Ma olen elus liiga palju Grey anatoomiat vaadanud, sest mis teile seostub sõnaga neuroloog? Mulle igatahes tuleb sellega silme ette Dr. Derick Shepard 😁 Ja see omakorda seostub mulle sellega, et …ajuvähk! Jep, algab minu igakuine paranoia teemal – mul on raudselt vähk! Seekord siis täpsemalt ajuvähk.
25 kommentaari
Millal esimene MRT on? Ma pean ka minema neuroloogile ja kardan seda uuringut. Tahan enne su postitust lugeda selle kohta 😂 ja kui palju maksma pead Confidos selle uuringu eest?
Mul oli ära juba. 11dal saan vastused 😬 Aga ma panin enne silmad kinni, kui masinasse läksin ja avasin neid täpselt 0x, seega polnud väga hullu. Hind on vist üle saja natsa.
See tervisepakett kõlab nagu ülim boonus. Ongi lihtsalt kõik hinnas uuringud ja mingit sorti ravi vajadusel ka? Avalikus sektoris hämmastav, et seda nö lihttöötajatele, mitte mingitel juhtivatel positsioonidel inimestele pakutakse. See on ikka juba väga märkimisväärne asi palganumbri kõrval. Mingid 100 eurot kvartalis “sportimise paketid” kahvatuvad selle kõrval.
Ise läbin haigekassas piinarikkaid ootamisprotsesse MRT-ga. EMO-s ei saa sellele ka üldse ligi. Tasulise neuroloogi juurde võib jah minna, aga siis see 215 eurot uuringut on juba ouch.
Täiega lebo on, saad mugavas asendis lebada, jalgade alla pannakse tugi, mina küsisin teki ka peale et külm ei hakkaks. Paanikanupp antakse kätte, see annab kindlustunde, seda vaja ei lähe niikuinii. Kõrvatropid ja klapid peas ja isegi see müra on uinutav. Tšillid seal ja ongi tehtud. Nagu mini-spa-day eriti emadele, saad korraks puhata ja mitte midagi teha. Täiega OK on.
Kelle juures käisid Confidos? Ma pole isegi tasulises väga toredat neuroloogi leidnud. Kuskilt lugesin, et neuroloogid ei olegi toredad, sest nende eriala võimaldab asju suht lihtsalt diagnoosida, aga ravivõimalused neuroloogias suht kesised siiani.
Minu teada oli dr. Shepherd neurokirurg, mitte neuroloog.
https://www.confido.ee/info-ja-kontaktid/meie-inimesed/siim-schneider/ tema juurde sain aja, vaatan nüüd, et lausa keskuse juht ja puha.
Aga Shepherd tõesti oli pigem kirurg, kui niisama 😀 Aga noh, neuro :D!
Minu neuroloog on Ain Vares, kes võtab vastu ka Qualitases. Ajas mu intensiivis meganaerma, kui mul oli ülivalus naerda. 😀 Üldiselt ma aga leian, et arsti puhul on oluline tema erialane professionaalsus, sõbrad on mul endal. Mingi elementaarne suhtlemisoskus peab muidugi olema, et patsiendiga teineteist vastastikku mõista. Vares, ma pakuks, jätab ka esialgu väga tõreda mulje, aga no ma ta püsiklient juba aastaid ning natuke nalja ikka teeme. Vahel on ka näha, kui tal on väga intensiivne ja raske päev olnud, siis hoian oma koonu suvalise möla arvelt koomal, et teist inimest säästa. Kuigi arst, on ta ainut inimene. Ja raviarstina on mul tema kohta vaid ülivõrdeid kasutada. Mitte, et mul kellegagi võrrelda oleks, aga ravi töötab ja see loeb.
Olen käinud mitu x. Minu suurim mure nendel kordadel oli see, et ei tohtinud liigutada . 1.x tuli kurku see kõdi-tunne, mis ajab kõhima. Pidin korralikult sellega võitlema, et mitte köhatada. 2.x juhtus vahetult enne yks humoorikas lugu ja see muidugi käis silme ees ning ajas jubedalt naerma 😅. Jälle tuli endaga võitlust pidada mittteliigutamise nimel. A muidu- protseduur ise on ju lebo, kui ennast ise ülesse ei kruti.
Jaa, olen kaks korda käinud pea MRTs. Esimene kord oli väga hirmus, kuna oli hästi klaustrofoobne tunne, su pea pannakse tugedega kinni ja lähed sellesse torusse, kus vahid põhimõtteliselt enda ette üles. Minul oli 40min uuring, poole peal öeldi et nüüd on pool läbi, endale tundus et olen igaviku seal olnud. Aga silmadega sai vabas olekus jalgu näha, see natuke julgustas. Esimene kord oli Tartus. Teine kord teadsin mida oodata ja Confidos oli nagu kuidagi lebom see, ei olnud hirmus eriti. Lihtsalt julmalt müra nagu siin juba teised on öelnud. Ja paanikanupp on peos küll, aga tegelikult pole mingit põhjust seda vajutada kui ainult hirmus on. Palju edu sulle ja jõudu.
Mulle on MRT-d tehtud päri s mitu korda. Hull oli viimane kord, kui peast tehti, sest siis just oli mingi artikkel ilmunud, kuidas keegi mees oli nädalavahetuseks sinna masinasse unustatud. Sellel mehel õnnestus välja pääseda, aga ma mõtlesin terve uuringuaja, et kui minuga nii juhtuks, siis ma küll siit välja ronitud ei saaks. Ma enne ei arvanud, et mul on klaustrofoobia, aga tookord oli küll päris suur kergendus, kui see uuring tehtud sai.
Kunagi tehti seda uuringut mulle Mustamäe haiglas ja seal oli paanikanupp, mida vajutades ilmselt uuring katkestati. Ma tookord nii paanikas ei olnud, aga hea oli teada, et see nupp oli käeulatuses.
Kas see teine uuring ei ole mitte kontrastainega? Seda on mulle ka tehtud, see on palju lühem ja lihtsam uuring. Seal pidi lihtsalt enne palju vett jooma, aga uuring ise oli palju lühem ja kergem.
Käin enam-vähem iga kuu kuu tagant ja iga jumala kord jään magama, mis sest, et jube müra on. 😀
Minu arust palju hullem on tupesisene ultraheli, pimedas ruumis aetakse sulle see suur monstrum sisse, ma võrdleks seda hobuse riistaga, no see on ikka suur ja siis see arstitädi liigutab seda edasi tagasi, sisse-välja,ma oleks äärepealt orgasmi saanud
kui see on sinu meelest suur, siis… vaene sina 😀
Ei ole üldse suur.. või noh minu arust. Üks kord on vaadatud. See on valutu, mõnikord see peegel on valulik. Oleneb ilmselt kuidas lõdvestuda
Algab minu iga kuine paranoia mul on vähk! Seekord siis ajuvähk! kohe torkab su selline hüüatus.
Olen tähelepannud, et sul on noore kohta erakordselt palju tervise muresid. Tead iga negatiivset mõtet mis sind külastab, ei tasu ka valjuhäälselt välja hüüda. Nii kutsudki alateadvuse kaudu endale ligi hädasid. Saan aru küll, et see on sinuviis humooriga oma “hirme” seljatada ja paljuski üldse mitte väga tõsiselt öeldu, aga ka sõnal on jõud . Emotsioon annab veel suurema poweri. Nüüd, kui neid nõrgemaid naljaga öeldud hõikeid saab palju, siis see on nagu vee tilk, mis tasapisi uuristab kivisse augu. Ehk sa hoiad ukse avali uutele hädadele. Kindlasti ei keela (no polegi minu valida) rääkida oma elus toimuvast, aga seda draamat sõna seades on natuke liiga palju.
Näiteks minul tekib seda aparaati vaadates tunne, appi nagu ahju lükatakse! No saan aru küll, et see on puhtalt loll mõte ja seondub pigem visuaalse pildiga, aga kui se mõttefilm juba silme-ees lahtirullus, siis ega teda tagasi enam saa kerida. Saab mõttes uusi ja paremaid pilte luua. Keskenduda nendele. On muidugi tetud häirga inimesi, kellel on foobiline hirm suletud ruumi, kinnisidumise jne. ees, siis siin ilusad sõnad ei aita. Minu pojal on selline hirm ja inimesed kes seda tööd teevad on vägagi teadlikud neist ja osavad sind aitama. Pojale pandi muusikaga klapid ja sisendati, et see on voodi ja pane silmad kinni, siis tuleb uni ja aeg läheb ruttu ja ema võib käest kinni hoida. See viimane oli talle olulie. Siis veel enne päris seanssi öeldi, et kui masin liikuma hakkab siis see tekitab väikest ehmatust ja see esimene võpatus on okey, aga edaspidi püüa olla hästi liikumatu, siis saame ilusad pildid. Ja veel mingeid toredaid nalju sinna juurde. Tavaline on, et pärast ei jõua ära imestada mis siin karta on. Isegi foobikul.
Taevake kuidas saab seda karta. Kui üldse miski häirida saab, siis on see müra. Ent see pole ju nii hull, et
su kõrva trummi nahad vibreerivad. Heidad pikali, suled silmad ja katsud magama jääda ehk hingad aeglaselt ja piapealselt nagu uinudes. Heli on muidugi seda takistav faktor, aga mõtle siis, et väsisid rock-kontserdil ära ja tukastad kõlarikasti ligidal. Liikumatust soovitakse et pilt ei oleks hägune ja seda teades lõdvestu. Krampis olek teebki selle raskeks. Parimad ipid eda aitamiseks on ikka need mis ise edale välja suudad mõelda.
KRT mul “N” tähed kaovad ära. Lisasin neid küll juurde aga näen veel vigu. *Pinnapealselt ja *nipid
Mul teismeline käis detsembris. Ütles, et sealt ei saagi korralikku näitu tulla, kuna klappidest tuli jubedat jõulumuusikat.
Ma olin terve aja silmad kinni ja yritasin ette kujutada et olen kuskil solaariumis ja motteid voimalikult eemalw ajada sest muidu oleks kohe paanika tekkinud et ma kuskil kirstus kinni 😄 ja muidugi sul klapid peas ja kuulad muusikat aga yks hetk teeb see masin nii kova haalt et see voib ehmatada, ise kainud ka peavaludega ja esimene kord sain teada mul auraga migreen ja teinekord et mul kâbikehas tsyst molemad on vist taitsa ohutud diagnoosid aga migreeni peavalud vahesr tunduvad kyll surmavad olevat kus keegi oleks kirve pahe loonud ja siis omakorda veel mône pussnoa 😀
Käinud mitu korda. Pole midagi hullu. Nagu solaariumis, lihtsalt vahepeal mingi müra. 😀 Ainsana häiris see, et liigutada ei tohtinud.
Silmad hoidsin kinni juba enne sisse sõidutamist.
Ma alles jaanuaris käisin ja no tõesti, mul tehti haiglas igasugu uuringuid aga kõige jubedam oli nendest MRT. Never ei tahaks seda uuestj. Mul oli muidugi üle terve keha uuting, see kestis tundaega. Ma ei tea kas silmade kinnipanek oli kohustuslik, igatahes ma ei suutnud seal masinas silmi lahti hoida. klaustrofoobia tunne tekkis lausa ja peas pidin ainult ketrama häid mõtteid et mitte sellele mõelda et kuskil masinas lamad. Aga sind fikseetitakse sinna lauakülge kinni ja liikuda ei tohi. Tunne oli nagu 100 sepapoissi taovad haambritega su kõrvajuures no väga rõveda tunde tekitas. Käisin PERHIs siis uuringul
Olen käinud MRT’s päris mitmeid kordi, muud pole midagi hullu aind et see masin teeb jube kõva häält , pannakse mingid kõrvaklapid sulle pähe et seda müra summutada aga need ei aita üldse 😀 Jama on ka see, et kestab pikka aega, mingi pool tundi pead seal väikse toru sees lebama . 😀
Tere. Mind, kellel on klaustrofoobia aitas selline soovitus, et nii kui pikali heidad paned silmad kinni ja ei vaata kuidas sind sinna “ torusse lükatakse” ja môtled samal ajal nt, et lesid rannas. Ja seal sees ei tohi ka silmi lahti teha, nii kui silmad lahti teed saab aju aru, et ma olen kuskil kinni ja tekib paanika. Usu vôi mitte.. aga toimis hàsti ja lebasingi terve aja rahulikult.
Käisin just eelmine nädal mrt-s, muidu pole seal hullu midagi, masin teeb kõvasid helisid, aga kõrvaklapid saab pähe. Kõige vastikum, et mask peab ees olema ja mul tekkis vahepeal õhupuudus. Mulle seal öeldi, et ära väga sügavalt hinga, siis ma terve aeg üritasin aru saada kuidas hingata, et ellu jääda😄
Käisin pool aastat tagasi MRT-s (maksauuring). Enne minekut olin megapaanikas ja googeldasin ja lugesin, kui hirmus see on. Kuna ma veits klaustrofoobik ka (solaariumis ei julge nt käia, nii et keegi peatsis ei seisa ja minuga juttu ei aja :D), siis oli veel eriti suur hirm. Seal kohapeal, kui protseduur lõppes (ca 15 minutit), naersin läbiviijatele ka, et hirmul on ikka suured silmad. Ok, müra oli, millega ähvardati, aga see oli ok. Muusikat, mida lubati, lasti küll vaevu paar minutit, aga no kokkuvõttes polnud hullu midagi. Õhk liikus, nii et lämbumise hirmu ka polnud 😀 Peamine, ennast hästi mugavasse asendisse sättida, kuna seal liigutada ei lubata (enne MRT-d paar kuud käisin kompuutris ja kuna olin megapinges, siis võtsin max ebameeldiva asendi… ja no proovi seda hoida ilma liigutamata 15-20 minutit :D)