Esimest korda viie kuu jooksul saan mina ka siis öösel ärkamise võlu tunda. Okei, kindlasti on osadel see sada korda hullem ja nad peavad miljon korda röökiva lapse peale ärkama. Mina siiani viimased paar päeva olen iga öö ühel korral ärkama pidanud. Vanasti ärkas ka tegelikult Mari ühe korra öö jooksul, aga siis panin ma talle luti/tissi suhu tagasi ja ta põõnas rahumeeli edasi. Nüüd on aga nii, et kui ta mingi hetk otsustab silma avada, mõistab ta kohe, et…
Nagu te teate, siis Mari esimesed ampsud on juba tal ammuilma tehtud. Esiti andsin isetehtud kõrvitsapüreed, nagu targad arstid soovitavad. See meeldis talle üsna hästi, aga ühel hetkel mõtlesin muid asju ka mekkida anda. Tõbras, nagu ma olen, ei teinudki ma seda “annan viis aastat lapsele üht asja maitsta ja siis alles järgmist”, sest selle teooriaga peaks laps oma esimese õunaampsu saama oma neljakümnendaks sünnipäevaks. Mina olen aga liiga kannatamatu, sest kodus on söögivarud ikka arvestatavad ja mina…
…siis juubelda, kui sa Joik’ist oma paki kätte saad ja su terve korter, mis enne haises nagu 8474 aastat tagasi valmistatud sinihallitusjuustukaste, lõhnab nüüd nagu inglitiivake. Ma armastan sirelilõhna, aga hoiatan, et see saab põleda ainult natukene aega, muidu läheb liiga vängeks ja see pole hea. Ta lõhnab imeliselt muidugi ka ilma põlema panemiseta. Teise küünla, mille nimi on magus uni, panen ma magamistuppa. Ehk tuleb siis meil magusam uni kui muidu? Või põletan ma korteri läbi une maha, eks…
Ühel hetkel hakkasid minu beebigrupis pihta jutud kergkärudest. Ma ei saanud esiti midagi aru – mu vanker ju ometi käib käruks ka ja ma ei saanud aru, miks ma peaksin endale ühe käru veel ostma. Nüüd, oma vankrit vihates, saan aru küll. Minu Crescent on raske, suur ja kobakas. Ma elan viiendal, inimesed! Okei, ma ei tassi oma vankrit küll üles, aga see on naeruväärne kobakas, mida isegi esimesele tassida raske. Kuigi vanker on aus, sobiks see ikka rohkem kellelegi,…
Väike Mari on küll väike, kuid siiski naissoost. Seetõttu peab ju temal ka ikka enda “iluarsenal” olema. Paraku on 100% sellest arsenalist määratud ta tagumikule ja voldivahedele. Samas oleks vist imelik, kui ma praegu teile Diori parfüüme ja Chaneli lauvärvi esitleksin… Aga mis siis Mari “meigikotis” on? Kaegem järele: 1. Meie pere suurim sõber KOOKOSÕLI!. Lõhnab hästi, niisutab nahka ja kaotab punetuse üsna kiiresti. 2. Joik’i mahe ihukreem mandlipiimaga leiab meil ka ikka aeg-ajalt kasutust. Pean nentima, et rohkem küll…
Sellise pildi saatis mulle täna armas Sipsu ja ma olin päris tõsiselt üllatunud. Juba 4000? Ma mäletan, kuidas ma istusin Sandri juures ja tegin enda blogile Facebooki lehel. Mingi hetk oli seal viiskümmend laiki ja ma olin nii hämmingus. Mõelda vaid, 50 inimest loeb mu blogi! Paari päeva pärast täitus juba sada sõpra ja umbes selline number oli seal üsna pikka aega. Ma tegelikult väga täpselt ei mäleta ja meenutada ei oska, sest ma ei jälginud seda nii usinalt ja…
Nagu ikka teeme me Kardoga palju asju erinevalt. Näiteks, kui tema kööki koristab, siis ta pühib kõik puru kühvlile ja paneb prügikasti. Mina pühin kõik sodi kuskile nurka ja leian, et las ta vedeleb seal. Aga mitte see ei olnud see, millest ma rääkida tahtsin. Nimelt soovitas eile keegi Marile joodiga talla alla täpid teha ja siis mõlemale nina küljele triibuke tõmmata. Veel võis teha talle sellise “indutäpi”. Kuna ma olin suhteliselt meeleheitel, oleks ma talle kasvõi kehale joodiga Mona…
Sain lõpuks Mari magama ja saan nüüd blogida sellest, millest ma ammu kirjutada olen tahtnud. Selleks on inimeste toitumusharjumused. Väiksed lapsed tihtipeale ei söö asju. Minu väike vend sööb asju väga valitult ja enamus asju talle “ei maitse”, kuigi ta keeldub neid proovimastki. Mõnikord, kui keegi liiga kaua pinda käib ja sööma sunnib(mina), siis teeskleb ta oksendamist. Minu ema arvates ta ei teeskle, vaid talle tõesti lihtsalt ei maitse. Ei usu eriti, et lapsele maitseb ainult viiner, friikartul ja ketšup.…
Kui ma arvasin, et eile oli jube vaadata Mari nii loiu ja tulikuumana, siis tänaseks olen ma mõistnud, et veel hullem on vaadata teda hüsteeriliselt röökivana, kuigi täitsa palavikuta. Eile arvasin ma ka seda, et ma polnud iial teda nii palju nutmas kuulnud. Eksisin. Täna olen teda AINULT nutmas kuulnud. Ta on lausa nii kaua nutnud, et ta silmas läks väike veresoon katki… Kõik on selle taga, et ta nina on nii kohutavalt kinni ja ma olen KÕIKE proovinud. Panin…
Täna oli ikka hirmus päev. Mari oli nii tulikuum ja õnnetu, et mu süda purunes. Vahepeal ta isegi ei nutnud, vaid lamas, suu alla poole kaardus ja pisarad lihtsalt voolasid. Vaene nööbike! Andsin küll palavikualandajat, aga ikka läks aina hullemaks. Mari läks aina kuumemaks ja palavik aina tõusis. Muidugi ma tegin miljon viga ka. Näiteks määrisin Marile hanerasva peale, kuigi seda palavikuga teha ei tohi. Siis öeldi mulle, et palavikus laps tuleb paljaks võtta. Mina võtsin. Koheselt sittus Mari mulle…
KURB ON OLLA Lapse üles kasvatamine Mari
millega ma küll säärase raske elu olen ära teeninud?
13. märts 2014Eile õhtul sain isegi enda palaviku lõpuks alla 38, mis terve päeva sel 39-40 piirimail kõikus. Lapse andsin kohe heaga hommikul emale, sest mulle valmistas raskusi isegi WCsse minek. Nii raske oli teki alt välja tulla, nii raske oli istuda selle JÄÄKÜLMA poti peale ja siis oli muidugi raske ka voodisse tagasi saada. Tundsin ennast nagu surev sangar. Aina oigasin ja ägisesin ja valutasin. Vahepeal muidugi tihkusin nutta ka, sest esiteks oli nii halb olla ja teiseks tuli telekast II…
Jah, kell on pool 5 hommikul ja ma olen üleval. Tegelikult olen ma lihtsalt suremas ja tulin siia kirjutama, sest tee jahtub ja ma tahtsin enne surma märgi maha jätta. Ma olen küll mingi paar päeva köhas ja nohus olnud, aga nüüd on vist lõpp käes… Ma ärkasin umbes kell 2 selle peale, et ma värisesin külmast. Haarasin Mari kaissu, et ta mulle sooja annaks, aga kahjuks oli ta nii pisike, et sellest polnud tolku. Keerasin siis ümber, et Kardo…
Me oleme Kardoga viimasel ajal nii palju My Kitchen Rules’i uut hooaega vaadanud, et kui ma sattusin umami.ee lehele, läksin ma hulluks ja tellisin kastitäie põnevaid asju. Nüüd olen ma täiesti segaduses, mida ma siis õhtuks süüa teha võiksin? Mis mulle selle lehel juures meeldib, on see, et asju ostes juhatab leht sind ka retseptideni, kus vastavaid asju kasutada saab. Kuid mida ma valin? Ma tellisin vist liiga palju ägedaid asju, sest ma kujutan endale ette, et ma hull meisterkokk…
Kes ei tahaks minna romantilisele õhtusöögile Tallinna vanalinna, nautida küünlavalgust ja pudelit veini? Ma arvan, et ikka kõik tahaksid. Paraku on lood aga sellised, et kuna see just odav lõbu ole, ei saa väga paljud seda teha. Arvake, kes appi sööstab? Eks ikka Mallukas, kes loosib välja kolmekäigulise õhtusöögi restoranis CRU. Lisaks toidule saab nautida ka pudelit veini. Pilt annab küll kogu info, aga küll küllale liiga ei tee. Nagu öeldud siis hakka Inspired UM Estonia sõbraks. Kui sa veel…
Sama pood, Romwe, pakkus mulle jälle loosimiseks ühte asja ja ma mõtlesin, et ehk on kellelegi hädasti seda t-särgikest vaja? Teha ei tule taaskord eriti midagi. Lihtsalt mine sinna lehele: http://www.romwe.com/romwe-letters-print-black-tshirt-p-70340.html, keri alla ja pane oma Facebooki kontoga sinna mingisugune kommentaar. Siis anna siin postituses teada, et tahad seda särki omale ja jällegist saab üks õnnelik selle nõnda, suurima vaevata, endale. Laupäeval, kui me Kardoga spast tagasi tuleme, siis loosin ma selle üsna hariliku särgikese välja, aga mine tea, ehk on…
Nagu ma juba mainisin, siis mul on uus telefon. Kuna mulle Samsungid meeldivad, siis võtsin S4’ja. Mina erilist erinevust oma eelmise S3ga ei näe. Kui just mitte lugeda seda siia sisse, et uuel on ekraan terve 😀 Ok ok, ekraan on ka tsutt suurem ja tal on selline naeruväärne võimalus, et kui ma tahan, siis ma saan silmadega üles-alla liikuda telefonis. Kuna mul on mõlemad käed küljes, siis ma ikkagi kasutan oma väikseid sõrmekesi edasi. Ahjaa, eelmine telefon oli mul…
Mari käis mingi aeg Mimi Babyl külas ja juba siis ma õhkasin, et kui ilusaid asju seal müügil on. Päris Mari suurustele beebidele ei ole seal nii suur valik, aga mudilased saab seal nii stiilselt riidesse, et võtab õhkama. Kes see ütleski, et poistele ei ole üldse nii lahedaid asju kui tüdrukutele? Vaadake parem neid nägusaid väikseid härrasmehi! Muidugi leidub kevadkollektsioonis ilusaid rõivaid ka tüdrukutele. Meie külaskäigu ajal olid mantlid pisikestele daamidele alles valmimas, aga nüüd on nad täitsa müügiks…
Kallis nuubike! Sa said täna viiekuuseks ja mina ei saa aru, kuhu see aeg lendab? Kuidas mul on juba väike inimene, kes oskab liikuda (ringiratast ja tagurpidi), kiljuda nagu kajakas, imeda oma varbaid, puristada tatti ja sööki mulle näkku, kiskuda mind juustest ja naerda nii laginal, nagu oleksin ma maailma humoorikaim inimene. See on nii naljakas, kuidas sa tsillid selili ja oled kohe-kohe magama jäämas. Äkki viskad sa, hops, jalad üles ja naeratad üllatunult. “Need on IKKA minu küljes? JESS!”…
Loodan, et ma kedagi ära ei hirmutanud, et ma jälle kingiloosi teen, seda mitte. Kuigi samas… Täna tahan ma rääkida hoopis sellest, et ma tahtsi ISE osa võtta ühest kingiloosist, sest seal jagati lahedat seinakleepsu ja mustapesukorvi. Loomulikult on mul musta pesu rohkem, kui ma pesta viitsiks ja nõnda ma ühesõnaga osa võtta soovisingi. Jagasin siis mingi lingikese ära ja siis avastan, et see sama tüdruk on teinud megapostituse teemal, kuidas mitte keegi maailmas ei oska tema lahedas loosis osaleda.…
Nii kummaline, et ma tunnen, et mu keha on stressis, aga ise olen ikka rõõmus ja rõõsa. Tundub, et peab paika see, et kes teeb, see jõuab. Minul sai näiteks raamat valmis. Okei, raamat valmis on küll liialdus. Aga vajalikust 400 000 tuhandest tähemärgist on kõik olemas ja rohkemgi veel. Nüüd on vaja ainult raamatusse pildid ja pildiallkirjad teha ja siis ongi minu teine beebi ka valmis. Ja mina vandusin kunagi, et ma ei saa iial lapsi, nüüd juba siis…
Paar päeva tagasi mõtlesin ma, et otsiks mõne inimese, kes paar korda nädalas lapsega õues jalutamas käiks. Suur oli minu üllatus,kui inimeste reaktsioon sellele oli umbes järgmine: “Appi! Milline ema ei taha ISE oma lapsega jalutamas käia?! Kas sa üldse oma lapsega ise tegeled?”. Kas te kujutate endale ette. “Ema”, kes ei tahagi lapsega jalutada?! Pean vist seletama seda, et ma tõepoolest ei viitsi niisama jalutada. Kui mul õue asja on, siis ei ole mul midagi kärutamise vastu, aga niisama…
Niikaua, kuni mina siia sisu toota ei saa, tahaksin ma, et kõik usinad kommenteerijad ikka kuskil oma tarkust välja näitaksid. Jälle tuletan teile meelde Delfi Pere ja Laps foorumit! Eelmine kord tekkis sinna nii palju lahedaid teemasid ja inimesed rääkisid nii vahvalt kõikidele teemadele normaalselt kaasa, mitte ei kukunud kedagi sõimama ja arvustama. Et anda väike motivatsioonitõuge, siis paneb Pere ja Laps kõige põnevamale uuele teemale välja suure auhinna, mis sisaldab endas Avoni ilukotti, Dove’i kingikotti ja jällegist suure hunniku…
Nagu näha ei ole ma bloginud. Süda nutab sellepärast sees, aga ma lihtsalt ei saa praegu – pean keskenduma raamatu kirjutamisele. Nagu ikka muutuvad plaanid jooksvalt. Enne plaanisin raamatu sünnitusega lõpetada, nüüd aga arvan, et peaksin tegema väikse sissejuhatuse vastsündinud lapse ellu ka. Siinkohal jälle üleskutse. Mida oleksite teie tahtnud nendest esimestest kuudest teada? Mis nõuandeid annaksite? Millest peaksin kirjutama pikemad peatükid? Ma siiralt tänan teid abi eest. Alates 12dast olen tagasi blogimaailmas!…