Loodan, et ma kedagi ära ei hirmutanud, et ma jälle kingiloosi teen, seda mitte. Kuigi samas… Täna tahan ma rääkida hoopis sellest, et ma tahtsi ISE osa võtta ühest kingiloosist, sest seal jagati lahedat seinakleepsu ja mustapesukorvi. Loomulikult on mul musta pesu rohkem, kui ma pesta viitsiks ja nõnda ma ühesõnaga osa võtta soovisingi. Jagasin siis mingi lingikese ära ja siis avastan, et see sama tüdruk on teinud megapostituse teemal, kuidas mitte keegi maailmas ei oska tema lahedas loosis osaleda.…
Nii kummaline, et ma tunnen, et mu keha on stressis, aga ise olen ikka rõõmus ja rõõsa. Tundub, et peab paika see, et kes teeb, see jõuab. Minul sai näiteks raamat valmis. Okei, raamat valmis on küll liialdus. Aga vajalikust 400 000 tuhandest tähemärgist on kõik olemas ja rohkemgi veel. Nüüd on vaja ainult raamatusse pildid ja pildiallkirjad teha ja siis ongi minu teine beebi ka valmis. Ja mina vandusin kunagi, et ma ei saa iial lapsi, nüüd juba siis…
Paar päeva tagasi mõtlesin ma, et otsiks mõne inimese, kes paar korda nädalas lapsega õues jalutamas käiks. Suur oli minu üllatus,kui inimeste reaktsioon sellele oli umbes järgmine: “Appi! Milline ema ei taha ISE oma lapsega jalutamas käia?! Kas sa üldse oma lapsega ise tegeled?”. Kas te kujutate endale ette. “Ema”, kes ei tahagi lapsega jalutada?! Pean vist seletama seda, et ma tõepoolest ei viitsi niisama jalutada. Kui mul õue asja on, siis ei ole mul midagi kärutamise vastu, aga niisama…
Niikaua, kuni mina siia sisu toota ei saa, tahaksin ma, et kõik usinad kommenteerijad ikka kuskil oma tarkust välja näitaksid. Jälle tuletan teile meelde Delfi Pere ja Laps foorumit! Eelmine kord tekkis sinna nii palju lahedaid teemasid ja inimesed rääkisid nii vahvalt kõikidele teemadele normaalselt kaasa, mitte ei kukunud kedagi sõimama ja arvustama. Et anda väike motivatsioonitõuge, siis paneb Pere ja Laps kõige põnevamale uuele teemale välja suure auhinna, mis sisaldab endas Avoni ilukotti, Dove’i kingikotti ja jällegist suure hunniku…
Nagu näha ei ole ma bloginud. Süda nutab sellepärast sees, aga ma lihtsalt ei saa praegu – pean keskenduma raamatu kirjutamisele. Nagu ikka muutuvad plaanid jooksvalt. Enne plaanisin raamatu sünnitusega lõpetada, nüüd aga arvan, et peaksin tegema väikse sissejuhatuse vastsündinud lapse ellu ka. Siinkohal jälle üleskutse. Mida oleksite teie tahtnud nendest esimestest kuudest teada? Mis nõuandeid annaksite? Millest peaksin kirjutama pikemad peatükid? Ma siiralt tänan teid abi eest. Alates 12dast olen tagasi blogimaailmas!…
Üks pood kirjutas mulle, et olgu ma hea inimene ja tehku säärane giveaway. Kuna selle jaoks mingeid imevigureid teha vaja pole ja mul kahju seda välja loosida ei ole, eks ma siis loosin. Ainuke asi, mida sa tegema pead on minema siia lehele: http://www.romwe.com/romwe-offwhite-oversized-aztec-tribal-cardigan-p-69353.html kerima natukene alla ja seal on koht, kus saad oma Facebookikontoga sinna kommentaar panna. Kirjuta kasvõi, et ilus kardigan, või ise tead mida. Ühtlasi jäta siia postituse alla kommentaar, et võtsid osa. Kahe päeva pärast saab keegi…
Nagu te teate, hiilib raamatu valmimise tähtaeg nii kiiresti ligi, et nutt tuleb peale. Täna tuli mul selline mõte, et ma tahaks teha peatüki, kus juba raseduse üle elanud inimesed kirjutavad paar nõuannet või julgestussõna raamatu lugejale. Palun jätke need siia kommentaaridesse – see võib olla mingi asi, mida sa ise rasedana teada oleks soovinud, või siis lihtsalt “SA JÄÄD ELLU!”. Ma kopeerin need kõik enda raamatusse 🙂 Tänud neile, kes viitsivad kaasa lüüa!…
Ma sattusin siin ükspäev oma ülemusega juttu puhuma ja koheselt hakkasin Naistelehte igatsema. Ma olen juba septembrist saadik kodus olnud ja no nii igatsen meie kontorit (mis küll pärast mu lahkumist korrus allapoole kolis), minu võrratuid kolleege ja noh üldse, töötava inimese elukest. Et seda igatsust kodustes tingimustes leevendada, avan ma tavaliselt Naistelehe. Nõnda ka seekord, kui mind äkki tabas mõte, et maailmas leidub veel naisi, kellel ei ole Naistelehe aastatellimust. Ei mina tea, kuidas nad niimoodi elada saavad, aga…
Ma pole nii ammu väiksest nööbikesest kirjutanud, aga mulle tundub, et ta on nii loomulik elu osa ja kogu tema areng toimub ka nii kiiresti ja loomulikult, et ei teagi, millal seda täpselt tähele panna. Müts Mothercare’ilt, kampsun Lindexist, sall Funkygiraffe, püksid Mimi Baby ja papude kohta ei tea öelda, sest Kätu kinkis need Marile. Esiteks oskab Mari ennast mõlemale poole keerata. Paned ta selili maha, otsid korraks pükse ja selle aja jooksul on mari ennast kõhuli keeranud ja taganema…
Esiteks hakkas mul juuksed peast tulema. Ei, ma ei mõtle seda, et natukene juukseid harja sisse jääks. Ma mõtlen seda, et kui ma pead pesen, siis tuleb mul viis miljonit peotäit juukseid ära. Ma ei julge enam varsti pead pesta, sest ma ummistan nõnda oma torud ära vannitoas. Ma leian juuksekarvu enda diivanilt, põrandalt, toidu seest, Mari mähkmetest, Mari suust, Mari silmadest, Mari peost jne. See on lihtsalt jube. Ma ei oska muud lahendust leida, kui panen juuksed kinni ja…
Jah, vandusin käsi südamel, et ei viitsi enam kingiloose teha, aga andmisrõõm olevat ju see kõige suurem rõõm. Minu meelest muidugi puhta vale, saada on ka ikka üsna hea. Täna näiteks sain ühelt lugejalt hilise sünnipäevakingi ja ausalt, mõnus oli! Ma pärast näitan teile ka, aga räägime nüüd kka sellest loosist. Nimelt on eestis selline tore bränd nagu DADAMORA, kus kaks andekat naist teevad lastele riideid ja mänguasju. Ma kunagi eksisin nende Facebooki lehele ära ja armusin nendesse mõnusatesse, hingega…
Hakkasin ükspäev Marile vannis laulu ümisema ja äkki kargas pähe see laul “Ära piina mind, ma ei ole su meees, ma tean, et sa tunned sest mõnu. Ma ei taha enam teada blablablablablaaa!”. Jah, ma tean, et need ei ole õiged laulusõnad, aga just nii ma neid väiksena kuulsin. Ise veel imestasin, et kui palju neid vaeseid mehi siis ikka tulevikus piinama peab, et lausa selline kaeblik laul tehtud on ja puha. Siis see Kalmer Tennossaare laul “Vana klaver”, mille…
Praeguse seisuga on Mari 4k, 2n ja 3p vana. Esimesel veebruaril sai Mari oma esimese ampsu kõrvitsat ja see läks tal isegi alla. Mitu nädalat ei andnud ma enam üldse midagi, siis tekkis arsti soovitusel mõte Marile putru anda. Tegin siis Holle hirsipudru valmis ja no ei saanud seda üldse mitte Marile sisse. Kardo võttis ise ampsukese ja ütles, et ta ei imesta, et Mari seda ei taha. Olevat jube olnud. Eks ma järgmine kord proovin seda putru rinnapiimaga teha, ehk…
Avaldasin juba eile Malluka FB’i lehel hämmingut selle üle, et nägin pilti kaheksakuusest lapsest, kes kaalub 17 kilo. Nagu enne mainitud, ma ei ole mingi lapseekspert ja tittedest tean täpselt nii palju kui ise kodus näen, või teiste käest kuulen. Aga kaheksakuune laps, kes kaalub 1/3 minu kehakaalust, tekitas minus üllatust küll. Kas see on siis tõesti normaalne kaal? Ärge saage nüüd minust valesti aru, ma ei tule ütlema, et kellegi laps kole või rõve oleks, sellepärast, et ta suurem…
Minu pärissünnipäev möödus naabrite, ema ja venna seltsis. Ikka Mari ja Kardo olid kah siin. Riietasin ennast Mariga ühtekaks ja mõtlesime, et joome naabritega klaasi veini. Ütleme nii, et see oli üks suuu-uuu-uuur klaas. Teisel päeval oli hell olla. Oi oi kui hell. Seetõttu jäin ma ka enda sünnipäevale hiljaks, aga õnneks ei olnud sellest hullu. Kohale tuli vist umbes 30 inimest ja veini jätkus kella neljani hommikul. Mul oli lihtsalt nii vahva ja tore, seega tahan tänada kõiki, kes…
Pool facebooki on täis mingisuguseid kommentaare, et mis kellelgi seljas on ja kes kellega peole tuli. Ma saan aru, et meedia sellest pasundab, sest see ongi nende töö. Ka mina ise olen paar aastat pidanud ennast kursis hoidma selliste asjadega nagu kas Kristiina Ojuland näeb välja nagu lillas kleidis prostituut või kes on julgenud ballile vahvlilokid teha. Käsi südamel – mind see ei huvitanud mitte üks teps. Mul ongi raske aru saada, et KEDA huvitab? Miks? Mis põnevust leiab inimene…
Mulle meeldisid väga need pikad ja sisukad kommentaarid inimestelt, kes leidsid, et oma spareisi hävimises olen süüdi ainuisikuliselt mina (ja loomulikult Kardo, et ta mind paremini “maha ei rahustanud”). Ma võin täitsa ausalt öelda, et ega me seal Saaremaal masendusest ei nutnud, eks üritasime ikka olukorrast parimat võtta. Jah, ma ei võtnud rinnapumpa kaasa, sest ma ei mäletanud, millal mul viimati üldse selline asi, nagu piimapais oli. Oleks see mul eredamalt meeles olnud, ju siis oleks kaasa ka võtnud. Jah,…
Mallukas teeb nüüdsest koostööd sellise vahva lastetarvete poega nagu Kurepesa. Sellest on teile, kallid lapsesõbrad, ainult palju rõõmu, sest koostööga kaasnevad lahedad auhinnaloosid pere pisikestele. Täna lõin ma ka Kurepesa Facebooki lehe, millega olete kõik oodatud liituma! Et teile natukene motivatsiooni anda, loosin täna välja laheda bowlingukomplekti titadele, mis krõbiseb laulab ja krabiseb. Kõik, mis sa tegema pead, on klikkama LIKE Lastetarbed Kurepesa Facebooki lehele ja kirjutama siia postitusse kommentaariks, et mille võiksime me välja loosida näiteks 500 fänni kokku…
Uncategorized
lugu sellest kuidas me Kardoga lennukiga Saaremaale läksime aga lennukiga sõita ei saanudki
23. veebruar 2014Nagu te teate, kinkis Kardo mulle valentinipäevaks romantilise reisipaketi Saaremaa Grand Rose SPAsse. Kogu üritus oli aga…Noh, ma räägin järgemööda, eks saate siis ise aru. Äratus oli kell 5.40, sest lennuk pidi väljuma kell 7.45. Roomasime üles, viisime Mari vanaema juurde ja tormasime lennujaama. Umbes 7 olime seal ja põnevil. Eriti muidugi Kardo, kes pani oma telefoni juba airplane mode’i peale ja oli hirmus änksi täis, sest vaene inimene ei ole kunagi lennukiga lennanud. Kell sai 7.45 – vabandati ja…
Põhikoolis kirjutatud kolm lookest. Ma ei hakka isegi neid kirjvigu parandama, las nad siis olla. Siin on neist esimene. Surmalugu “Elas kord isa ja elas kord poeg.”Kõhetu näpp pööras lehte, ning jätkas:” Lõpuks nad enam ei elanud. Nad heitsid hinge. Surid ära. Kõngesid maha, kärvasid ja muudki sellist. Nii poeg, ütle kuidas on see kena muinasjutuke meiega seotud?” Surm istus voodiserval, tillukene helesinise pidžaamaga skeletike põlvel. “No ma ei tea issi..kas sa tahad mulle niimoodi delikaatselt öelda, et ma suren…
Eile pidasin ma EAT’is oma sünnipäeva ja kõik läks imeliselt. Julgen seda kohta teistelegi pidude pidamiseks soovitada – hind on hea, ruumi piisavalt ja asukoht kõigile mugav (kesklinn). Ma olen kuidagi nii reelt maas selle sünnipäevaga ja kogu blogielukesega, aga ma võtan ennast vasti kokku, lihtsalt mitte veel. Kõiksugused pidustused ja spaatamised ja külalised ja melu on mu maha tapnud. Enam lihtsalt ei jõua. Peate leppima fotoga minu sünnal pakutud snäkist: Täna kavatsen ma olla ainult hommikumantlis, kui vahepeal tuhin…
Kogu aeg on pidev jutt, kuidas üks ja teine on Malluka copycat. Lõpuks võite oma taidlused lõpetada, sest suurim copycat on mul siinsamas 🙂 Minu kleit on sünnipäevakingitus Kardolt ja Mari oma pärineb kauplusest Saana. Mis siis, et Mari kleit on suurusele 92, sain talle selle praegugi selga tõmmata ja oma nööbikesega sünnipäeval ühtekas olla. Aga jah, kõik need, kes arvavad, et on mu koopiad paljastanud, siis tulge veel ütlema, et preili helevalgus või lipsuke minu sarnased on. Vaadake…
Aitäh kõikidele ilusate õnnitluste ja kinkide eest – ma reaalselt olen väga liigutatud 🙂 Kuna tänane on lausa mööda lennanud, siis ma ei jõua meie spareisist üldse rääkida. Varsti tulevad ema ja väikevend kooki sööma, siis on plaanis veel naabritega väike klaas veini juua. Homme loodan selle minutikese leida ja kõigest kirjutada. Aga kõige tähtsam – loosida on kolm auhinda! Mänguasjakasti võitis: Haldjapiiga19. February 2014 at 18:28 Minule oleks sellist vaja. Palun. Ilutakso külastuse aga see kommentaar: Kunksmoor19. February 2014…
Ühel hetkel hakkas naabrinaine kurtma, et keegi võiks tulla ja meid ilusaks teha. Ei tea, kas riivasin juba nii hirmsasti silma oma rääbakusega või mis, aga plaan sai paika. Nüüd oli vaja ainult leida keegi, kes kahest kollist kaunitarid teeksid. See imetabane koht osutus olema ilutakso! Meie juurde tuli selle koha algataja Mari (imeline nimi, eksole!) ja tõepoolest oli ta üks äärmiselt tore inimene. Tegime koos pulli, rääkisime juttu, jõime kohvi ja sõime viinamarju. Tema usinad käed muidugi kogu aeg…