See kogu asi juhtus juba päris ammu aega tagasi, aga ma omast arust ei ole teile seda siia kirja pannud. Ükspäev lambist autos tuli meelde ja hakkasin lihtsalt kõva häälega naerma, et kui loll ma ikka olen. Ütleme siis nii, et selle loo moraaliks võiks olla see, et võõrkeeli tasuks ikka osata ja õppida, kui vähegi võimalik.
Kommentaarid puuduvad