Ega kogu aeg saa inimene ainult endale ka asju osta. Või lapsele. Või mehele. Või ämmale. Teinekord vajavad uut kraami ka pere neljajalgsed. Kuigi kui ma nüüd mõtlen, siis Mari on ka veel pere neljajalgne, aga see selleks. Sain teada, et Bosse e-poes on hinnad 10% odavamad ja alates 50 eurosest tellimusest toovad nad ka kauba tasuta koju, siis otsustasingi sealt tellida kõik raskekaalulised asjad, mida meil siin omajagu kulub. Näiteks tellisin ma kaht sorti liiva. Üks pidi olema roosa…
Ma olen ikka täna nii heldes tujus (ehk sellepärast, et ma sundisin lugejaid oma kingiloosi all mind kiitma) ja seetõttu ma siis vahepeal ikka näitan väikest osa oma kaltsukaleidudest kah, kui need nii paljusid huvitavad. Valisin need praegu välja nii, et pmst 6 esimest asja, mis kätte sattusid ja kaltsukast pärit olid, said üles pildistatud. Siinkohal siis asjad Paavli kaltsukast, Lunatica hilbupoest ja Magda kaltsukast. Pettumust valmistaval kombel on kõige kallimad jalatsid Marile loomulikult väikesed…Daaah. Ja teised loomulikult suured, aga…
Vaatan, et inimestele on silma jäänud see, et ma nüüd kuidagi vähem Marist või Kardost kirjutan. Tjaa, eks see nii ole, et alguses oli mul palju Marist kirjutada, sest ta tundus nii uus ja huvitav. Mitte, et ta enam huvitav ei oleks, aga kõik temaga kaasnev tundub nii loomulik, et ma ei teagi, kuidas seda kirja panna. Naljakaks vahepalaks võin ma rääkida seda, kuidas ma Mari suurde pappkarpi seisma panin. Seisis seal natukene ja siis kössitas põhja kükitama nagu väike…
Levelzone saatis mulle jälle pakikese, kus sees oli nende kõige värskemana müügile tulnud firma MeMeMe tooted. Mina sain midagi huultele ja põskedele ja midagi mõlemale kah. Põsepuna oligi mul katki läinud, seega olin ma väga rõõmus ühe terve eksemplari üle. Mulle meeldivad just sellised beebiroosad toonid, aga valikut seal on, seega leiab igaüks endale sobiva. Huulepulk on võrratu. Nagu te teate, siis ma armastan punaseid huulepulkasid ja see on üks väga mõnus pulk. Ma nimelt ostsin sama päev Selverist mingi…
Tellisime Leenuga pulli pärast internetist megaodavaid pulmakleite ja esimene jõudis mulle nüüd kohale. Heh, sööge sitta oma 700 euriste kleitidega. Ok, materjal võib olla kvaliteetsem vms, aga minu jaoks see ei loe, sest ma lähen siiski oma pulma, mitte kvaliteedikontrolli. Okei, selles konkreetses kleidis ma vast ei abiellu, aga no öelge palun, mis tal häda on. Ma teeks uued pildid, aga ma vaevlen kõhugripis (või sünnitan, kes teab) ja seega ma ei suuda voodist püsti tõusta. Eile ajasin kleidi korraks…
Ma küll tahaks, et mul oleks siinkohal näidata näiteks oma pulmakleiti, aga tegelikult teen ma juttu ühest kleidist, mida ma olen natukene siin blogiski näidanud ja kaunistab ta ka mu blogipäist. Tegemist on Evelini tikanditega ja ma ei oleks vist iial neist mitte midagi kuulnud, kui kallis Evelin poleks kunagi juhtunud just oktoobribeebide gruppi ja seal me teineteist teadma saimegi. Raske on mitte omada ühiseid jututeemasid, kui on täpselt sama vanad lapsed. Seda teavad vist kõik titeemmed. Ühesõnaga ühel ilusal suvepäeval…
Nagu öeldud, siis ma laadal hullunult ostsin Marile asju kokku. Enamik sellest oli tarbetu pudi-padi. Noh, selline plastikkonn, kes ise vees ujub ja kummipall, mis vilgub ja muu selline tarbetu kraam. Küll aga jäin ma VÄGA rahule kahe ostuga Cotton.ee telgikesest. Kahjuks on neil põhimõtteliselt olematu koduleht ja ka Faceboogi lehelt ei leia palju infot (no näiteks hindu jne), aga nagu näha, siis laatadel on nad olemas ja kodukal on kirjas ka, kust nende ilusaid asju leida võiks. Mari sai…
Mul pole absoluutselt olnud aega blogida. Esiteks selle pärast, et mul on käed-jalad tegemisi täis olnud ja teiseks selle pärast, et kogu oma vaba aja sisustasin ma esiti ultra vihane olemisega (sest ma olen hormonaalne naisterahvas, nagu ikka aeg-ajalt juhtub) ja siis mõtlesin ümber ja ostsustasin hoopis normaalne inimene olla ja veeta perekeskis aega. Aga nüüd kõigest järjestikku. Pilte ei teinud ma see nädalavahetus kohe mitte üldse, niiet kujutage neid endale ette. Reedel tuli mulle külla mõnus blogilugeja Liis, kes…
Jah, ma olen tõesti armunud. Õnneks ei pea ma kotte kokku pakkima hakkama, sest uut meest ma leidnud pole. Ma leidsin hoopis uue koha, kuhu meie pere rahanatukese viia. Nimelt külastasin ma eile Lushi kauplust, kus mind viidi kurssi siis Lushi firmaga ja näidati erinevaid lahendaid tooteid. Nagu toidupoodideski – julgustatakse ostjaid valima kosmeetikat lähtuvalt oma isikupärast – šampoonikerade ning -tükkide hulgast, vannivahtude mägedest ja ka värskete näomaskide hulgast. “Meie eesmärk on teha kosmeetikat, mis oleks nii naturaalne kui võimalik…
Juba jupp aega tagasi võitis Kardo Articu spordiklubis reisi kahele Pariisi ja kahe nädala pärast me sinna suundumegi! Mina olen enne Pariisis käinud (olin siis 16 ja tegu oli bussireisiga) aga selle käigus said kõik muuseumid ja asjad üle vaadatud, seekord enam küll ei viitsi. Kardo pole muidugi käinud ega näinud, aga ta niisama ei viitsi. Sellised ebakultuursed olemegi… Üritasin nüüd 30 min leida pilti oma esimesest Pariisis käigust, aga ma ei leia ühtegi. Liis, kas sul pole kuskil midagi…
Ükspäev siin hõikasin, et tahan seenele minna ja üks tore neiu mind autoga peale korjaski, et me saaks siis täiega seenetada. Meil oli ideaalne sümbioos – mina teadsin kohta, ega viitsinud enam rattaga minna, tema kohta ei teadnud, aga omas autot. Lõpuks selgus muidugi, et SEDA kohta, kus me käisime, teadis ta küll. Lihtsalt eelmine kord seal ei olnud seeni, aga seekord oli. Vihm teeb ikka imesid, sest terve metsaalune oli seeni täis. Ole ainult mees, viska pikali, rooma märjas…
Mul viimasel ajal neid kingiloose aina tuleb ja tuleb (peale selle on veel kolm tükki rivis ootamas), aga kuna mulle endale kingitusi saada meeldib, siis eeldasin, et teile ehk meeldiks kah. Igatahes olen mina saanud PapaOpast päris mitu asja. Okei, MINA isiklikult pole tegelikult ühtegi saanud, aga Mari on sealt mõned pillid saanud, mis talle siiani väga meeldivad. Ka eile üllatas PapaOpa sellega, et kirjutasid mulle, et Marikest ootab kingitus. Selline mõõdupuu sobib ta tulevasse tuppa nagu valatud, seega olime…
Sain just teada, et Joss on leitud – elas teine mugavalt mitu päeva Dzingli hotelli fuajees, kuni viidi lõpuks *trummipõrin* Kassiabisse. Mu süda vajus saapasäärde, kui ma seda kuulsin. Pikemaajalised lugejad veel ehk võib-olla mäletavad mu suurt saagat Kassiabiga, kui nad mulle Kurge tagasi ei andnud. Nemad juba siis arvasid, et ega ma kuigi hea kassipidaja ei ole. Tõsi – siis suutsid mul mõlemad kassid plehku panna – korduvalt. Ühe korra küll mitte minu järelvalve all, aga siiski suutsid. Elasin…
Minu kallis tütrekene! Täna on sul viimast korda igakuine sünnipäev ja edaspidi pead sa leppima nende pidamisega vaid igaaastaselt. Ma loodan, et sellest suurt hullu pole, sest suure tõenäosusega sa isegi ei mäleta kunagi hiljem, et ammustel aegadel iga kuu sai sünnipäevatatud. Nagu ikka, oli ka kümnes kuu arengurikas. Ühel hetkel õppisid sa plaksutama. Natukene naljakalt, mitte kahe käega koostöös, vaid pigem ühe käega teisisele patsutades. Selline plaksutusviis teeb selle kuidagi eriti grandioosseks ja uhkeks, seega kui sa ükspäev vaatasid…
Meie peres kasvavad kõige kiiremini just Milvi ja Mari. Okei, Milvi kogub vist kehamassi kiiremini kui Marike. Kõht on igatahes juba üsna uhke ja väga paljud on mult küsinud, et kas Milvi on tiine. Samas küsitakse seda ka minu kohta viimasel ajal üllatavalt palju…aga noh, see selleks. Tihti küsitakse mult, et miks ma üldse Milvist ei kirjuta, nüüd ma siis kirjutan ja vastan kõikidele teie küsimustele Milvarikese kohta. Halleluuja, praise the lord! Mida Milvi sööb? Milvi sööb põhimõtteliselt kõike, mida…
Nagu lubatud, siis peab üks Malluka blogi lugeja kohemaid saama endale paari Crocse. Millise paari, seda ma valida ei osanud, seega saab võitja selle ise Crocsi lehelt valida. Minu poolest kraba endale mugav paarike, või telli lapsele talveks kerged saapad, või tee mehele hea kingitus. Muuseas, minu ämmal on need tavalised (mida koledateks crocsideks kutsutakse) oranšid jalanõud juba hästi ammu olnud. Tema omad pole muidugi PÄRIS Crocsid, aga ta armastab neid väga, sai need vist kuskilt Maximast omal ajal. Kui…
Kui keegi oleks mult alles aasta tagasi küsinud, et kas mulle Crocsid meeldivad, oleksin ma nad arvatavasti välja naernud. On neid ju kutsutud maailma koledamateks jalanõudeks ja mida kõike veel. Eelmisel aastal sattusin ma netis nägema mingisuguseid Crocsi baleriinasid ja siis ma mõtlesin küll, et päris lahedad on teised. Kui esiti oli asi ainult mugavuse taga, siis nüüd on nad ilusad ja mugavad. Ja nii juhtuski, et kui Crocs andis mulle väga lahke võimaluse valida tervele mu perele(!) ükskõik millised(!)…
Ma avastasin enda arvutist mõned pildid, mis näevad välja nagu need, mis ma enda kõhukesest tegin, kui Mari veel minu sisemuses elas. Põhimõtteliselt kasvabki ju uus beebi. Ainult, et kollasem ja ümaram. Kui nüüd jutuga eriti morbiidseks minna, siis uus beebi ei õpi kunagi kõndima ega rääkima, sest juba loetud nädalate jooksul pussitan ma teda, lõikan pooleks ja teen temast püreesuppi, kõrvitsakooki, kuivatan ära ta seemned, ehk isegi marineerin ühe purgikese ja teen arvatavasti ka kõrvitsarisottot. Rohkem kõrvitsaretsepte võite leida…
Sattusin netis mõnusa artikli peale, kus jagati pruutneitside kleidivaliku parimaid palasid. Okei, süüdistada tuleks vist pruute, sest nemad teevad vist tavaliselt selle kleidivaliku, aga mina oleks vaeste sõbrannade asemel keeldunud neid selga panemast 😀 Petra, Piret, Kätu ja Daki – milline teile siis tellida tuleb:)? Ülejäänud pruutneitsid on vist preilidel kleitide all? Ja mehed. Ja kõik sugulased ja kariloomad. Ma vaataks nagu Dallast või midagi säärast. Retro värk noh! Eriti uhked on need kübrad! Mul on tunne, et mingi 14-aastane…
Nagu ma mingi hetk kurtsin, läks mul näonahk käest ära. Midagi väga hullu just ei olnud, aga minu tavapärasest imelisest näonahast, olid alles ainult jäänused. Kunagi meeldis mulle väga Madara näopuhastusvaht, aga siis ma unustasin selle Tartusse ja sinna see jäigi. Suur kreemitaja pole ma tegelikult olnud. Mingi hetk hakkasid mulle punnid juba põskedele tekkima ja siis ma mõtlesin, et aitab sellest rõve olemisest ja haarasin Selverist endaga kaasa Himalaya Herbs’i näokreemi, mis maksis umbes 6 euri. Lõhnas imelikult, oli sellise…maskise…
Teid võib kindlasti huvitada, et kuidas mul selle tervisliku toitumisega läheb. Väga hästi! Täna hommikuks sõin ainult pool pakki komme, teise poole sõin lõunaks, et mitte üle pingutada 🙂 30 päeva trenniplaani suutsin ära teha KOLMANDA päevani, siis sai paksus võitu ja ma otsustasin, et las ma olen siis selline nagu ma olen. Salapaks on ka inimene! Õnneks tunnevad teised inimesed mu välimuse üle muret. Esiteks muidugi Kardo, kes kinkis mulle võimaluse minna mingisse…protseduuri, mis mind salendama peaks. Noh, et…
Ühel ilusal teisipäeval võtsin ma enda korvi, noakese ja kummikud, hüppasin ratta selga ja sõitsin Kohlasse, et Triinuga seenele minna. Muuseas, kui ta ütles, et meid ootab ees umbes 8km rattasõitu, siis tegelikult mõtles ta umbes kümmet, millest kolm oli KOHUTAVAL teerajal, aga eks need seened nõuavad ohvreid ka. Ma ei tea miks, aga mina kujutasin ette, et seenel käimine on selline, et ma astun ühele lagendikule, kus kasvab miljon seent, nopin oma lemmikud kokku ja tulen koju, kus nad…
Taaskord sattusin ma vestlusesse, kus käis teemaks lapsele kõrvaaukude tegemine. “Mees ei ole nõus ja oma tutvusringkonnast olen palju kriitikanooli kuulnud, aga ikka teen, sest MINA TAHAN!”. Nojah, selles suhtes, et mulle meeldivad tätoveeringud, eksole. Seega ma kujutan ette, kui lahe oleks, kui Mari ka kunagi endale tätoveeringuid teha tahaks. Seetõttu võiks ma need talle ju KOHE lasta ära teha. Esiteks sellepärast, et mina ja Kardo ju tahame seda, teiseks selle pärast, et kuna tal on nii väiksed käed, saaks…
Ma ei tea miks, aga eilse seenelkäigu järel ootan ma nüüd ametlikult ja esmakordselt elus talve! Ma lihtsalt kujutan ette Mari hämmingut, kui ta lund näeb. Okei, eelmine aasta nägi ka, aga siis ta ei saanud veel midagi aru. Ja Kaur kinkis talle ju beebikelgu, mida see aasta edukalt kasutada saab! Ainult, et Maril ei ole ühtegi kombekat… Väiksed, eelmise aasta omad olid, aga need ma olen juba kõik abivajajatele ammuilma ära jaganud ja nagu öeldakse – jagajale jäävad näpud…