Kõik sai alguse sellest, et Epp kutsus mind Adenisse geellaki koolitusele. Mina muidugi läksin ja tegin sõbrannale tema soovil musta värvi küüned. Oh jessas, kui raske see oli. Esiteks olid tal väga raske kujuga ja lühikesed küüned, ning mustaks värvimine oli raske. Aga midagi sain tehtud. Nädal hiljem läksin uuesti koolitusele, seekord siis juba hoolduse tegemist harjutama ja nendest mustadest küüntest sain ma täitsa ilusad punased välja voolitud. Kuna nüüd olin ma korra geellakkinud ja korra ka hooldust teinud, teenisin…
Saate aru. Kardol on 5 päeva pärast sünnipäev ja mul pole ÕRNA AIMUGI, mida talle kinkida. Mitte ühtegi ideed ka ei ole. Ma olen vist üsna kehva naine… Palun jagage lahedaid kingitusi, mida teie meestele teinud olete? Lõhnaõlisid olen kinkinud (kasutab niiiii harva), rahakoti ja kella ka. Mida ma veel võiks kinkida?…
Eile sattusin ma peaaegu tulisesse vaidlusesse. Olin juba valmis oma emotsioonidele alla vanduma ja kirjutama talle igasuguseid nõmedusi. Kui päris aus olla, siis olin ma kõik need asjad juba ära kirjutanud, kui hetkeks mõtlesin, et mida kuradit ma teen. Miis siis, et see neiu süüdistab mind särkide tuuri panemises? Mis siis, et ta jagab minu kohta 100% valeinfot? Mis siis? Aga eile, kui ta hakkas oma väljamõeldud lugusid oma lugejatele kirjeldama mu lapsest, läks mul silme eest mustaks. Oi, mina…
Kiikasin siin mina pahaaimamatult oma Facebookis ringi, kui äkki jäi silm pidama millelgi, mida oli keegi mu sõbralistist oma seinale kopeerinud. See neiu mu sõber ei ole, ehk ise mind blogi kaudu sõbralisti lisanud? Kes teab. Tekst oli selline: “Murelik naine läks oma günekoloogi juurde ja ütles: “Doktor, mul on tõsine probleem ja oleks hädasti vaja teie abi! Mu laps ei ole isegi veel 1 aastane ja ma olen jälle rase. Ma ei tahaks lapsi saada nii lähestikku. “ Niisiis arst…
Teate, kui jube tunne mul oli, kui blogi kinni läks ja ma ei saanud selle suhtes midagi teha. Muidu vast ikka oleks saanud, aga näed, nädalavahetus tuli peale ja seega ei olnud lootustki, et mul veebihaldaja midagi teinud oleks saanud. Aga nüüd on kõik korras ja elu taaskord ilus! Minu armas blogike… Ega mul siin tegelikult aega lobiseda pole. Lapsevoodi tahab kokku panemist, tuba koristamist ja töö tegemist, aga mina tahtsin lihtsalt tulla, tere öelda ja näidata teile mõnda pilti,…
Meie pere sai nüüd veel lisa. Mitte küll igaveseks, aga noh, meil on nüüd “laenurotid”, keda me vähe aega hoidma peame. Laenatud rotile suhu ei vaadata! Ainult, et Joosep küll vaatab… Rotid nagu rotid ikka, mis seal muud öelda. Mul on enne palju rotte olnud. Kunagi olid Miki ja Riki. Siis Donna ja lõpuks Rosin. Minu meelest on rotid imearmsad ja üldse mitte rõvedad. Ainult seda ma küll ei mäletanud, et rotipuur niimoodi haiseda võib, seega pean ma nüüd selle…
Ükskord seadsime Christine’iga sammud Baieri keldrisse ja kukkusime sööma. Mis siis, et piltidel nii agaralt veiniklaaside külge klammerdume. Vein oli lihtsalt väga hea 🙂 Eelroaks mekkisime taignas krevette, mis mulle paraku eriti ei maitsenud. Taigen seal ümber oli kuidagi liiga paks ja kohev, no ei istunud lihtsalt. Selleks ajaks kui pearoad lauda tulid, oli mu arvamus söökidest aga 100% muutunud. Christine part oli nii imeline, et ma pole kunagi nii head parti söönud. Minu steik oli lausa nii grandioosne, et…
Hommikuti saad sa ärgata lapse hella puudutuse peale, kui ta huvitunult vaatab su reaktsiooni, ise samal ajal su juuksekarvu ükshaaval peast kiskudes. Siis paneb näpu ninna. Siis ukerdab ennast su magava keha naljale püsti, kaotab pehmes voodis tasakaalu, kukub peaga vastu voodiserva ja nutab sulle kõrva. On aeg ärgata, päiksekiir! Mine keeda lõõgastav tassike kohvi. Samal ajal pane laps põrandale, et sa üldse midagi teha saaksid. Valmista perele kosutav hommikusöök, ise lapse suust kassikarvu välja kiskudes, väikest peokesest kassikrõbinaid välja…
Kuna imelikul kombel ei ole keegi mulle pakkunud, et tavai Mallu, tule meie kanalisse, siin on sulle eetriaeg ja tee saadet, siis pohhui. Teen ise 🙂 Noh, youtube’i ja ainult oma blogisse, aga mis siis, sest mul on nii palju lahedaid ideid. Selle projekti nimi ongi “Mallukas teab, või uurib välja”. Ei ole vaja teha muud, kui küsida mult küsimusi. Täitsa ükskõik milliseid ja mina proovin sellele siis vastuse leida. Kas arutan eksperdiga, leian kellelgi, kes on sellega kokku puutunud,…
Kunagi sain Eveliisilt üüratu kõrvitsa ja ei osanud sellega essugi teha. Hakkasin ma siis googeldama ja koperdasin kõrvitsapüreesuppide otsa. Sellest hetkest peale otsustasin mina, vana supivihkaja, et püreesuppe ma siiski ei vihka. Tom Kha suppi ka mitte, aga ülejäänud asjad nagu borš ja hernesupp võivad minu poolest mitte siin maamunal eksisteerida. Ega ma tegelikult ei pirtsuta ja söön ikka ära, kui pakutakse, aga no mitte ei meeldi lihtsalt. Püreesupid on seevastu imelised ja eriti hea on see, et ühtlasi saab…
Minu meelest on juba nädal aega jutti igale poole pilte pandud “jaanituledest”, seega andke mulle andeks, kui ma olen selle koha pealt väheke segaduses ja ei saa aru, et kas eile olid jaanid? Täna? Homme? Ah, mida iganes, meie läheme täna jaane tähistama kuskile Haapsalu kanti, kus elavad Kardo sugulased. Ma pole iialgi suur jaanidefänn olnud. Miskipärast olen ma üsna külm kõikide tähtpäevade ja ürituste vastu, kui nad pole just jõulud või minu enda sünnipäev. Kuna jaanid pole kumbi neist,…
Kunagi ammu rääkisin ma alati, et mina mitte iialgi ei taha endale võltstisse. Kuigi mul on nad alati väikesed olnud, on nad siiski ilusad ja mina probleemi ei näinud. Ega kõigil saagi Pamela rinnad olla ja nii. Raseduse ajal kasvasid tissid kohe C korvi mõõtu ja mõned imetamisrinnahoidjad olid lausa D. Ega ma uskunud, et mu tissid tagasi väikseks lähevad. Esiteks sellepärast, et nad ju juba olid nii suured ja teiseks on mu ema alati rääkinud, et küll need rinnad…
Ostsin endale eile uued kingad. Kui ma ütlen, et mina ostsin, siis tegelikult ostis need mulle Kardo selle eest, et ma nii imetabane naine olen. Või noh, jumal teab miks. Kingad ei olnud üldse kallid, mingi 12 euri, ma ei tea, mul pole tsekki alles paraku. Poes proovisin neid jalga, kõik oli väga kena. Letis oli kaks paari 37 suurust. Panin need käest, mida ma proovinud olin ja võtsin need teised, sest need olid palju rohkem allpool ja minu loogika…
Marile on siin vahepeal kogunenud hunnik asju. Tunduvalt rohkem kui keegi teine meie perest, aga mis seal ikka. Ta ju ongi meil kõige armsam, seega on see täitsa aus värk. Esimesel pildil demonstreerin ma seda, mis juhtub kui nii ema kui isa ostavad lapsele ühe mütsi. Võite kindlasti aru saada, milline on minu valitud ja milline Kardo. Kui päris aus olla, siis see on Maril TEINE selline kassimüts, sest esimene sai kogemata liiga suur ostetud ja nüüd on tal väiksem…
Kuna Mari alles hiljuti veel istuda ei osanud, siis ei ole mina sellest potitreeningust suuremat arvanud. Ta on ju alles beebi ja ta ei pea oskama potil käia. Kuna aga ma elan koos ämmaga, kes kõiki oma lapsi alates teisest elukuust potile pani (ja kõik need lapsed olid aastaselt juba 100% potilapsed), siis hakkas ta mulle mingi aeg rääkima, et tuleb ikka pott osta, sest tema tahaks hakata Mari peale sööki potile panema. No selge, kui tema tahab ja viitsib,…
Kes minu Facebooki lehte jälgib, see ehk märkas, et kommenteerisin seal õhtulehe artiklit “seitse täielikku sigadust mida absull iga mees teeb, aga naised, alandlike koertena, peaksid neile andestama“. Pead ei anna, ehk oli mõni sõna väheke teisiti. Kes klikkida ei viitsi, siis näitan ka teile, et mis need asjad siis on, mida väidetavalt inimeste kallimad teevad: Püksid igal pool. Jah, ilmselgelt on tüütu, kui riided vedelevad igal pool. Paraku kipuvad samasugused olema enamik mehi. Püüa rahulikult rääkida ja tähelepanu probleemsele kohale…
Rääkisime täna Christinega juttu ja täitsa niisama tegin ma vahepeal endast pilti, mille peale kostis ta, et ma näen välja nagu kirvemõrtsukas. Siis ma taipasin, et ma polegi ennast veel meikinud. Kui teid huvitab, milline on Mallukas argielus, siis selline: Aga kui natikene pesta, meiki näkku visata ja telefoniga kiimelda, siis hoopis selline: Nende piltide tegemise intervall oli mingi maksimaalselt 20 minutit, niiet siit õppetund kõigile. Kui sa ei taha räme välja näha, siis kasta nägu meigitünni ja pese ennast!…
Ma ühe korra kuskil postituses olen selle poe riideid maininud ka, aga mainin jälle, sest juba jupp aega tagasi sain neilt uue paki. Tavaliselt on Hiina kraamiga nii, et kas kvaliteet on või üldse ei ole. Selle poe puhul on AINULT olnud. Materjalid on pehmed, kvaliteetsed, mõnusad. Riiete küljes on lausa sildid ja pesemisõpetused ja muu kraam. Selle kleidiga juhtus nii, et ma hindasin enda figuuri üle? Alla? Igatahes tellisin ma kleidi XS suuruses ja see on mulle kahjuks liiga…
Kuna ammu pole siin midagi kassidele kingitud, siis tuleb seda viga parandada. Seega annan ära ühe mõnusa kassipesa ja laheda LuLu kassiliivakasti, mille saad siis ära visata, kui kassid selle täis pissinud on. See armas kastike on selliselt kodumaiselt firmalt nagu Catsleeper. Need on papist tehtud, sest te ju kõik teate, et kassid armastavad pappkarpe – nende sees vedeleda ja neid kraapida. Minu kassid igatahes armastavad oma kastikest ja kraabivad seda hoolega. Pehmeid värvilisi sisusid saab vahetada ja osta endale…
Ükskord olin ma ühel vanal sõbrannal külas. Vaatasime rahulikult telekat, jõime veini, sõime snäkke, kui äkki sõbranna mees naeratades peeru lasi. “Aken on ju lahti,” seletas ta mulle rahulikult, kui mu traumeeritud ilmet nägi. Ma olin üsna kohmetu. Üks osa minust tahtis põgeneda koju, kus inimesed ei peereta mu kõrval, kui ma näiteks süüa üritan. Samas oleks see vist üsna ebaviisakas olnud. Nõnda ma sinna jäin ja kogelesin: “Eee…Nojah…”. “Ma olen ju omas kodus,” põhjendas mees veel ja naeris. Ju…
Otseloomulikult räägin ma sellest, et peaks Macile kaitsekleebised ostma, et ta peale kogemata ühtegi kriimukest ei tekiks. Otsisin, mis ma otsisin, aga kõik kleebised olid nii inetud. Noh, kuni ma jõudsin Nonhuman leheni ja pidin pikali kukkuma. Nii lahedad! Selline oksakesega kleeps on minu meelest vägagi daamilik. Hind 19.90. Köiefotoga kaanekleeps on minu lemmik ja lihtsalt liiga lahe, et olla tõsi. Hind samuti 19.90. Või on hoopis see linnuke mu lemmik? Eriti kurb on see, et esimest korda elus on…
Et siis hakkasin suure hurraaga videot tegema, aga taipasin, et polegi mahti selleks. Nubin tahtis magama heita ja oli juba üsna viril. Õnneks ta on nii armas isegi jorisedes, seega ma ei kurda. Ühtlasi see, et ma video hoopis homme teen, annab teile võimaluse kommentaaridesse jätta mulle kõiksugu küsimusi raamatu kohta – vastan homme ära. Head ööd!…
Juuli keskpaigas, kui me oleme Amsterdamist tagasi saabunud, saab toimuma minu raamatuesitlus. Kuna kirjastus mind sellega rahaliselt ei toeta, siis pean ma selle ise rahastama, või siis leidma abikätt ulatavad sponsorid. Kuigi täpset kuupäeva paigas pole, siis mõned faktid on mulle sellegipoolest teada. Tegu on heategevusliku üritusega, mille tulu läheb kõik Pärnu Lasteküla toetuseks. Minu armas papa oli seal aastaid kasvataja ja õpetaja, ning ma tean, kui väga tema hoolis nendest lastest ja üritas neid alati aidata. Rahaliselt tal küll suuri…
Täna ma näitan siis teile videotöötluse katsetust number kaks. Jah, ma olen aru saanud, et ma vist räägin liiga vaikselt (oma arvutis tundub jumala normaalne), aga eks ma siis järgmine kord röögin oma veebikasse nagu segane 😀 Ühesõnaga näitan videos, mismoodi ma arvasin, et elu seaga on ja milline see päriselt on.…
Nagu ma siin juba näitasin, sain mina endale Valgest Klaarist uhiuue arvuti. Kui te küsite miks, siis arvatavasti sellepärast, et Valge Klaari inimesed leidsid, et ma ehk saaks uue arvutiga paremat blogi pidada. Tegelikult olen ma ammu mõelnud, et videosid võiks mu blogis tõesti rohkem olla. Paraku olen ma nii koba, et millegi muuga, kui iMovie’iga ei osanud ma ühtegi videot töödelda. Ja umbes nii see arvuti minuni jõudiski. Inimesed on küsinud, et mida ma selleks tegema pidin ja kas…