba vaja ei olnudki.
Veel meenub seik sellest, kui ma kunagi lambist teise korruse konkusse Lottele pesa ehitasin. Noh et ta öösel meile voodisse ei roniks. Selle peale helistati mulle loomakaitseseltsist murega, et hoian oma koera öösiti kapis kinni. Igaks juhuks mainin praegu veelkord, et need konku uksed olid ikka lahti. Tal oli seal lihtsalt oma pesa ja mingisugune söögikauss, mitte et ma teda kuskil kinnises kapis hoiustanud oleks.
Üks teine kord mainisin blogis, et Lottel on köha. Ilma liialdamata lendas mulle koju loomakaitseametnik, kellele ma siis pidin näitama, et Lotte ei ole hooletuse käes hinge vaakumas. Isegi seda pidin näitama, mis sööki ma talle annan ja kas ja millised maiustused mul ta jaoks kodus olemas on.
Oh, ja kõige naljakam oli see, kui ma tegin endale lube ja netis hakati koostama ARK-ile petitsiooni, et ma ei tohiks lube saada. Seda sellepärast, et olin blogis maininud, et ma ei saanud aru täpselt, misasi see parema käe reegel on 😀 Olgu öeldud, et ma olin selleks ajaks umbes kahel sõidul käinud ja tõesti ei jaganud autoga sõitmisest veel maad ega mütsi.
Raudselt on mingisuguseid teemasid veel olnud, mis mulle kohe pähe enam ei karga. Fakt on aga see, et kui sa täpselt ei räägi, siis sa kindlasti varjad midagi ja teed midagigi raudpolt ebaseaduslikult. Ja kui räägid kõigest ausalt ja avatult, siis suurustad ja uhkustad. Samas kui sa oma eraasjadest üldse ei räägi, siis oled mõttetu reklaamblogija. Aga kui vähegi suud paotad, siis jumala eest – ole vait, keda huvitab!?
Igatahes, räägime siis sellest rahateemast. Ütleme nii, et eks mul ole paremaid ja halvemaid kuid. Mõni kuu saan ma Google käest rohkem raha, teine kuu vähem. Mõni kuu on rohkem koostöid, teine kuu vähem. Mõni kuu ma lihtsalt suudan vähem teha kui mõnel teisel kuul. Kui ma siia ikka eriti midagi kirja ei pane, siis on klikke ka vähem. Aga kui mul pole tunnet ja vaibi niisama poste kirjutada, siis uskuge mind, et reklaampostitusi kütta on mul veel vähem vaibi.
Samas on mul alati tunne, et patt oleks kurta või viriseda. Seda enam kui mu teenimised jäävad minu enda taha kinni. Mul oleks ju teoreetiliselt alati võimalik võtta vastu rohkem koostöid või pakkuda huvipakkuvatele firmadele ise ideid ja mõtteid välja. Aga mõnikord ma lihtsalt ei jaksa.
Ma mõistan ka seda, miks selline “rahabossi” mulje jääb – ega sajaruuduse korteri ostmine just väike asi pole. Olen ise ka siiralt õnnelik ja lausa üllatunudki, et mul õnnestus pangast laenu saada. Lisaks et olid olemas vajalikud vahendid kõigi laenuga seonduvate kulude katmiseks. Neid viimaseid oli tõesti palju (siin postituses rääkisin sellest lähemalt).
Nüüd on aga vahelduseks selline keiss, et mul tõesti vist pole ammu nii vähe raha olnud, kui hetkel on. Ja ma ei taha seda kirja panna üldse selle poindiga, et issand, tundke mulle kaasa ja korjake mulle raha vms. Ma ei luni sellega mitte mingit haletsust. Vastupidi – minu meelest ongi elus sedasi, et mõnikord on rohkem ja mõnikord on vähem. Lihtsalt lükkan korraks ümber selle mõtte, et oh, Mallul raha nagu raba. Ausalt ka, ei ole 😀 Tuleb välja, et oma kodu ostmine paneb rahakotile ja rahatagavaradele korraliku põntsu.
Võib-olla ma eile selle teemaga nii pingesse läksingi. Esiteks sain ma hinnapakkumise köögi ümber tõstmise osas, mis oli umbes 1500€. See summa ei sisalda isegi basic viimistlust või parketi tagasipanekut kohtadest, kust see torude jaoks üles tuleb võtta. Seejärel laekus advokaadi arve, mis ainult selle ühe vastulause eest on 576€. Rääkimata sellest, kui me nüüd kohtusse edasi lähme. Ei taha mõeldagi, mis need arved siis hakkavad olema. Aga see on õnneks veel tulevikumuusika.
Ma olin küll esiti kindel, et teen vannitoa remondi ühe laksuga sisse kolides ära, aga praegu tundub, et see peab veidiks ajaks ootele jääma. Ega see ka nüüd mingi maailma lõpp ei ole, sest ega mul rohkem kortereid lähiajal osta plaanis pole ja küll kõik need rahateemad ka varsti ise paika loksuvad. Nälga me ei jää ja hakkama saame loomulikult ikka. Lihtsalt naljakas on natuke lugeda neid kommentaare, kus inimesed arvavad, et ma elan siin parunessi elu. Tegelikult potsatas postkasti just kiri teatega, et mu LHV konto on miinuses 😀
Ja nagu ma ütlesin, siis viriseda oleks patt. Reaalselt mäletan veel väga eredalt, kuidas ma kunagi oma esimese peikaga Mustamäel elades münte kokku lugesime, et endale õhtusöögiks kanatiibu ja makarone osta. Isegi siis sain hakkama, hahha! Ning loomulikult ma mäletan seda, kui Mari ootasin ja mu läpaka kaas katki läks ja ma ei saanud enam blogida. Konkreetselt kirjutasin blogisse, et nüüd ma mõnda aega olen vait, sest ma saan alles uuel kuul raha, et see korda teha, aga kui te mu kirjutisi liiga palju igatsete, siis võite mulle raha kanda, et ma uue arvuti osta saaksin. Ja mu lugejad saatsid mulle KOLMSADA euri! Ma reaalselt mäletan, kui šokeeritud ma sellest olin, sest see oli toona minu jaoks niiiii suur raha, et ma ei suutnud ära ka imestada, et inimesed MULLE nii palju raha kandisd. See oli ausalt sürreaalne.
Nii et kui eile hakkasid jutud, et korjame nüüd kõik mulle kohtusse minekuks raha, siis ma ütlen teile kohe ära, et teate, ma arvan, et ma saan lõpuks ikka ise ka hakkama. Kui miskipärast ei saa, eks ma siis tulen ja annan teile alandlikult teada, et nüüd on lood sedasi, et hakkan müntide eest kanakoiba ostma minema 😀 Aga see on tõesti armas, et te kaasa elate ja muret tunnete.
Sellegipoolest tahan ma rõhutada, et olen siiski wannabe strong indipendent woman ja seega enam kui kindel, et ma ise enda kokku keeratud supid üht- või teistmoodi ära saan helbitud. Eks paljudel on raskemaid aegu ja ei taha minna mina kellegi rahakoti kallale, käsi õieli. Kui te aga tunnete, et kuidagi aidata tahaks, siis teadke, et juba see, on abiks, et te siin lehel olete. Ja kui mõni reklaam ette hüppab, mis teile huvi pakub ning sinna peale klikkate, siis see on veelgi rohkem abiks. Ning teile täitsa tasuta ka. Kui aga maru tahtmine kuskile raha annetada on, siis pange see kõrvale ja küllap ma varem või hiljem jälle mõne abivajaja leian, kelle lugu teile jagada ja keda üheskoos aidata.
Vot, sellised lood. Aga et see täitsa mõttetu post ei oleks, siis paneme teile siia lõppu Malluka säästunipi ka: kui tahad mitte kulutada minimaalselt 100€ loomaarstivisiidile, siis ära võta endale siili. Mul on täna lõpuks ometi Tiidukese esimene ülevaatus. Registratuurist öeldi mulle, et ainuüksi visiit on sotike, ülejäänu tuleb siis sinna otsa. Kuna ma tean, et tal on varvastega (või täpsemalt nende puudumisega) probleem, siis hoian praegu hinge kinni, et mis see arve lõpuks kokku tuleb. Vahi sulle rahabossi onju 😀 Vähemalt saan lõpuks ära käidud, sest ma tahaks, et ta oma väikse siilikoiva ikka lõpuks terveks saaks. Siis on see mure kaelast ära.
Ahjaa, kui ma juba siin low key halan, siis tahaksin selle ka välja tuua, et ma EILE mõtlesin, et issand, mul pole ammu ohatist olnud ja arvake, millega ma täna hommikul ärkasin 🙂
46 kommentaari
Appi kuidas inimesed viitsivad teiste inimeste eludesse ennast nii toppida.?♀️
Ma saan hädavaevu enda eluga hakkama aga näed on veel eriti tublisid kes jaksavad veel muretseda võõraste koerte ja autojuhi lubade pärast.
Tuntud inimene on ikka raske olla.?
Tubli, et loomakaitsjad nii aktiivsed on, aga meie riigi lastekaitse võiks samal tasemel siis olla. Mitte sinu asjus! 😀 Aga ei ole kuulnud, et mõni lastekaitseametnik oleks läinud kuskile asotsiaalide majja ja küsinud ette näidata, et mida te lastele süüa annate ja mis maiustusi teil neile on. 😀 Koertel ikka hea elu.
Sa oled nii tubli, päriselt! Klikkisin kõiki reklaame, u welcome ?
Loen ka suure huviga Su postitusi, endal küll väikseid lapsi enam pole, aga see Sinu positiivsus annab nii palju jõudu endasse ja paneb ennast ka paremaks muutma. Peale tänast lugu hakkan ka rohkem klikkima ;9
Oi jumal, minu meelest ma kogu aeg ainult vingun, mis positiivsusest sa räägid :D! Aga nii armas sinust, aitäh!
Ma ei jõudnud hetkel kõiki kommentaare lugeda ja sellepärast võin ma ka kedagi korrata, kuid minu point on see – et SEE kohtucase, ei ole ainult sinu asi, see on ühiskonna asi. Mina isiklikult tahaksin elada maailmas, kus pereisad (ega muud suvatondid) oma peenist teiste inimeste tasside vahele ei paku. Sellepärast oleks mulle auasi, või lihtsalt minu asi, et sind sel võimalikul kohtuteel toetada. See ei oleks sellepärast, et sa nii nunnu oled, või et sul lanatiibu vaja oleks. See ei oleks sinu pärast, see oleks parema ühiskonna pärast.
+1
Nõustun!
Kas see on magu PÄRIS asi, mis juhtus? ???OMFG _Oh, ja kõige naljakam oli see, kui ma tegin endale lube ja netis hakati koostama ARK’ile petitsiooni, et ma ei tohiks lube saada, sest ma olin blogis maininud, et ma ei saanud aru täpselt, misasi see parema käe reegel on ? Olgu öeldud, et ma olin selleks ajaks umbes kahel sõidul käinud ja tõesti ei jaganud veel maad ega mütsi sellest autoga sõitmisest
Jep ????
Hei! ? Üldse mitte halvaga mõeldud ega midagi ja võib-olla on see Sul meelega nii, aga midagi, mida ma varem olen ka tähele pannud – õige spelling oleks independent. (Seda kommentaari ei pea üldse avalikuks ka muutma ?)
krt, on jah 😀 ma lihtsalt kirjaoskamatu 😀
Oh shitt?? nii palju ainult uhe vastuse peale €€ advokaadile. Mul kull oigusabikindlustus olemas, aga ma juristiga vaga palju kirju vahetanud kahjunoude esitamise asjus?? loodan, et mahub sinna sisse see kõik ikka haha.
Ega ma tapselt ei mäleta ka mis summades need olid kaetud.Aga kindlustus ise on mingi 12-15€ kuus Ergos.
Mis puudutab seda raha on tabu teema.. ma ei tea mis vahet seal on, pigem just hea mones valdkonnas vorrelda? eestlased nii õelad ja kadedad ikka vahepeal…
Ma ise nii seinast seina palka saanud ja saan siiani? samamoodi on halvemaid ja paremaid kuid.
Aga sul on ikka raudsed närvid! Ja ulme kus inimestel on ikka aega käia kaebamas kuskile su peale, nagu kust te inimesed selle aja võtate??
Soovin sulle palmi alt palju jõudu ja närvi oma ‘rahamägede’ otsas! ?
peaks ka selle kindlustuse tegema 😀
Kunagi kuskil sattusin peale tööandjate arutelule, et miks palganumber tööpakkumise juures välja ei tooda jne. Öeldi lausa, et tihtipeale need, kes esimesel vestlusel palgast juttu teevad, langevad konkursilt välja ja nad ei vaata sellele hästi. Et palgast võiks rääkida alles siis, kui saad nö teise vooru või veel parem, kui teatatakse et oled välja valitud ja enne lepingu sõlmimist siis teemaks tuua.
Lisaks selgitati, miks välja ei tooda – sest tegelikult palk kõigub ja nad pakuvad palka vastavalt sellele, kelle nad sinna tööle saavad. Kui on konkursi lõppedes on neil võimalik tööle võtta nt kehvema haridusega ja kogemustega isik, siis temale pakuvad ka kohe vähem palka. Kui aga võimalik võtta kõrgemalt kvalifitseeritud isik, on nad nõus talle ka rohkem pakkuma. Seetõttu nad ei taha tuua välja isegi mitte “alates” palganumbrit, sest liiga madal number peletaks väga kvalifitseeritud isikuid ja liiga kõrge number tõmbaks ligi neid, kellel vb pole piisavalt kvalifikatsiooni.
Kui on aru saada, mida räägin. 😀 Minu jaoks tegi see selle varjamise natuke arusaadavamaks igatahes, tööandjate vaatepunktist, aga jah, sellegipoolest pigem ei nõustu. Parim lahendus oleks ikkagi panna tööpakkumise juurde kirja see “alates” summa ja vajadusel tööpakkumise juurde juurde kirjutada, et lõplik palganumber sõltub oskustest ja läbirääkimistest.
Ma arvan ka, et vähemalt “alates” osa võiks siis ju ikka öeldud olla 😀
Nädal tagasi oli sama mõte ohatise osas ja voilaaa, mis juba nädalate huulel “ilutseb”.
ma ütlen, ohatistest ei tohi mõelda ega rääkida :D!
Ma nägin täna ohatise ravimist kotis, vb peaks hakkama ka hirmuga loitsuma ja jumalaema paluma, et ei tuleks. 😀
laksi kohe lysiini, see aitab ennetada!
Ma ise arvan, et liigne avatus lihtsalt tekitab pahatahtlikes inimestes kadedust ja viha (tundub justkui kõik tuleb niisama kätte) ja igasugu muid hulle mõtteid (viimane kohtuteema). Üks asi on see, et sa oma toimetamistest räägid, teine asi on oma tegemistele hinnasilt külge panna. Tissid (hind juures koos laenu kasutamisega), korter (täpne laenusumma, palganumbrid, sissemakse jne), remondid on kõik olnud hindadega, reisid hindadega jne. Kõik see lühikese aja jooksul ja isegi kui sa ei suurusta vaid oled lihtsalt avatud, siis ennast tuleb kaitsta just nimelt selliste jaburate asjade eest nagu advokaadi palkamine enda kaitsmiseks, kus sul süüd polegi. Täiesti võimalik, et inimesed hakkavad küsima hindu, ma ka ei tea, aga minu arvates võiks hinnad olla sekundaarsed sinu tegemiste juures. V- a juhud, kus lingid konkreetsetele toodetele või koostöö nõuab või kui pakud sooduskoode vms teema. Sa oled juba sellisel tasemel, kus sõnadel on kaalu ja pead üsna täpselt kalkuleerima, mida öelda välja, nagu sa juba mitmes kohtuasjas ja vaidluses oled näinud. Jõudu.
Ma küll seda kirja ei näinud, mille said aga üsna sageli ka mõtlen, no on alles väljaminekud iga kuu, pole siis ime, et keegi kuskil arvab midagi või varsti maksuamet külas on. Lihtsalt sellepärast, et oma suu ja käega kutsud ligi ise palju jamasid, olen ka tahtnud sind hoiatada. Samas mõistnud, et see su blogi ehk huvitavaks teebki. Mis siis, et aeg-ajalt katkun juukseid 🙂 ja pole kõigega päri või kui sa loed mu vastulausest seda mida seal pole. Eks igaüks hindab su avaldusi oma mätta otsast. Kui mu kuu sissetulek on 360 ja maksud 200, siis ma omale varvasteta siili lubada ei saaks. Õnneks ma olen looma pelgur ja pole probleemi. Selle “palga” juures on kana kintski luksus. Sentide eest elamine oli raske tittedega perioodil, väga-väga raske . Nüüd kui kodumaja olemas ja aed ka, on väike sissetulek kuki-muki. Vanemana on ka soovid PALJU väiksemad ja teistlaadi. Ehitada, oleks oi kui palju, aga olen õppinud olema kannatlik ja ootamine pole miskit masendavat. Ehk olen täiesti vabanenud tulevikus mõtetega elamisest , oleks-poleks soovidest . Naudin täiega seda mis on. Mul on praegu PALJU AEGA, molutamiseks JA see on nii mõnus, sest enne seda olin ma töö narkomaan, sest nii oli vaja… Kas ikka tõesti ? ma aina tormasin igasse ilmakaarde appi, lahendama , aitama, õpetama. Eh eks ma seda tee nüüdki või mis selle kirjatüki mõte on. Siin on väike erinevus, siiski – see on pigem suhtlus ja vaatlus. Et ei jääks muljet, et ma sinust kuidagi väga negatiivselt mõtleks, siis pean ütlema , et oled igas olukorras , ka shitas võtnud vastuse ja sellega toime tulnud. See ongi tähtsaim ja mis õigus on mul siis viuksuda? Usu paljud , kes sind nö hoiatavad, tahavad sind kaitsta kurja eest! Eks oled isegi õppinud, et kõike ei saa kirja panna emotsioonide mõjul, nii nagu hetkel hing lajatada tahab. Ole tubli, saad kindlasti hakkama.
Jaa, eks see tihti oleneb ka enda enesetundest, kuidas soovitusi vastu võtan. Mõnikord tundubki, et kogu maailm on minu vastu ja kõike ma teen valesti, aga teisel hetkel on soovitused täiega oma koha peal. Ma ise peaksin ka rohkem õppima seda, et aega ju tegelt on. Ega ma nt vannitoata elama pea, et nii kiire oleks kuskile. Vabalt saan ka uuel aastal teha, kus mul ikka tuli takus on 😀
See oma palga varjamine on minu jaoks ka alati jube kummaline tundunud. Ise pole kunagi oma palgast suurt saladust teinud. Nüüd on veeleriti lihtne, kes tahab ja viitsib, leiab ise ka üles ja ma ei pea seda mängu kaasa mängima :).
Tegelikult on ju palju olulisem, MIDA keegi oma palgaga teeb. On neid, kes teenivad mitu tonni ja laristavad selle niisama ära, teine teenib miinimumi ja suudab isegi säästa ja investeerida jne.
Rahaasjad on jah piinlik teema eestlastele..
Sa investeerimisele pole mōelnud, et raha kasvatada?
Ma olen, aga ma ei oska 😀
Kolmas sammas
Lennart Meri kuulus ütlus, et olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis, käeb vist eriti hästi sinu kohta 😀 Müts maha, et vahel nutad, aga tõused jälle püsti ja lähed ikka vapralt ja visalt edasi. Meesterahvana sellist bla bla blogimist ei viitsi tavaliselt lugeda, aga sinu lood on kohati isegi täiesti koomiliselt harivad.
Lisaks saadan tervitusi ka tulevasele naabrile.
Okei, mehi on tõesti siin lugemas vähe (mingi 5%) niiet kohe hea meel ja tervan vastu! Kas elate ka seal veskitammis? 😀
Samas majas 🙂
Oh, siis mul kohe hea elanikult küsida: miks majal pole FBi gruppi? 😀 Kas see on mingi põhimõtte teema või pole keegi viitsinud seda ajada? Ma just mõtlen, et nii mugav oleks kohe kõigile korraga kirjutada, kui ala tahaks tassi suhkrut laenata või on midagi üle (mulle saadetakse kogu aeg nii palju söögiasju, et hea meelega jagan laiali) vms 😀 Praegune omanik ütles, et ta ei tea küll, et sellist asja oleks v et keegi teha plaaniks, aga ma tahan krt 😀
Pole isegi kunagi sellise asja peale mõelnud 😀 Hoovis elu käib pidevalt, seega on alati näost-näkku võimalus naabritega oma rõõme ja kurbust jagada.
Mulle ka aina räägiti sellest, et hoovis elu käib, aga iga kord kui ma seal käinud olen (2x) siis on aed tühi 😀 Näiteks ma tahaks sinna õue lastele mängumaja ja batuudi panna, kelle käest ma küsin, kas ma tohin :D?
Selle batuudi osalt on sisehoov nii ebatasane, et vaevalt sinna üldse midagi panna saaks. Ainuke koht kuhu see ilmselt mahuks, on suus enda magamistoa akna alused, kuid vaevalt sinna ise tahad 😀
Muudes asjades saab neid asju ikka läbi ühistu siselistiarutada 😀
ma olen õnneks laste kisa suhtes immuunne 😀
Klikkisin kõik reklaamid läbi 😀 edu sulle!
nunnu oled! 😀
Vot see on minu jaoks üks arusaamatumaid asju – tööpakkumine ja palganumbri saladus. Isegi vestlusel käib selle ümber selline keerutamine ja hämamine, et no anna abi. Põhimõtteliselt kui julged küsida, et no mis see palganumber siis on, tehakse üllatunud nägu “aaa Sa tahad palka ka või..?”. Krt, milleks kõigi osapoolte aega raisata. Jah ma saan aru, et töö võiks saada ka valitud meeldivuse/huvi poolest, aga olgem ausad, me kõik teeks ilmselt omale meeldivaid asju kuskil mujal, kui raha niisama puu otsas kasvaks.
Ma ka ei ole sellest aru saanud, sest kammoon, ikka eelistaks äkki enne teada, kui oma aega kuskile vestlusele ronimiseks kulutaks 😀
Siin Norras on palgad avalikud. Inimest guugeldades saab pmt ta palga teada. Ja see on nii fine!
No tegelikult on ju siin ka täitsa võimalik näha, et palju firma makse maksab jne. Ehk siis kaudselt palga ka välja arvutada (minu puhul vähemalt, mul vaid üks töötaja :D)
Ma ei saaks rohkem nõus olla, et rahaasjad ei peaks olema nii tabu. Ka see, kui su sõbranna sust rohkem teenib, ei peaks olema mingi omg-miks-ma-siis-rott-olen-värk, vaid võiks panna ennast ka mõtlema, kas palk on ikka sinu vääriline. Naisinvestorite klubi fb-s ja Kristi Investeerib instakontod on mu mõttemaailma nii palju muutnud! Soovitan kõigile!
Jaaa, samas ma saan sellest ka aru, et ikka kiputakse ennast teistega võrdlema jne. Kuigi olgem ausad, väga palju sellest, kui palju sa teenid ei sõltu teps sellest, kui osav v tragi inimene sa oled. Hästi palju oleneb konkreetselt JOPPAMISEST ka 😀
Saaks vaid kõik inimesed sellest aru, et õnn mängib tihti rohkem rolli kui see palju sa õpid ja pingutad ?
No aga tegelikult see on üsna loogiline. Lihtne on ju öelda, et tee mida sa armastad ja raha muudkui tuleb. Samas et see oskus ja armastus sulle raha tuua saaks, on vaja õnne. Eestis on NII palju blogijaid, kes kirjutavad minust 100x paremini ja huvitavamalt, aga mingi joppamise pärast õnnestus mul suht alguses tuntumaks saada ja nüüd saan neid vilju nautida 😀 Joppamine