mis ma jaanidel tegin

Nonii, jaanid on nüüd läbi ja selline tunne on ausalt nagu oleks viis aastat puhkust olnud. Meil oli eelmisel nädalal kolmapäeval juba lühendatud tööpäev ja N, R, L, P vabad. Okei, tõele au andes ma käisin neljapäeval tööl küll, pidin võidutule toomist kajastama, aga see oli ausalt öeldes päris tore.

Esiteks sain koos abivallavanemaga Viimsis käia, kus võidutuli valdade vahel kenasti laiali jaotati. Seal oli terve päev mingi üritus ja väike laadalaadne toode. Pärast sain kirikus käia, kus võidutuld pühitseti. Ma isegi ausalt ei mäleta, millal ma viimati oma jalga kuskile kirikusse tõstsin, aga leekidesse ma igatahes ei lahvatanud. Hoopis kirikuõpetajaga sain nii hästi jutule, et pakkus mulle leerikooli pluss abiellumist poole hinnaga 😁 Mitte et ma enne üldse teadnud oleks, et leeritamine miskit maksab, muudkui elan ja õpin.

Ahjaa, selle unustasin ära, et ma käisin kolmapäeval kontserdil kah. Sõbranna kutsus Tom Odelli kontserdile ja kuna ma täpselt ühte tema lugu tean, siis tundus hea idee. Reaalsuses oli see koht nii puupüsti täis, et inimesed konkreetselt minestasid. Ma ei tea, kas me üle viie loo seal olla suutsime? Seda ainukest meile teadaolevat lugu me ka ei kuulnud, aga hiljem selgus, et see oli nagunii viimasena alles tulnud. Samas saime selle asemel Noblessneris söömas ja joomas käia, seega võiks ikka öelda, et tore oli, aga… Ma jään siiski selle juurde, et ma ei ole kontserdi inimene. Sobib mulle kenasti kodus Spotifyst ka asju kuulata, ilma et ma kuskil rahvast täis topitud saalis virelema peaksin.

Okei, tagasi neljapäeva juurde – see oli vist see põhipäev, kus kõik lõket tegid. Kuna ma olin aga alles eelmine päev korralikult mööda ilma ringi tuianud ja reedeks olid ka juba plaanid tehtud, siis ei viitsinudki õhtul mitte midagi peale söömise ja filmivaatamise teha. Nii kehvake eestlane ma siis olengi.

Ja no nüüd jõuame selle juurde, miks ma üldse kirjutama tulin. Ma tahtsin teile ühte kohta täiega soovitada! Ütlen kohe ära, et #notsponsored, ise avastasin nad instast ja tegin kohe bronni ära. Koha nimi on Taju ja ma ütlen teile esiteks kohe ära, et nende kodukas on minu meelest nii nadi, et võimatu on aru saada, mis seal täpselt on või ei ole. Õnneks on neil instas highights’ides storyd, mis veidi parema ülevaate andsid.

Ühesõnaga majutuseks on seal suur jurta, mis näeb väljast super pisike välja, aga sees olles on selline tunne, et oled konkreetselt tantsusaalis. Kuna jurtas on ainult voodid, siis saab majutusega “kaasa” ka saunamaja, kus on siis noh, saun ja WC ja väike kööginurgake ja lahtikäivad diivanid.

Me alguses pidime ainult üheks ööks jääma, aga kuna nad veel järgmisel päeval ka vabad olid, siis tõime mõned lapsed ka sinna, et neil ka tore seal ringi joosta oleks. Lastele oli seal väike liivakast, sai jäneseid ja veiseid vaadata. Ja noh, muidugi oli see tünn ka lastele põhiliseks meelelahutuseks.

Koht oli ise lihtsalt niiiii ilus, ilmad olid super head ja üldse olen selle koha leidmisega super rahul. Omanikud olid ka hästi toredad, tõid otse kärjest mett ja järgmisel päeval enda tehtud leiba, pestot ja hummust. Sina muudkui peesita ja naudi.

Info, mida ma ise oleks eelistanud kodukalt leida oleks olnud näiteks see, et ala kõik rätikud, pesuvahendid, hommikumantlid jne on olemas, aga vot näiteks köögis pliiti mitte. Noh, me lihtsalt mõtlesime hommikul peekonit ja mune teha, aga seda ei saanud. Mitte et see nüüd suur asi oleks, aga ma eelistaks ise, et majutust bronnides oleks kohe kirjas, mis olemas on ja mida mitte. Ühtlasi olid meil majas ainult kausid, aga mitte ühtegi taldrikut. Ei olnud ka suurt nuga ega lõikelauda. Aga jah, selles suhtes küsimise peale nad need meile andsid, seega ei ole ka just otsest põhjust kurta, aga mugavam oleks olnud, kui need oleks kohe endal võtta olnud.

Külmkapp oli ka sinna minnes tuugalt jooke täis, mida siis endale osta sai. Mõnes mõttes väga mugav, et ei peaks teoorias ise midagi tassima, aga meil olid ju söögid joogid endal ostetud, seega saime seal natukene külmkapitetrist mängida. Jällegist ei mingi suur asi, aga no kui keegi nüüd mõtleb, et ta sinna minna tahab, siis vähemalt olgu see teile teadmiseks.

Vot sellised lood siis minu jaanipuhkusest. Eile pakkisime seal asjad kokku, käisime rannas ja koju tulles olin ma omadega nii läbi, et oleksin vist jalapealt magama jäänud. Õnneks suutsin ennast nii palju kokku võtta, et veits koristada ning pärast Mari lappimisega tegeleda. Ta nimelt suutis eile kiige pealt niimoodi näoga vastu maad kukkuda, et pool nägu marraskil. Õnneks luud-kondid terved ja laias laastus sai haavata ainult ta ego, sest ta üritas kukkumise asemel graatsiliselt “superkangelase” moodi hüpata.

Nüüd aga saan jälle nautida nädalat lastega, mis on nii tore, sest ma olen juba viimased maiteamitupäeva neid täie rauaga igatsenud. Ja kuna see soojalaine veel kuskile ära kaduda ei kavatse, siis mõtlen nendega ka nädalavahetusel midagi toredat teha. Näiteks Vudilasse tahaks minna – me kunagi 2017. aastal käisime ja mega tore oli. Äkki on siiani? Kuigi Vembutembumaa on tunduvalt lähemal. Ja no Lottemaale tuleb ka kindlasti minna, seega…tegevusi jagub.

Aga mis teie jaanidel tegite?