Mäletate ma kirjutasin sissekande olukorrast, mis tekitas ainult küsimusi? Nimelt see Regiina, Carmeni ja Oma Kodu saaga. Nüüdseks olen ma saanud nii palju uut infot, kuid samuti ka uusi küsimusi. Esiteks teid kõiki kindlasti huvitab, et kas rahad on läinud õigesse kohta. Sellele pean vastama, et jah. Oma taskusse ei ole Carmen tõesti sentigi pannud, kuid see ei tee seda olukorda ja “projekti” kuidagi usaldusväärsemaks. Rõhutan enne selle loo rääkimist, et tegemist on siiski minu arvamusega. Ise ma nende kummagagi kohtunud…
Vahepeal oli siin blogijate seas popp enda lõhnasid näidata. Mina muudkui vaatasin ja olin kade – mul ju pole üldse lõhnasid. Aga ühel hetkel ma koristasin ja kui ma lõhnad ühte kohta kokku tõstsin, sain ma aru, et ma tegelikult olen jälle liialdanud ja mul on lõhnasid maa ja ilm. Kõige uuemad pudelid mu kogus on vasakpoolsed “Dolce” ja “Cheeky Alice”. See Dolce on lihtsalt…maailma parim lõhn. Ma armusin sellesse siis, kui me käisime naistepäeval moedemmil ja Rocca kinkis meile…
Ajakiri Mari võttis minuga ühendust ja arvas, et ehk sooviksin ma minna Mari heaolupäevale. Mis see on? See on selline lahe üritus, kus kohale on toodud palju eksperte, kes siis oma loengutega aitavad inimesi igapäevaeluliste probleemidega. Näiteks tuleb kohale psühholoog, kes arutab, kuidas sisemised pinged peegelduvad välistes konfliktides. Soovite ehk hoopis teada, kust tulevad meie probleemid? Kas on neil süüdlasi või põhjuseid? Sellest tuleb rääkima kommunikatsioonijuht Aigi Vahing. Veel saab seal näha toitumisterapeauti, kes jutustab organismipuhastusest. Muidugi minu lemmik teema…
Polegi siin neid giveawaysid teinud vahepeal, nüüd siis teen. Seekord läheb auhind loodetavasti minusugusele kleidihullule, aga no tegelikult ei pea. Nimelt läheb seekord mängu 100 dollarine Sheinside’i kinkekaart. Kes soovib? Mis sa siis selleks tegema pead? Mis muud, kui mine Sheinside’i kodukale ja registreeri ennast sinna kasutajaks. Seda saad teha SIIN. Siis pead sa laikima ka Sheinside’i Facebooki lehte. Seda saab teha SIIT! Lõpuks kirjuta mulle kommentaariks, et mida sina selle saja doltsi eest sealt ostaksid ja lisa palun ka…
Eks te vast mäletate meie ebaõnnestunud romantilist puhkust, mis minu sünnal aset leidis, eksole. Kuna see nõnda kehvasti välja kukkus, pakkus Grand Rose Spa, et võiksime nende spad uuesti külastada. Kuna aga Saaremaale me minna ei tahtnud, saime väisata hoopis Viimsi Spad, kuna neil on vist sama omanik vms. Nõnda me seda aina plaanisime ja edasi lükkasime, sest kord oli mul vaja raamatut kirjutada, siis olin ma haige, siis oli Mari haige ja nüüd lõpuks eile tegime selle nalja siiski…
Sassu roosa siilikesega kombinesioon on Maril viimasel ajal tihti seljas. Naljakas on see, et see on suurus 68. Kui Sassu selle Marile saatis, tundus see nii üüratult suur ja ootamatult on see paras. Jalas on Maril Mothercare’i roosad retuusid, mis on suurus 50. Venivad, aga noh, hakkavad siiski väikseks jääma. Natukene saab latseke ikka veel kanda. Lutt on Difraxi oma ja ka Mothercare’ist ostetud. Andestage mu koledad lakkimata küüned ja kondised põlved. Mari on jälle roosas! Magusate Printsessideseelik ja Nöpy…
Kui ma oma vana blogi vaatasin, siis jäi silma, et iga paari kuu tagant tegin seal midagi säärast, nagu heade asjade list. Mul on tunne, et see on üsna tore asi, mida reede õhtul teha ja seepärast algatan nn “meemi”. Teised blogijad, tehke ka endale see heade asjade list blogisse. Tore oleks kokku saada näiteks 10 positiivset asja elus, aga kui hoobilt nii palju ei tule, võib vähem ka. Need, kellel blogi pole, võib oma “heade asjade listi” jätta mulle…
9gagis liikus üks pilt, kus oli kirja pandud 15 vanema meenutused enda laste kõige jubedaimatest juttudest. Ma ei jõua ära oodata, et Mari ka rääkima hakkaks, sest nagu te teate, olen mina surmkindel, et lapsed ja loomad näevad kummitusi. Seega hakkan ma Marilt pidevalt pärima, et mida ta näeb ja kellega räägib. Jämejalg vist kutsubki mind… Aga neile, kes inglise keelt ei mõista (kui on sääraseid) tõlgin ma mõned ned jutukesed ära. Hoidke nüüd oma piip ja prillid. Kui laps…
Mul on selline paha komme, et ma ei oska vait olla. Ehk olete täheldanud? Ma teinekord ise saan ka aru, et VÕIKS, aga noh, ei suuda. Näiteks kui ma näen ühe tätoveerimissalongi lehel pilti suurest sõrmusest, mille sisse on kirjutatud näiteks “Karli naine!”. Mu käed hakkavad elama oma elu ja enne kui ma jõuan silmagi pilgutada, on selle pildi all kommentaar: “Oii, ma ei teadnudki, et purjus inimesi ka tätoveeritakse.” Sest minu jaoks tundub sellise asja ihule tätoveerimine nii loll.…
Üks asi siin ilmas, mis Mari alati õnnelikuks teeb on kassid. Ilmselgelt on ta selles suhtes minusse, selle erinevusega, et kui mina kasse näen, siis ma ei ürita nende karvu seljast välja kiskuda ja neid endale suhu toppida. Aga noh, inimesed on erinevad. Nõnda ka meie Mariga. Kasside suhtumine on üllatavalt viisakas. Kurg talub Mari näperdamist umbes paar minutit ja lahkub siis sellise näoga, et kuule, sorri, et lähen, aga mul tuli üks kiireloomuline asi meelde. Isegi Joss laseb Maril…
Ma olen siin sada korda suure suuga lubanud, et mina enam kleite ei telli sealt Sheinside’ist. Aga kui ma seal ringi vaatan, siis ma eriti midagi muud proovida ei taha ja ikka võtan alati kleidid. Nõnda ka seekord. See linnukestega kleit on materjalilt selline siidjas, linnud on ilusad ja mulle meeldib. Õmblused on tal nagu on, aga mis seal ikka. mul suva. Ega keegi mu kleidi sisse ju vaata. Pikkuselt on ta ka täpselt selline, et kummarduda ei maksa. Samas on…
Ma olen terve elu elanud teadmisega, et ühel päeval teen ma endale palju tätoveeringuid. Alustasin ma naeruväärset vara ja naeruväärse tätoveeringuga. Selleks oli kass, mille mu esimene peika teha soovitas. Ma võisin mingi 14 äkki olla? “Oh, mu elu armastus, sa arvad, et ma võiks endale kassi tätoveerida? Milline GENIAALNE idee!”. Selline väike, must kiisukene, mis elab mu vasakul kõhupoolel. Puusakondi kandis. Ega ta midagi erilist ei ole, aga ega ma seda elus kahetsenud ka ei ole. Las ta siis…
Kuna suvi on nuka taga, siis tuleb kiirelt välja loosida üks uhke siidist pluusike. Mitte, et ma midagi moest teaks, aga olevat vist moekad säärased asjad? Teha ei tule jälle pmst mitte midagi. Kõigepealt mine siia lingile : http://www.romwe.com/romwe-hollowout-lace-crochet-black-blouse-p-66057.html. Keri alla ja seal on koht, kus saad omafbiga kommenteerida. Kirjuta sinna, mis tahad, jäta siia posti alla märk maha, et võtad osa ja olemas 🙂 Esmasp selgub võitja.…
Mul on tunne, et inimesed on viimasel ajal hakanud mind segi ajama veebikonstaabel Andrusega(?) või näiteks enda isikliku psühholoogi, loomaarsti, juristi, jumestuskunstniku ja K-Rauda töötajaga. Ei, ma ei tea, mida teha, kui su mees sulle kunagi lilli ei too. Jah, ma tean, mida teha, kui su mees sind peksab – jäta maha. Ei, ma ei kavatse “suure kella” külge panna mingit naist, kes tasuta titeriideid kokku krabab, kuigi tal neid nii palju vaja ei lähe. Ei, ma ei tea, millist…
Täna seadsin ma oma sammud Mamas Pride salongi ja lasin ennast veidike tätoveerida. Ma pean tunnistama, et hirmu polnud. Kammoon, ma olen 50 sentimeetrise lapse enda vagiinast välja pressinud, asi see käsi siis ära tätoveerida, eksole. Selline nunnukas jooksis mööda salongi ringi, tegi tite häält ja piiksutas mänguasju. Seega tundsin mina ennast üsnagi koduselt. Ainult selle erinevusega, et ta ei hakanud kordagi nutma. Aga käis see värk nii, et läksin sinna, Liisa printis mu kavandi välja ja pani selle mulle…
…ja mis oleks petturile veel parem “peibutis” kui hunnik lapsi, keda tore valmis teha, kuid keeruline rahata kasvatada. Nõnda on vaja minna kaeblema ja kerjama. (Ausalt, on inimesi, kes vajavad abi ja mul on hea meel, kui nad seda saavad, kuid järgnev lugu, mida ma teile räägin, ei räägi üldse sellisest inimesest). Mäletate, ma kirjutasin siin, et ma liitusin ja emmede ja isside grupiga, kust mind üsna kiiresti ära aeti, sest ma ei ole ju ometi usaldusväärne inimene, kes võiks…
Kuigi ma tegelikult ostsin endale nii mõnegi kena asja, sai minu lemmikuks ostuks miski, mida Imre Kose mulle palavalt soovitas. Kuna kõik kiidavad enda asju, siis ega ma tegelikult lootnud, et minusugune magustoiduäparduja suudaks normaalset shokolaadikooki teha. Aga näete nalja… Hakkama sain ja kook on niii hea, et olenemata sellest, et kana alles ahjus on, olen ma seda kooki kaks korda nosimas käinud. Magus, rammus ja voolav… Vaja läheb uut koogisegu Imrelt – sinna hulka lisa 150 grammi õli (mina…
…oli hirmus väsitav. Tormasime Sannuga kohale, sättisime putka püsti, kleepisime hindu, kraapisime hindu maha, otsisime vahetusrahasid ja riidepuid. Esimesed neli tundi ei ostetud meilt absoluutselt mitte midagi. Lõpuks hakkas ikka edenema ka. Panin kõik asjad nii naeruväärselt odavalt müügile, et inimestel hakkas vist meist kahju. Eriti kuna me seal Mariga lehvitasime ja temaga kundesid püüdsime. Mari tegelikult mingit “püüdmist” ei vajanud, sest kõik tahtsid jupikest Mari. Ta rändas aina sülest sülle ja tegi kõigile oma suurt, hambutut naeratust. Nõnda käis…
Püha issa ristike, kuidas ma enam ei viitsi sellega jantida. Lausa nii vähe viitsin, et heitsin kõik sinnapaika ja loodan homme selle kahe tunni sees, mis meil aega on oma putka valmis seada, oma asjadega valmis saada. Ma ÜLDSE ei oska oma asjadele hinda ka panna. Ma enamasti ei mäletagi, mis need asjad maksid… Aga noh, suuremas osas on mul müügil jakke, pükse ja kleite. Aga turu kohta siis infiks niipaljukest teile: Järgmine Buduaari turg LIVE toimub Tallinnas 21.…
Ma otsustasin, et mitte miski muu ei pane mind täna kevadisemana tundma, kui BTM’i kollane kleidike. Et ma ennast niisama üles ei lööks ja siis diivanil vedeledes “Sõpru” ei vaataks, siis tegime asja linna kah. Nimelt kutsus mind külla Adeni kosmeetikabutiik, kus nad mulle hunniku kevadise meigi jaoks vajalikku tavaari kaasa kinkisid. Seal oli siis püsiv huulevärv (minu lemmik punane), lainer, kulmupliiats, BB kraam ja lauvärv/põsepuna. Mari tegi mulle ka kingituse ja tervenes väheke ja ei nuta enam kogu aeg.…
Nagu te võib-olla mõni aeg täheldasite, tassisin ma endale eksperimendi mõttes koju absoluutselt kõik beebisalfakad, mida ma poest leida suutsin. Praegu esitlen ma teile enda praegust TOP nelja. 1. Lansinoh beebisalvrätikud on meeldiva lõhnaga ja paraja niiskustasemega. Mõned on nagu liialt märjad, aga need on ideaalsed. Suur pluss on suletav kaas, sest nõnda ei kuiva sisu ära. Hind on küll kallis: 5.99 €, kuid õnneks on pakis päris suur kogus – lausa 80 tk. Naha jätavad pärast kasutamist pehmeks, kuid…
Ma nägin täna jälle öösel oma eelmist peikat unes. Viimase paari kuu jooksul juba mitmendat korda. Tänases unenäos olime me kuskil peol ja ta uus pruta oli megarase. Unenäos korjasin ma talle igasuguseid beebiasju kokku, kuni lõpuks see tüdruk mulle ütles, et kuule, tegelt me hea meelega võtaks Mari, sest me ei viitsi päris vastsündinuga tegelda. Näitas veel mulle mingit paberit, kus Kardo oli lapse neile loovutanud. Läksin siis mina koju, püha viha täis ja Kardo seletas mulle rõõmsalt, et…
Esimest korda viie kuu jooksul saan mina ka siis öösel ärkamise võlu tunda. Okei, kindlasti on osadel see sada korda hullem ja nad peavad miljon korda röökiva lapse peale ärkama. Mina siiani viimased paar päeva olen iga öö ühel korral ärkama pidanud. Vanasti ärkas ka tegelikult Mari ühe korra öö jooksul, aga siis panin ma talle luti/tissi suhu tagasi ja ta põõnas rahumeeli edasi. Nüüd on aga nii, et kui ta mingi hetk otsustab silma avada, mõistab ta kohe, et…
Nagu te teate, siis Mari esimesed ampsud on juba tal ammuilma tehtud. Esiti andsin isetehtud kõrvitsapüreed, nagu targad arstid soovitavad. See meeldis talle üsna hästi, aga ühel hetkel mõtlesin muid asju ka mekkida anda. Tõbras, nagu ma olen, ei teinudki ma seda “annan viis aastat lapsele üht asja maitsta ja siis alles järgmist”, sest selle teooriaga peaks laps oma esimese õunaampsu saama oma neljakümnendaks sünnipäevaks. Mina olen aga liiga kannatamatu, sest kodus on söögivarud ikka arvestatavad ja mina…