retsept: pork belly

Ega tegelikult pole absoluutselt mingit tunnet blogida. Tõsisest vastik tunne on sees ja korraga on piinlik, milliste inimestega ma olen minevikus suhelnud ja keda sõbraks pidanud, teisalt on kogu aeg selline tunne, et tahaks looteasendis maas nutta. Ega teinekord ei ole palju vajagi, et teine kuskile auku lükata ja mõnel on see kenasti välja tulnud. Muidugi saan ka mina üle, aga praegu tahaks lihtsalt kuskile urgu kerra tõmmata ja lihtsalt olla. Elu õpetab ikka korralikult, pole midagi muud öelda.

Aga seda aega ei ole, sest Lendel on täna sünnipäev! Minu beebikene juba nelja kuune! Ja kuna õhtul tuleb sõbranna külla ja mina lubasin talle pork bellyt teha, siis mõtlesin, et kirjutan selle retsepti blogisse kah. Kui ma suure hooga enda kokaraamatut kirjutama hakkasin, siis oli mul päris palju retsepte valmis kirjutatud, mõtlesingi, et võiks need blogisse riputada, mis nad niisama seisavad.

PORK BELLY ehk suussulav siga

Me kõik oleme harjunud jõuluajal ennast sealihast täis pugima, kuid minu viisi valmistatud notsu on nii hea, et meie pere armastab seda praadi aasta läbi. Kuidas oleks võimalik mitte armastada sealiha, mis kahvli all iseenesest tükkideks vajub ja soolakat kamarat, mis ampsule mõnusa õhulise krõmpsu annab. Mina igatahes sellest kosutavast roast ära öelda ei suuda. Meil kõigil on see üks retsept, mida ta kõige rohkem kasutab ja millega ta kõige rohkem katsetanud on. Minu omaks on just seesama, mida sa praegu loed – seega võid kindel olla, et ma olen seda tõesti täiuseni timminud ja annan pea, et see tuleb välja igaühel, kellel ahi olemas ja seatükk “varnast võtta”.

Kuigi ideaalne pork belly võtab aega, siis ei nõua ta sinu käest olulist peale passimist. Ideaalne näiteks nädalavahetuse õhtusöögiks. Viskad liha päeval ahju, vilistad päev läbi viisijuppi ja õhtul kraamid ahjust välja sellise roa, et perekond kiidab sind veel kolm päeva jutti.

Mida kindlasti vaja läheb?

• Sealiha, millel oleks peal kindlasti kamar. Eriti hea oleks, kui sellel oleks veel ribikondid ka sees, sest miskipärast muudab see kont lihatükis selle roa lõpuks palju mahlasemaks. Seega soovitan sul eelkõige otsida ideaalset pork belly tükki turult “searibi” nime all. Häda korral käravad ka poodides leiduvad kamaraga seatükid, aga kui vähegi võimalust, mine ikka turu peale. Kui suur tükk? Nii suur, kui sa arvad, et teie pere ära sööb. Tavaliselt on turul saada umbes pooleteisekilosed kamakad, see sobib kenasti neljale suure söömaga inimesele.
• Ahju, fooliumit, nuga, veekeedukannu, puljongikuubikut, soola.

Tõesõna, kui sa kardad, et pole suur kokkaja ja igasugused veinilisamised toitudesse ei ole sinu teema, siis ole mureta. Seda lihatükki saad sa teha täpselt nii keeruliselt, kui sa ise soovid. Kui leiad, et oled rohkem vähese vaeva austaja, siis ära muretse – panen kirja ka lihtsama versiooni, mille jaoks on sul vaja vaid ülalnimetatud asju.

Mida võib veel vaja minna, kui tahad asja uhkemaks ajada?

• Küüslauku, nii viis-kuus-seitse küünt.
• Sibulaid. Kolm, kooritud ja poolitatud.
• Punt värsket rosmariini.
• Pool klaasi valget veini.

Kuidas teha?

Ükskõik, kas soovid läbi ajada lihtsama vaevaga, või natukene “uhket kokatööd teha”, siis alustada tuleb sellest, et krabad oma seatüki, võtad ühe terava noa ja ruudutad oma seanaha korralikult ära. Võid kohe julgelt nahast läbi lõigata, sest naha all on seatükil pekikiht, millesse “pussitamine” ei tee suuremat halba. Küll aga tasub tähelepanelik olla, et nuga kogemata liiga sügavale ei lähe ja liha sisse ei lõika. Muidu on pärast niru lugu, kui kõik head mahlad nendest kohtadest välja jooksevad.

Samal ajal võid vee keema panna ja seejärel vala keedetud vesi seale peale. Ma loodan, et sa oled taibanud ikka sea enne kuskile ahjuvormi panna, sest muidu on sul praeguseks hetkeks terve köök keevat vett täis. Näed kohe, kuidas seanahk tõmbub koomale ja see valmistab naha ette selleks, et ta pärast ahjuks kivikõvaks ei läheks, vaid muutuks lõpuks ikka mõnusaks ja krõbedaks. Vett võiks olla vormis nii palju, et enamik lihaosa on vee all, kuid nahk kenasti väljas. Nahka maitsesta soolaga. Kui soovid, pane vee sisse ka väike puljongikuubik, kui aga viitsid, siis sobib sinna vee sisse samahästi ka pipar, terved küüslauguküüned ja kooritud poolikud sibulad. Kui kodus on, võib maitseks panna ka rosmariini, sest siga ja rosmariin on üks tore maitsekooslus.

Kata vorm fooliumiga, kuid vaata, et see vastu nahka ei läheks, sest muidu on foolium pärast selle küljes kinni. Ahi pane näiteks 150 kraadi peale ja lase oma seal umbes 3-4 tundi rahumeeli küpseda. Sina ei pea teps mitte seal armunud näoga kõrval olema, vaid saad niisama jalga kõlgutada või maailmale muud moodi kasulik olla. Kui sa nüüd tunned muret, et kas 3 või 4 tundi, siis ütleme pooleteist kilone tükk on 3 tunniga valmis, kuid neljaga veel parem. Seega olgu see siga ahjus vähemalt 3h, kuid võib seal tiksuda isegi viieka.

Kui sa leiad, et aeg on küps, nagu öeldud, siis võiks see juhtuda umbes 3-4 tunni pärast, siis võta foolium liha pealt ära ja keera temperatuur grillrežiimis põhja. Siin on see koht, kus sina ei tohi sammukesti ahju kõrvalt minema uitada, sest oi mitu korda olen ma ennast maapõhja neednud, kui korraga avastan, et mu hoolega küpsetatud siga on puhta kärssama läinud. Ära muretse, kaua passima ei pea. Umbes 10 minutiga hakkab nahk mullitama ja läheb eriti mõnusaks ja krõbedaks kamaraks. Sinu asi on seatükk õigel ajal välja kahmata. Mis see õige aeg on, vaaata ise silmaga. Kui juba musta tossu ajab, siis on hilja. Kui kuldpruun ja krõbe on, siis on vast õige aeg.

Kui siga ahjust väljas, on tal vaja raskest tööst puhata. Jah, ta tundub valmis ja lõhnab nii taevalikult, et tahaks kohe hambad sisse lüüa, aga hoia oma piipu ja prille, sest mahlane liha tahab ikkagi puhata. Kui sa talle kohe noa sisse lööd, voolab kõik hea kraam välja. Kui sa aga oma seakese kahekümneks minutiks hellalt fooliumi sisse mässid, on ta hiljem sellevõrra maitsvam.

Kaste

Kuigi siga tuleb mahlane ja otseselt kastet ei vaja, siis sellegipoolest võid sa võtta selle vedeliku, mis sulle ahjuvormi jäi (seda siis juhul, kui sa viitsisid sinna ka sibulat ja küüslauku panna), valada see pannile, lisada natukene vahukoort või köögikoort või kohvikoort, mida iganes sul parasjagu on. Võid lisada isegi  uuestisortsukese veini, aja korraks keema ja blenderda saumiksriga see kogu kraam kastmeks. Kerge ja lisaks ei lähe miski raisku.

Millega serveerida?

Kuna ma ei ole su ema ja ei tee ettekirjutsi, millega üks vaba inimene võib oma siga süüa, siis tegelikult on võimalused lõputud. Alati võib minna traditsioonilise ahjukartuli teed pidi. Siga ise on üsna rammus, seega on teda hea süüa ka ainult värske salatiga. Variandiks on veel kartulipuder ja no tegelikult kõik muud lisandid maailmas. Küll aga vaata, et sul oleks väheke sinepit, sest miski ei ole parem, kui mõnus sinepine pork belly amps.

Nagu pildit näha, siis tollel korral ei olnud ma viitsinud nahale ruudukesi kuigi hoolikalt lõigata. Maitset see ei muuda, aga ruudutatud nahka on lihtsalt palju mugavam lõigata ja serveerida! Pildil ongi siis Pork belly, ahjukartulid, salat, kaste ja vaasitäis tulpe. Aga need pildid on hirmus vanad. Täna teen ehk ilusamad, kui ma kaamera kätte võtta tihkan.