Ma reaalselt ei oska muud kosta kui… suht haige nädal on selja taga. Mul on tunne, et ma saaksin sellest kõigest viissada postitust kirjutada, aga kuna aega ei ole*, siis toon lihtsalt punktidena välja, mis siin vahepeal toimunud on.
Ma reaalselt ei oska muud kosta kui… suht haige nädal on selja taga. Mul on tunne, et ma saaksin sellest kõigest viissada postitust kirjutada, aga kuna aega ei ole*, siis toon lihtsalt punktidena välja, mis siin vahepeal toimunud on.
11 kommentaari
Minu isa suri 02.09 ja väga kurb ning raske on olla , nii suur igatsus. Kaastunne sulle , kuigi tean , et need sõnad ei too mingit lohutust.
Minu kaastunne 🙁
Inimeste surm on alati väga väga kurb. Eriti enda lähedaste. Kaotasin enda vanaema mõned aastad tagasi ja ütlen, ei ole päeva mil ma temale heldimusega ei mõtle. Samas ma tunnen, et ta on mu lähedal alati olemas. Kui on mõni raske olukord siis oma mõtetes ma räägin temaga. Veits ulme aga see paneb tundma, et ta on endiselt olemas ja kaitseb mind 💖!
Laua -tooli müügiks läheb ,või tahad, et keegi need eest koristaks siis ma juba olen sõitmas Viljandist- tallinna ,neile järele :D. Ütle hind ka 🙂
Nii armas mõte! Aga eelmine laud ja toolid on juba lubatud 🙁
Kaastunne vanaema surma puhul!
Kell on 10 hommikul ja talus, kus praegu olen, on täna surnud pisike kassipoeg, kelle eile leidsin, üks tibu ja üks kana… Ma ei taha teada, mis sel päeval täna veel varuks on.
Hakkan hauda kaevama, nii kuradi nutma ajab see kassikese surm just.
Mhhh, ma just vaatasin seda kiisu pilti su fbis :((((
Ma olen oma 30a jooksul matnud 90% oma lähisugulastest, nali naljaks aga 3 matust ühe aasta jooksul kipub mingiks normiks saama🤦
Igatahes, vanemad andsid meile alati valida,kas tahame minna või ei, kui olime siis Mari ja Lende vanused. Mina pigem läksin aga vend tavaliselt otsustas mitte.
Oma piigat, kes on Martaga sama vana, pole me ühelegi kaasa võtnud, sest ta on nii lollisti empaatiline ja ma olen 110% veendunud, et ta satub juba paanikasse teiste nutmise pärast, mitte sündmuse enda. Lihtsalt tema jaoks on suht raske näha kedagi nutmas ning poeks nahast välja,et see nii ei oleks.
Ma ise arvan sama, et Lende jaoks oleks see too much, Marta ei saaks midagi aru ja ei suudaks seal ehk nii kaua ühe koha peal seista. Mari suhtes…võib-olla peaks tõesti küsima, et kas ta sooviks tulla. Aga sina oled tõõeeesti palju matustel käinud, ma olen elus vist mingi kolm korda kokku, mul polegi nii palju lähisugulasi õnneks.
Sama, 18. eluaastaks olin käinud u 15-20l matusel ja 0 pulmas. Nüüd 30sena on statistika veidi parem, kuigi siiski tugevalt matuste poole kaldu. Traumat otseselt ei ole ühestki, kuigi kallistamise rikkus mingiteks aastateks ära (nii ema kui isa matustel võõrad inimesed nutvana kaelas, lapsena kanda täiskasvanute emotsioone ikka raske).
Muidu tüdrukutele öeldi ma saan aru, et vanavanaema suri? Iseenesest võid ju Mariga sellest rääkida ja küsida ehk. Ega see (eriti vanainimeste) matus lapsele ilmselt suht väsitav ja pikk, aga ta võib olla sellises vanuses juba, kus see arutelu oleks hea ning ta saaks ise teha otsuse. Et absolutely no pressure to come, aga milleks on üldse matused, mis seal tehakse jms. Mõneti..ma ei tea kas normaliseerida on õige sõna, aga lihtsalt hea hetk kus see üldiselt ebamugav ja raske teema korraks läbi arutada + matused ei pruugi alati olla üli depressiivsed, vaid elujaatavad ja tänutähega tagasivaatavad. Aga eks sa ise tead oma last/lapsi kõige paremini ning vaatad kuidas ja milleks valmis.
Ega mul pulmadega ka kiita pole ja minu meelest kolmest viimasest pulmast, kus ma käinud olen, on kaks juba lahutata suutnud 😀