Ma ei olegi seda uhket seika veel oma blogis jaganud, kui siis ainult väga pealiskaudselt mainunud, sest ma toona lihtsalt ei viitsinud avalikult mingit teemat käima tõmmata. Avalikult ei viitsi siiani, aga nüüd kükitan siin maksumüüri taga ja elan nagu vanajumala selja taga. Ei pea isegi põdema, et pool maailma loeb ja judgeib – ainult 700 😁 Ja endiselt tahaks loota, et siin olevad 700 inimest on minu poolt, sest me pidime ju sõbrad olema 🥲
11 kommentaari
Sai endalgi kolitud just korteriühistu üliaktiivsuse tõttu. Tehti reegleid, mis kell pesu võib pesta ja peale 21 kindlasti tubade koristamist ette võtta ei maksa. Prügišahtid lubati kinni kruvida, kui keegi peaks sealt kotitäie kassiliiva alla viskama. Parkimine oli parkimiskaardiga, aga hoidku selle eest, kui unustad. Sest vähe sellest, et maja suur ja kohti vähe ja õhtul peale tööd tuleb maja ümber ringe teha kuni keegi eest sõidab.. Kui unustasid veel parkimiskaardi (kuigi sisse kolides tuli ühistule esitada ka auto reg nr, et saada parkimisõigus), siis tuli trahvi maksta. Trahvijaks oli Europark ja trahv 50€. Okei.. ja kui tahad trahvi vaidlustada, sest sa siiski elad selles majas, maksad ühistule 30€.
Kuigi plaanis oli raha koguda, siis kolisime poole aasta pärast linnast välja ridakasse. Elu parim otsus.. kuni praeguste kürusehindadeni. 😬
Miks nad pesu pesemise aegu regullisid? 😀
Pole küll sama postitaja, aga pesumasin ilmselt mürises liiga palju 😀 mul kord naabrid helistasid kui pesumasin töötas, neil tekkis hirm, et seintes kummitab… Selles kortermajas oli neli korterit ja ikka oli ühel raske lasta teistel elada (st kõndida ja pesu pesta)
Haha, see on hea asi, mida esimesena kahtlustada, KUMMITUSI! 😀
Ma elasin maal ja sõitsin iga päev bussiga 25km tööle ja tagasi. Ühel päeval läks tööl mõni minut kauem ja jäin bussist maha ning järgmine buss läks alles mitme tunni pärast. Suure vihaga registreerisin sealsamas bussipeatuses ennast autokooli, kuigi mul selleks isegi otseselt raha ei olnud. Järgmine päev helistati mulle autokoolist ja öeldi, et ma võin osadena ka maksta, peaasi, et kooli sõidueksami ajaks oleks kogu autokool makstud. See bussist mahajäämine ja südamest vihastamine viiski mind lõpuks selleni, et juba poole aasta pärast olid mul load (sain isegi kõikidest eksamitest esimese korraga läbi) ja sain ise oma autoga iga päev tööl käia.
Ma ütlen, viha liigutab mägesid 😀
Ma pealkirjast arvasin, et õumaigaad, Mallu tegigi selle ära ja ostis uue kodu 😀
Naabritega võib alati mingeid sekeldusi olla. Meil on 15 aastaga asjad paika loksunud ja saab elada. Eks vinguda ikka võiks, aga ilmselt võiks seda ka nemad meie teemal. Meil praegu selline “ela ja lase teisel elada” suhe naabritega.
Ma kujutan elavalt ette, kuidas teil seal hakkab nüüd hoovi neid batuute tekkima nagu seeni pärast vihma. Igal perel enda oma. Batuudi ümber on suur aed ehitatud, et võõrad lapsed batuudile ei pääseks.
Sounds like a plan.
Muuseas minu lastetoa akna taga on üsna lame maa, saaksin panna küll suure hädaga 😀
Me elame ka üürikas ja meie omanik on lihtsalt niii mega super äge. Me plaanime selle korteri ka endale osta, aga see korteriühistu esimees on paras m*** Maja mõte oleks idekas, aga krt mega kallis on.
Mis teie korteriühistu esimees siis teeb 😀
Siis kui mul lapsed (just poiss) väiksemad olid (7-8) siis me olime just sinna kolinud ja teised maja lapsed k.a selle inimese tütar kiusasid meeletult mu poissi ja sellega kaasnesid igasugu jamasid ja see inimene käis ja sõimas mind, kui saamatu mina olen oma lapse kasvamatamisega jne jne. Lõpuks ei vastanud ma talle miskit. Lõin ukse kinni lihtsalt. Mu last oli kerge ärritada. Ma sattusin mitu korda peale kiusamisele. Aeti poiss nurka ja ähvardati igatepidi teda lüüa. Ja siis kui tal villand sai, siis oli tema süüdi ikka muidugi. Uff.