Nonii, läbi ongi see Tenerife reisike. Juba eile hilisõhtul jõudsime tagasi Tallinna ja te ei kujuta ette, mis meid Kerliga ees ootas. Ma ei mäleta, kas ma olen siin maininud, aga peale mu sünnat tekkis mingi väga imelik punt minu sõpru, kes omavahel suhtlema jäid. Tsätis on hetkel 12+mina (khmjeesuskhm) ja see on hämmastav, kui palju suudavad inimesed nii lühikese ajaga bondida. Kui kellelgi on mingi kriis, siis sekundiga on juba tiim koos, kes läheb kuhu appi, kes aitab kuidas.…
Üle kolme aasta tagasi, 2014. aasta detsembrikuus sain ma Dr. Solomatini silmakliinikus nägijaks. Kui ma tol hetkel mõtlesin, et küllap elu peale silmaoppi parem on, siis ei osanud ma aimatagi, et selline “väike” asi elu nii…
Iga päevaga näen ma aina enam. Naljakas on teha silmad lahti ja kohe näha Mari suurt naeratust ja segamini magamistuba. Muidugi on nägemisel ka mõned miinused, näiteks see sama segamini magamistuba. Muidu jätsin prillid…
Kuna mul on silmas praegu neli gallonit tuimestavaid silmatilku, siis saan teile natukene lähemalt oma Riiareisist rääkida. Eelmised korrad olen ainult halanud, et nii hirmus valus ja kohutav on, aga tegelikult läheb olukord päev-päevalt…
Ma olen nii kaua, kuni ma mäletan, ikka ja alati prille vajanud. Umbes esimeses klassis ma vist endale prillid sain, mitte, et ma mäletaks, mis miinus mul toona oli. Ju siis piisav, et prillid…