Ma polegi teile siin vist rääkinud, kuidas meil sel aastal jõulud läksid. Kokkuvõtlikult väga hästi, aga mõned asjad sellest õhtust ajendasid ikka läpakat kätte võtma ja veidi…halama? Ei, halamine vist pole õige sõna. Pahane ma ka tegelikult ei ole, kuigi tol õhtul tahtsin endale korduvalt korrutada, et “pole minu ahvid, pole minu tsirkus” juttu. Ainult selle vahega, et “pole minu abikaasa, pole minu asi närvi minna“.
7 kommentaari
Palju Tallinnas jõuluvana maksab?
Viljandis oli 60€ 25. lõunal. Huvitav võrrelda siis 😀 😀
90 euri ja tuli oma ainsal vabal ajal (kell 21.00)
Kuna ta ei teinud seda meelega (kes teeks, eksole), siis anname andeks. Vast oli temalgi nõme seal olla see hetk kui kohale jõudis. Ma sisemiselt keeksin, aga tagantjärgi… mis seal enam.
Üliarmsad lapsed teil ikka ❤️
Ah tead, nagu ma ütlesin, siis ikka juhtub 😀
Ma ei julge nüüd meeste teemal blogis enam üldse sõna võtta. Alles kaks päeva tagasi sain sõbranna käest võtta, et ma blogis meeste üle ilgun ja nende vastu liiga kriitiline olen. No ma ei tea, äkki olengi, aga kui mõni mu sõbranna või tuttav naisterahvas samade jaburustega hakkama saaks, siis ma võtaks nende kallal. Lihtsalt, nad millegipärast ei tee selliseid asju, millest naljakaid postitusi saaks. 😀
Mind oleks see nimeasi vist ikka ülikettasse ajanud. Rahuliku loomuga muidu. 😀
Ma arvan, et keegi siinolijatest ei saanud aru, et ma oleks üldse pahane olnud 😀 Sest ma mõtlesin pigem, et no ega see mölin nüüd enam takkajärgi midagi ei muuda. Üldse Kardo ei pruugi tänase päevani teada, et ma pahane olin. Ma ei usu, et ta mu blogi ka loeb, seega jääb see tema jaoks igaveseks müsteeriumiks 😀