Ma ei oska seda mitte kuidagi muudmoodi alustada kui et oli kord üks ilus tore noor naine, kes ühel üürikesel eluperioodil tundis end üksikuna ja just samal ajal juhtus ta teepervel silmama üht kotitäit prügi. Muidu ei oleks see prügikott talle silma jäänud, aga kuna ta arvas, et parem ükskõik mis kui üksindus, korjas ta selle prügikoti üles ja viis koju. Üsna lähipäevil kutsus ta külla oma sõbrannad ja õhtu kulgedes tõi ta muuseas selle sama prügikoti välja ja ütles, et näete – see siin on mu uus seltsiline. Lajatas selle kotitäie rämpsu keset oma elutuba ja teatas, et just selle kulme kortsutama paneva kogumiga on tema mingi sädeme leidnud. Et millekski paremaks pole ta suuteline ja üleüldse see siin tundub talle vääriline kaaslane. Sõbrannad kirtsutasid nina, sest prügikoti servast nirises mingit vedelat sitta, aga Mallu (oih, st noor naine, vabandage libastumine) väitis justkui pimestatult, et see ON põnev ja tore kotitäis. Parem ikka kui üksi olla. Midagigi kaissu võtta õhtul.
9 kommentaari
Vastikult sarnases olukorras olen olnud oma väga lähedase sõbrannaga. Ta tolleaegne tüüp suutis mind välja süüa. Mõned juba enne seda. Aga ta suutis nii vaikselt seda teha et halb olin lõpuks mina. Õnneks nad läksid siiski laiali. Aga sõbrannaga uuesti suhtlema hakkasime alles aastate pärast. Mina olin selleks ajaks juba teise Eesti otsa kolinud ja kahjuks pole see enam endine. Ma poolte teemade kohta ei julge midagi väga öelda ja arvamust avaldada sest ma ei taha teda teist korda kaotada. Seda lugedes lõid konkreetsed valusööstud rinnust läbi. Nii abitu olukord sõbrannadel. Tahad olla olemas aga midagi teha ei saa. Ma üritasin, ja sain valusalt kõrvetada ka. Kunagi ei lähe meelest need viimased sõnad, mis ta mulle kirjutas, enne kui mind tookord igalt poolt kustutas ja blokeeris.
Mitte kellelegi pole mitte midagi ette heita. Käod on alati targad ja teavad, kuidas asjad käima peaks. Paraku on nii, et tegelikult teavad vaid inimesed, kes selles olukorras olnud on.
Sõpradel on vōimalus olla “see paha” ja riskida sellega, et sõprade hulgast välja arvatakse. Sellised manipuleerijad on väga osavad oma ohvri sotsiaalse ringi vähendamises.
Parastada ja kaagutada pole siin mitte midagi.
Mallu, tubli, et suhtest väljuda suutsid. See on s*** kogemus, aga ehk see edaspidi aitab sellistest prügikottidest mööda laveerida.
Sõbrad, tublid, et sel s***l ajal Mallut üksi ei jätnud. Mknu meelest ongi sõpruse juures kõige raskemad erimeelsused. Olukord, kus sa näed, et uus suhe ja uus mees on halvad, on keerulised. Siin ei saagi mitte midagi teha, sest vägisi kellegi eest ei otsusta. Saab ainult toetada ja loota.
Ja nüüd, kui suhe läbi on, toetada ja mõista.
Mis ma oskan ütelda. Sul on vähemalt sõbrannad, kes on sulle toeks. Minu eks nuhkis minu asjades. Lõpuks leidis mida otsis ja jättis mu maha aga mina tahtsin teda veel tagasi.
Ma loobusin hiljaaegu ka vägagi sarnasest suhtest. Kolm ja pool aastat käis haige terror ja sõda. Koguaeg olin kõiges süüdi. Kuidas kõndisin, astusin, istusin, ütlesin midagi valesti, alati!
Ma ei tohtinud mitte kusagile minna ilma temata. Mulle öeldi, et selline asi kus naine käib oma sõbrannadega väljas ilma meheta on väärastunud maailmavaade. Kõik kes nii teevad on väärastunud mõttemaailmaga jne.
Tahtsin autole kasko teha. Võtsin pakkumise (olgu mainitud ka see, et elasime terve see aeg eraldi, tema oma vanematega (🚩 i knoww now) ja mina üksi lapsega üürikas ja meil oli kaks erinevat rahakotti). Lõpuks kui sain pakkumise ja leping oli peaaegu sõlmitud kui rääkisin talle sellest ja püha püss kus siis mind risti taoti selle eest. Öeldi, et kuidas ma ikka nii loll olla saan, et lasen ennast ära rääkida ja veel nii hirm kalli raha eest jne. Tema ootas minust ikka rohkem ja siis sain 3päeva silent treatmenti. Mainin ka ära, et minu ja tema pakkumise vahe oleks tulnud 40eur ja mul oli 2x võimsam auto ja ligi 10a vanem auto. Tegelikkuses oli see vägagi ok ja aus pakkumine. Ma loobusin tema jama tõttu ja 6kuud hiljem oli mul avarii kus auto läks mahakandmisele. See kasko oleks enam kui küll kasuks tulnud mulle too hetk. (Mitte sp, et mina avarii põhjustaja olin).
Ja ülla ülla teda polnud mulle isegi toeks kuna olime eelmine päev just tülli läinud.. Again.. 😠 Ja hiljem imestas, et miks ma talle ei helistanud 🤦♀️ ise oli see kes ütles, et mine otsi endale keegi teine.
Jõuti isegi sinna maale kus ta peitis mu koju diktofoni, et kuulata mida ma sõbrannadega räägin 🤦♀️ jh ma andestasin ka selle. Päris rumal.. I know. Üks tüli lõppes sellega, et inimene sõimas mind ja seejärel sülitas mulle näkku.. Jh.. Sa aimad õigesti.. Andestasin ka selle 🤦♀️ häbi on tunnistada aga it is what it is.
Ja oiiii selliseid kordi kus sain mingi valangu kaela selgest taevast oli nii palju, et päike kustuks ennem kui ma lõpetada jõuaksin.
Jh muidugi oli häid hetki ka aga olen loobunud nendele mõtlemast sest see terror kaalub sajaga üle juba. Ma jõudsin punkti kus mu füüsiline tervis (vaimsest rääkimata) hakkas alla andma juba. Ma olen konstantselt mega väsinud, isegi kui magasin 10h. Ärevus ja hirm ei lahkunud ka mu kõrvalt kunagi väga pikaks. Ei oska enam enda mõtteid uskuda ja arvan, et ma olengi piece of shit kohati. Igal juhul käisin päris korralikus põhjas ära. Aga nüüd only way is up!
Naised palun seiske enda eest ja ärge olge nagu mina kes arvab, et tuleb ikka võimalus anda. F*cking ei!
Vinge on vaadata, et sa nii fain selle kõigega oled. Tahaks ka olla aga mul läheb veel aega selleks.
Ole sama püss edasi ja do your thing 💪
Supersõbranna on see, kes kirjutab (love)
Ma mõtlesin ka pikaajalise lugejana, et ei tundu õige värk, aga samas ei kommenteerinud seda kordagi, sest teada tuntud tõde: “Muutus saab toimuda ainult siis, kui inimene on ise valmis ja valmis võtma vastutuse ning otsuse.” Kellel kulub 2 aastat, kellel 10 aastat, kellel terve eluaeg, aga peab ise selleni jõudma, keegi ei saa sundida. Rõõm, et sa selleni jõudsid ja nüüd mega contenti jagad 🙂 kurb oligi, et vähe blogisid vahepeal.
Ma kunagi jäin ühest sõbrannast ilma, sest sekkusin liiga agressiivselt tema suhtesse, mis oli ilmselgelt ebanormaalne ja igatpidi vägivaldne. Aastaid hiljem läks sõbranna oma mehest siiski lahku, aga minuga endiselt suhtlema hakata ei tahtnud… Nüüd mõtlen küll, et oleks pidanud vähem agressiivne olema, aga tol ajal ei mõistnud ma seda…
Sõbrannade ja lähedaste poole sellistes olukordades näpuga näidata ongi vale, sest ega see kes näha ei taha ei näegi. Olen ka ise olnud nartsissiga koos ja peale iga kriisi tunned ikka, et ah ilusaid hetki on ju ka ja et tegelikult nii hull ei ole. Selleni peabki ise jõudma ja sõbrannad/lähedased saavadki lihtsalt vajalikul hetkel olemas olla. Ükski vägi sellel hetkel ei aita, vaid pigem tõukab lähedastest eemale kui need pidevalt Sulle ette heidavad kui sitt ja paha Sinu valik on (meist kellegile ei meeldi kui meie valikuid halvustatakse). Aga väga julge tegu tulla sellise infoga “kapist välja” ja loodetavasti see nartsissist psühhopaadi kalduvustega ebastabiilne noormees häbeneb kuskil omaette ja ei tule uute terroriaktidega lagedale. Ilmselt kui nii peaks minema, siis ühel hetkel põletavad naised ta lihtsalt tuleriidal 😀
Aga jah, sõbrana ei saagi midagi väga teha. Olla lihtsalt olemas 🙂