Eile käisin sõbrannatamas ja nägin lausa nii jõulune välja, et palusin endast pilti teha. Mul oli tegelikult üks sädelev tutike ka peas, aga otseloomulikult pöörasin ma pea valele poole 😀 Kuna ma ikka veel silmi värvida ei või, siis sellepärast mu silmad nii plässid ongi. Andeksi. Aga tegelikult tegin selle pildi põhiliselt selle pärast, et mul on tunne, et Sheinside lööb mu varsti mättasse, kui ma teile seda punast kampsunit ei näita.…
Kuigi on olemas JCI jõulupuu, mille kaudu saab kingitusi teha lastekodulastele, on ka palju perekondasid, kus lapsed elavad küll kodus, kuid rahaliste raskuste tõttu ei ole neil võimalik sel aastal oma lastele kingitusi osta. Just sellisele perekonnale tahtsin mina sel aastal kingipaki teele saata, kuid nagu kirjadest selgus, on selliseid peresid ja lapsi rohkem, kui minu rahakott aidata suudaks. Ehk tahab keegi minu lugejatest ka ühele lapsele kingituse teha ja kellegi peresse jõulurõõmu saata? Kui jah, siis ma lisan siia…
Ma täna veendusin, et kergem oleks just kinnipüütud paavianiga kaubanduskeskusesse minna kui omaenda lihase aastase lapsega. Põhjus on kerge – paavian on ka arvatavasti rohkem tsiviliseeritud. Mina ei tea, kuidas teised samavanu lapsi korralikult käituma õpetavad, aga mina ilmselgelt sellega veel hakkama pole saanud. Esiteks läksime sööma. See nägi välja selline: mina üritan enda toitu võimalikult kiiresti alla ahmitseda, kui Mari võtab saiatüki, topib selle suhu. Võtab tüki kurki. Topib suhu. Võtab tüki kana, topib suhu. Siis on suu täis…
Pärast seda, kui ma oma esihambad korda lasin teha, siis väitsid mulle kõik sõbrad nagu ühest suust, et nemad küll vahest aru ei saa ja nende meelest on mul küll täpselt samasugused hambad kui enne. Pfft. Korrastasin siin arvutit ja leidsin ühe eriti “mõnusa” enne pildi. Ma ei tea, kas kõik mu sõbrad on pimedad või üritavad nad liiga viisakad olla. See on sama hea, et keegi laseb endale näkku peenise tätoveerida ja ma ütlen: “Issand, sa oled täpselt samasugune!…
Iga päevaga näen ma aina enam. Naljakas on teha silmad lahti ja kohe näha Mari suurt naeratust ja segamini magamistuba. Muidugi on nägemisel ka mõned miinused, näiteks see sama segamini magamistuba. Muidu jätsin prillid alla vannituppa ja nõnda ma pimedana alla koperdasingi, ilma, et ma peaks seda segadust detailselt vaatama. Te võite muidugi öelda, et ole inimene ja korista tuba ära, aga ma lihtsalt EI SAA, sest sinna on kuhjatud praegu kõik asjad, mis lõpuks tee Mari tuppa leidma peavad…
Kes mu Facebooki lehte jälgib, siis teab küll, et ka mind rõõmustab juba mõnda aega igal öösel üks rebane. Nagu reklaamis öeldakse, et ei, mitte päris rebane, vaid SEE. See loom on ööloom. Kuigi esiti ma mõtlesin, et vilt just kõige pehmem asi pole, mida näole panna, siis nüüd tean, et seest on ta riidest ja väga pehme ja mõnus. Lihtsalt imearmas näotekike, mis mind aitas küll, kui ma Riiast tulin ja silmi valutasin. Panin aga maski pähe ja puhkasin…
Mõnikord ma väsin ära. Iseendast ja teistest. Praegu on selline hetk. Ma räägin teile midagi endast ja sellest blogist. See blogi ei ole siin selleks, et kuulutada maailmale mingisugust tõde, mida vaid mina tean. See blogi on siin selleks, et mina saaksin üles kirjutada oma mõtteid ja seiku ja teemasid. Kõiksugu asju, mida ma muidu arutaks näiteks mõne sõbraga. Enamik mu blogilugejad ongi ju nagu minu mingid netisõbrad. Või noh, kuidas muud moodi ma saaksin kutsuda inimesi, kes viitsivad mu…
Vedelesin hommikumantliga diivanil, kui Kardo mind krabama tuli ja siis mu üle naerma hakkas. “Mallu, miks sul auguga trussikud jalas on?” -“Sest ma ostsin nad H&M’ist kolmeses pakis ja kui ma neid lahti rebisin, siis ma tegin nad kõik katki selle plastikjunniga, millega nad ühendatud olid. Ma ei hakka ju KOLME PAARI trussikuid ära viskama, mis on uhiuued, selle pärast, et ma suutsin nad katki teha. Nüüd ma siis kannangi auguga pükse.” “Ma vist pean sulle jõuludeks pesu kinkima…” -“Aga…
…see on pärast väsinud. Eilne oli nii produktiivne päev – meisterdasime huulepalsameid ja seepe jõulupakkidesse. Kes oleks võind arvata, et nii tore on meisterdada?! Samal ajal kui me meisterdasime, siis ma ka koristasin ja tõstsin elutuba ümber. Lõpuks oli kõik megapuhas, seebi järele lõhnav ja imeline. Kuni Kardole tuli sõber külla, kellega hakati Mari tuba kraamima, et seal nüüd remont lõpuks ära teha. Kuna Mari tuba on hetkel pmst kolatuba, siis pidid nad asjad eest ära tassima – MINU VÄRSKELT…
Mõnda aega olin kirjavahetuses neiuga, kellel oli soov Ülle endale võtta (pruun kass). Tundus, et asjad lähevad hästi ja Ülle saab jõuludeks endale päris oma kodu, seda hetkeni, kuni ma mainisin, et hoiukodu kassi endale võtmiseks tuleb tasuda 30 eurot. Rõhutan, et see ei ole minu rahakotti rändav summa, vaid see läheb Pesaleidjale, et nemad saaksid loomi edasi aidata. “Kahjuks on see summa meile liiga suur väljaminek ja jääb siis ära,” sain ma kirja. Vastasin väga viisakalt, et kui inimesel…
Mul on mõnikord nii, et tahaks rääkida ühest ja teisest ja kolmandast, siis mõtlen, et eks ma siis mingi hetk kirjutan sellest kõigest, aga tegelikult ei ole mul mahti ega aega ja siis lõpuks teen ma sellise siit ja sealt segamini postituse, mis mulle miskipärast endale üldse ei meeldi. Krt, üks post, üks teema! Aga mis seal ikka. Esiteks ma tahtsin teile näidata, kui vahva rüü Mari Mimi Baby käest kingituseks sai. Koos sellise talvise kombega oli pakis üks lendlev…
Ühel kaunil päeval saatis Vestige Verdant ka mulle selle imeõli, millest ma palju lugenud olin. Ma ei osanud sellest suurt miskit arvata. Mida ma ikka peaksin tegema õliga? Näkku määrima? Miks ometi? Kuna aga uudishimu oli suur, siis hõõrusingi õhtul näkku ja läksin läikiva näoga magama. Lõhn on pigem taimene kui magus, ei midagi imelist, aga ei midagi hullu kah. Lootsin järgmisel päeval ärgata vähemalt Angelina Jolie näoga, aga tutkit. Esimesel päeval ma mingit erinevust ei näinud, aga edaspidi kui…
Kaevasin endale augu nimega Ask. Kuna nii paljud soovisid, et ma kirjutaksin rohkem Kardost, siis tuli tal idee, et teeks aski lahti ja küllap ma sealt inspiratsiooni saaks. Jep, nüüd on mul inspiratsiooni enekas teha, sest kuigi Kardo neid küsse ei avalda, siis ma ju näen neid kõiki. Olen jälle targem selle suhtes kui tülgastav inimene ma olen 😀 Seega ei, ma ei kirjutagi praegu Kardost, te saate sealt askist ka piisavalt teada. Isegi mina olen mingisuguseid asju sealt praegu…
Püha issa ristikene, aga ma unustasin su sünnipäevakirja ära, armas Mari. Õnneks sa mu blogi ei loe ja üldse pean tunnistama, et sa lugeda ei oska, seega ma usun, et sa ei pahanda, kui ma sellega kaks päeva hilinen. Viimase kuu suurim saavutus on loomulikult kõndimine. Käpuli liigud sa heal juhul 5% ajast, enamasti vaarud ikka kahel jalal mööda tuba ringi ja tassid asju laiali. Täna näiteks loopisid sa kõik jalanõud esikust vanni ja olid ise selle üle äärmiselt õnnelik.…
Mõnikord on nii, et ma olen nii kihevil kingiloosi korraldamise pärast, sest see asi on lihtsalt NII LAHE. Täna on üks nendest suurepärastest kordadest, sest mul on au teha koostööd ZizterZ’iga, kelle käe alt tulevad maailma ilusaimad kudumid. Mina saan oma komplekti kätte uuel nädalal, aga kuna õues on külm, siis ei tahtnud ma loosiga nõnna kaua oodata, et minu kallid lugejad vabisedes peaksid õues liikuma. Vot nii südamlik inimhing ma olengi 😀 Inspiratsiooni saab ammutada nende Instagrami lehelt, aga…
Kuna rahakotid on erineva paksusega, siis tegin sellise väikse ideekollaaži soovitustega. Ehk kulub kellelegi siin ilmas marjaks ära! 1. Mul on tegelikult suur mure, mida Kardole sel jõuludel kuuse alla pista. Mina kahjuks talle alles hiljuti Lushist ühe meheliku seebi soetasin, seega jääb see lahe Nurme seebi vuntsiline minul ostmata, aga ehk kellegi peika või isa oleks õnnelik? 4.99€ 2. Mu huuled on kohutavalt kuivad ja ma ei suuda leida mitte ühtegi huuleasja siit maja pealt. Ma tean kindlasti, et mul…
Milvi on SEGI PÖÖRANUD! Lausa nii segi, et ma olen viimasel ajal 9747 korda mõelnud, et annaks ta kuradima ära, aga ma ei soovi mitte kellelegi nii halba, et ma neile sellise deemoni kaela parseldaks. Kuskile talusse külma lauta ma teda ka viia ei taha, seega ma olen kuradi lõksus selle kuradi seaga!!!!! Ma olen lihtsalt VEIDI pissed off, et ta on tänase hommikuga suutnud KOLM KORDA nulu ümber ajanud, söönud nulgu, ehteid, KLAASIST TULESID, ajanud ümber kasside liivakasti, söönud…
Ma ei ole kunagi aru saanud, miks mõni naine solvub, kui talle öeldakse, et ta käitub nagu naine. Ah, ehk võib-olla selle pärast, et kõik ei olegi eided. Mina käitusin ja käitun siiamaani teinekord nii eidelikult, et paha hakkab. Samas on aeg isegi mind õpetanud ja teinekord surun oma sisemise eide maha. Kardo võib-olla väidaks vastupidist, aga tema ei tea, mis mu sees toimub ja kuidas ma teinekord pingutan, et normaalne inimene olla 😀 Oma eelmises suhtes olin ma veel jonni…
Eile saime koju nulu, millega tekitasime umbes seitsmele elusolendile siit majast soovi see nulg ära süüa/ümber tõmmata/minema lohistada/selle otsa ronida jne. Milvi näiteks reaalselt nosib seda kahe suupoolega nagu õuna. Kuna Marjuusha ärkas taaskord enne kuut (jee…) siis ronisin ma temaga allakorrusele ja JUST kui me olime mõnusalt diivanil magama jäänud, otsustas Milvi nulu ümber tõmmata ja seda vitsutama kukkuda. Ei aidanud isegi see, et ma nulu kunstlumega katsin, lootes, et ta siis seda süüa ei taha. Väiksed kassid, Peeter…
Mingi hetk Riias või tagasiteel bussis oli mul nii igav, et läksin sõbranna linkimise peale kellegi Aski ja no tule mulle püha jumal appi. Pea kõikides Askides oli juttu tehtud korraga minust ja arutatud, et mis teised sellest arvavad, et kas ma oma last peksan. Kui mu silmad oleks too hetk pisaraid tootnud, siis ma oleks küll nutma hakanud, sest mis kuradi loll küsimus see on? Miks ma peaks oma last lööma, kes on pmst veel beebi? Mitte, et vanemaid…
Kuna mul on silmas praegu neli gallonit tuimestavaid silmatilku, siis saan teile natukene lähemalt oma Riiareisist rääkida. Eelmised korrad olen ainult halanud, et nii hirmus valus ja kohutav on, aga tegelikult läheb olukord päev-päevalt ainult paremaks. Nagu öeldakse: no pain, no gain. Ühesõnaga, kuna mulle on kirjutanud inimesed, kes tahavad ka just Riiga Dr. Solomatini silmakeskusesse opile minna, siis ma räägin natuke lähemalt, kuidas need asjad seal käisid. Igatahes, maksad raha ära ja selle sees on sulle bussipiletid ja hotellikoht…
Operatsioon oli täpselt nii rõve kui ma arvasin ja rõvedam veel. Terve aja tahtsin nutta, minema joosta ja/või kellegi kätt pigistada. Seda kellegi kätt pigistasin ma nii kaua kuni mult küsiti, kas mul kusagilt valutab ja olin sunnitud ütlema, et mu käsi valutab. Suurest pigistamisest. Kui üks silm oli ära tehtud, mõtlesin ma, et las see teine jääb. Ühega näeb ka! Ja tegelikult mulle meeldibki pime olla. Hoolimata minu soovist teine silm pimedaks jätta, ei kuulanud mind keegi ja teinegi…
Tegelikult hüüab, sest nagu eile konsultatsioonis selgus, siis ei saagi mulle Lasik oppi teha, sest mu silmakile on liiga õhuke. Seega tehakse mingi opp, mille tulemusena olen ma 5 päeva vähemalt pime, masendunud ja pesemata. Ma kardan!! Ühtlasi pean ma kolmap jälle tagasi Lätti tulema. Ma vist hakkan Riias püsikülaliseks, nii et kes siin elab, andke heaga teada! Kurb, et blogida ka enam varsti ei saa, aga mul hakkabki vist üks opp teist taga ajama, sest jaanuaris saan vist uued…
Kuna homme on mul ees reis Riiga, siis mõtlesin, et teen täna oma odav-kallis postituse ära, sest jumal teab, millal ma jälle arvutikese kätte krabada saan ja teile midagi kirjutada näen. Ikkagi ju silmalaseropile minek ja ehk kalpsan üldse nädal aega päikseprillidega ringi ja ei kirjuta teile ridagi. Küllap teen siis mingi videoposti, aga see selleks. Kuna täna oli mul lausa neli sarnast toodet, siis peaks tänase postituse nimi olema kallis-odav-keskmine hind-jälle odav. Aga nüüd asja juurde. Esiteks saan ma…