Mina näiteks ei mäleta, kuidas mina esimest korda seksist kuulsin. Kindlasti ei toimunud meil kodus seda filmilikku “kui emme ja issi teineteist armastavad ja kallistavad, siis toob kurg beebi” jutuajamist. Ühel hetkel ma lihtsalt…teadsin. Ilma, et keegi täiskasvanutest oleks pidanud midagi rääkima. Noh, sõbrad teadsid üht koma teist ja lõpuks leidsime veel minu kodust Maaja, niiet see pani kõik puzzletükid omavahel kenasti kokku. Hiljem kodus ei olnud ka seks tabuteema, aga no sellist asja, et hakkaks emaga mingisuguseid poosijutte vms…
Lõpuks sain teada, et a) Kardo petab mind, b) miks ta mind petab. Seda kõike tänu toredale lugejale, kes mind täna hommikul valgustas. Olgu see hoiatuseks kõikidele naistele! Ja loomulikult vabandan siiralt igasuguste jubedate ja karvaste mõtete pärast, mis ma oma naislugejatel pähe olen pannud 🙁 Tere Lugesin su blogist seda nn naljajuttu, kus keegi sinuga dushi all rääkis ja ma lihtsalt pidin sulle kirjutama, et MINA ENAM SU BLOGI EI LOE! Varem sa oled mulle alati meeldinud, aga nüüd…
Mõnikord on mul nii, et ma olen nii üllatunud, et ei oska midagi kosta. Täna oli selline hetk. Mitte, et ma siiani oskaks midagi kosta, aga okei. Läksin mina täna trenni. Kõik oli kena ja tore, trenniks oli FunctionalBody ja oh sa püha püss, kus oli saal rahvast täis ja inimesed higised. Kaasaarvatud mina, seega koorisin ma ennast pärast trenni paljaks ja läksin pesema. Jõudsin endal just pea sisse seebitada, kui minu juurde tuleb tumedate juustega tüdruk, kellel veel rätik…
Kuigi ma mingi hetk alustasin suure hurraaga selle “60 minutiga nädalas vormi” asjaga, siis olgem ausad. Ma ei alustanudki sellega. Esiteks usun ma, et nädalas peaks ikka natukene rohkem pingutama kui tund aega, mistõttu käin mina nüüd kolm korda nädalas trennis. Kaks korda rühmatreeningus ja ühe korra jõusaalis. Minu teener Janika küll hoiatas mind, et ühel hetkel hakkab ta ka mu toitumisele rõhku pöörama, aga alustame siiski sellisest asjast nagu trenniharjumuse loomine. Praegu läheb hästi – mulle ausalt meeldib nii…
Mari sünnipäevaga seoses oli mul kohamure lahendatud. Juba ammu tegime selgeks, et peame selle just Bibi Mängumaal, mis on vaieldamatult kõige ilusam koht, kus ma iial käinud olen. Kõik asjad on valged ja pitsilised ja heledad ja… No eks te piltidelt näete ise. Veel oli mul lahendatud mure, et mida mina Marile kingin. Võtsin vastu otsuse, et kuna igasugu mänguasju ja jumal teab mida, ostan ma talle nagunii, saab ta esimeseks sünnipäevaks hoopiski ühe raamatu. Nimelt selle raamatu, kuhu sisse…
Kui muidu enne mõtlesin, et mis see siis ära poleks trenni minna. Ostad kuskile spordiklubisse kuukaardi, käid seal kohal ja muudkui treenid nii et vähe pole. Ma ei taibanud vist pooli asju, mida inimene trennis käimiseks vajab. Mul on juba olemas: sisetrenni jalatsid, välistrenni jalatsid, see väike rätikuke, mille sisse ennast trenni ajal kuivatada, spordipluus ja püksid (Okei, ma eeldan, et sul tegelikult ei PEA olema just spets spordipluus ja spordipüksid. Kui aga keegi teab, miks kindlasti peaks, siis andke…
Lugu on nüüd siis selline, et minu blogi hakkas koostööd tegema Sparta spordiklubiga. Mina sain endale lausa oma treeneri, kelle nimi on Janika ja tema võtab selle raske taaga endale koormaks, et minust ükskord ilus inimene saaks. Kuna Sparta spordiklubi teeb tihedat koostööd Adidasega, siis just sealt on pärit minu uhiuued trenniriided. Valisin endale roosa särgi ja dressika, tumehallid püksid ja helesinised sisespordijalatsid. Adi andis mulle ka veel jooksujalanõud kah, Supernova Glide Boostid, kui need kellelegi midagi ütlevad. Ainukesed vead,…
Kallis Mari, praeguseks oled sa juba peaaegu aasta aega vana ja ma võin täiesti ausalt öelda, et see aasta on olnud minu jaoks üks parim aasta mu elus. Ma olen sind väga tähelepanelikult jälginud ja koguaeg saanud imestada, kuidas sa arened ja iga natukese aja pärast midagi uut tegema hakkad. Muidugi olen ma saanud sind terve aasta võrrelda paljude väikeste sinuvanuste lastega ja peale selle, et sa oled kõige armsam nendest ja ka nunnum, oled sa muidugi ka kõige tublim.…
Kallis tütar, mul on ikka mõnikord naljakas öelda sõna tütar, sest tundub uskumatu, et mina olen ema. Ema olen ma üsna kindlasti, sest täpselt kaksteist kuud tagasi lamasin ma öösel palatis ja vaatasin sind. Sellel hetkel teadis minu süda, minu mõistus, minu silmamunad, minu varbad, iga minu keharakk, et ma olen ema. Ja sina minu tütar. Ma ei teadnud, kuidas ma sinusuguse õnne ära teeninud olin. Ma ei julgenud liigutada, sest kartsin sind äratada. Ma ei saanud magada, sest minu…
Täna, mu kallid sõbrad, olen ma õnne täis. Ei, mind ei haava sugugi ka need kõik needuste, kärnaminekute ja maha tapmiste ähvardused. Sest see on tühine selle kõrval, kui ma saan tunda uhkust mingi osa üle meie rahvast. Aga see selleks, kaua mul siin aega heietada pole, sest on veel üks põhjus juubeldada. Juba homme on väikse Mari esimene sünnipäev! Paraku läks nii, et töömees lihvis neli ust ära ja seega on maja täitunud ehitustolmuga. Kuna see ei ole viisakas…
Lp. Mallukas Vabandage, ma ei tea Teie nime, ma oletan, et Te ei julge seda avaldada, kuna kasutate oma blogis Varro Vooglaiu kohta vägagi ebatsensuurseid sõnu, mille kõrval minu sõnad kahvatuvad. Ma ei vastanud Teie kõnele, kuna ma olin tegevuses tudengite õpetamisega ja sel ajal telefonile ei vasta. Teie kaebamine minu peale instituudi direktorile pehmelt öeldes ei ole ilus. Muide direktor tuli mulle täna vastu, teretas ja ei rääkisud sellest sõnagi. Minul ei ole ühtegi konflikti tudengitega olnud, kuna ma…
Uncategorized
Eesti Maaülikooli dotsent: “Sellist hoora-pede-vabadust ei osanud õudusunenäos ka ette näha!”
8. oktoober 2014Eile juhtis mu kasuisa tähelepanu ühe naisterahva Facebooki kontole. Naine, nimega Merike Lillenberg jagas seal minu homoteemalist postitust. Nonii, eks inimesed ikka jagavad erinevaid asju ja kujutate ette, ma olen isegi sellega juba rahu teinud, et osad inimesed ei jaga asju mitte selle pärast, et neile meeldis ja nad on nõus, vaid selle pärast, et neile ei meeldinud ja ei ole nõus. Merikese puhul oli tegu selle teise leeriga. Merike ja tema sõbrad sõimasid mind üsna räigete sõnadega sitarattaks, “hoora-pedeks”,…
Suured tänud kõikidele, kes Dora ravikuludeks raha annetasid, kuid paraku läks elu niimoodi, et Dorat ei olnud võimalik mitte kuidagi aidata ja koerake tuli piinade lõpetamiseks magama panna… Nimelt endoskoopiat tehes avastasid arstid kaasasündinud kurgulae defekti, et mingi klapp või asi oli liiga lühike ja ta ise ei suutnud reguleerida seda vedelikku ja toitu mida sõi. Seega võiski Dora endale midagi sisse aspireerida, mis põhjustas omakorda kopsusagara keeru. Arstid ütlesid, et nad võivad küll teha opi, aga siis ajaks üks kopsupõletik…
Täitsa ootamatult kirjutas mulle ühel kaunil päeval Siiri Kumari, et ta tahaks minust fantaasiafotosid teha. Mina kohe esimese hooga mõtlesin, et nüüd on Maaja kaanele poseerima minek, aga tegelikult tuli välja, et fantaasiafoto on ikka rohkem haldjalikud ja müstilised pildid, kui tavaliselt fotograafid neid teevad. Siiri tuli ühes Maret Ubalehega, kes suutis isegi minusuguse inimeseks teha – tegi uhke meigi ja ilusa soengu nagu naksti. Ühtlasi oskas ta mu Brežnevikulmudest teha midagi, mida vaadates nutt kurku ei tule. Imeline. Oskaks…
Sorri, viis päeva pole ma teps mitte jõudnud oma pilte lisada ja pean uuesti nentima, et kuna ma mingi fotohuviline ei ole, siis ma mitte kui kuidagi nende piltidega kuskile ei arenenud ega arene ka. Aga kurat, ma tahan ka osa võtta ja las ma siis omaette näitan teile pilte, mis on mul siin mingil ajal tehtud. Mul on algatajas käpp sees (pun intended) seega ma loodan, et ta hüsteeriasse ei lähe, kui ma polegi läbimõeldud profifotograaf 😀 Esimese päeva…
EDIT: Kahjuks tuli kutsu siiski magama panna ja raha enam saata vaja pole. Rohkem infot SIIT! Kallid blogi lugejad. Ma pean tunnistama oma viimase aja mõtteid. Mõtteid sellest, et natuke raske on. Raske on pidevalt võidelda ja mõelda ja kuulata ja tunda. Ma ei tea, kas asi on minus? Et ma tunnen rohkem kui teised? Olen ma liialt emotsionaalne? Igapäevaselt saan ma kirju, mis paluvad abi, või juhivad mu tähelepanu mingisugusele ühiskonnaprobleemile jne jne. Ja ma teen, sest ma tunnen,…
Tänast päeva alustasin sellega: Tere värdjas mallukas!! Lugesin su blogi ja mul on kahju, et sinusugused kirjaoskamatud perseaugud blogi pidada võivad eesti seaduste kohaselt. Miks sa arvad, et sul on õigus oma haigeid pedefantaasiaid inimestele peale suruda? Oled äkki ise ka naispede?! Kui oledki siis tahaksin küsida su aadressi. Olen elus saanud neljale pedele peksa anda õnneks. Üks lõpetas ka haiglas ja see oli väga naljakas. Sa ütled et homofoobid on kurjad inimesed? Ei ole aga mõni inimene lihtsalt väärib…
Malluka facebook sai tänu eelmisele positusele anonüümse kirja (mulle on autor teada), kes kirjutas nii: “Ma ei viitsinud blogis kommenteerida ja kuna inimesed on tuttavad, siis oma nime alt avalikult ütlema ei hakka, aga Delfi piltidelt nägin ära väga mitmeid raske vaimupuudega(diagnoositud, mitte, et nad lihtsalt nõmedad on) inimesi “protestimas”. Seega noh, näha on, et protestile on viidud iinimesi lihtsalt, et kedagi oleks. olen ise nende inimestega tegelenud ja kõrvalt näinud – kui isegi elavad üksi, siis näiteks kahel keda…
Pealkirjatsitaat on muidugi pärit hullarikogunemiselt Toompealt…Ma ei tea, kas telekas sellest jubedusest mingit otseülekannet ka tuleb, aga mina seda sitta vaadata ei suudakski, ilma, et ma nii kohutavalt närvi ei läheks. Tõele au andes OLEN ma juba viimse vindini närvis, sest ma ei saa aru, millised ajukääbikud praegu Toompeale roninud on? Miks? Kui keegi minu lugejatest seal juhuslikult käis ja idiootse plakatiga vehkis, siis minu poolne soovitus on see plakat endale sügavale sisse istuda. Ausalt. Proovi järgi, äkki meeldib ja…
Sattusin netis sellise müügikuulutuse peale, kus pakuti vähke. Mina olen suur mereannilemb – sinimerekarbid, kaheksajalad, teod, molluskid, you name it, I love them! Kuna ma merivähke olen elus ainult ühe korra söönud (kaks aastat tagasi suvel Kardo saunamaja katusel), siis ma ei suutnud midagi lahedamat välja mõelda, kui kutsuda tänaseks mõned sõbrakesed külla ja serveerida vähke. (Sry Merle ja Joonas, leidsin netist selle pildi ja mõtlesin röövida. Andeksi) Ainuke miinus on see, et vähid antakse meile üle ELUSALT. Seega ma…
Sõbranna käis külas ja rääkis naljakast fenomenist – tal olevat kolleeg, kes istub pidevalt, telefon kõrva ääres laua taga. Kui küsiti, mida ta täpsemalt teeb, siis selgus, et räägib oma mehega. Noh, selle vahega, et ta ei rääkinud. Mees ka ei rääkinud. Nad olid VAIKIDES telefoni otsas. Täiskasvanud inimesed. “Jeesus, ma ei viitsi Tampsiga feissbuukiski juttu rääkida, kui ta tööl on, kuigi me saaks seda põhimõtteliselt kogu aeg teha,” rääkis mulle Kätu, kui ma talle sellest rääkima juhtusin. Ega jah.…
Täna käisin ma tänu Kertu Jukkumi lahkel kutsel Power Hit Radio hommikuprogrammis kaassaatejuhina juttu puhumas. Kuigi ma alguses hõiskasin, et jumal tänatud, et raadios vähemalt nägu ei näe, sain ma üsna pea aru, et TV6 näitas meid kenasti telekast ka. Õnneks kaugelt, seega ei pidanud mu padjanäo peale vaesed inimesed hommikul verd oksendama. Aga kurat, pilti tehti kah! Küll aga pidid seda tegema vaesed raadiokuulajad, sest mu hääl on ikka väga metalne ja käre, aga elame õnneks vist kõik veel…
Murelik lugeja kirjutas mulle pettumusnoodiga kirja, et julgen üldse valge abielukleidi poole vaadatagi, ilma et kardaksin lahtise leegiga põlema minna. Valge olevat ju süütuse märk, ja üks teine märk, nimega Mari Johanna olevat ju elav tõestus sellest, et süütu on minu kohta sama absurdne, kui see, et sünnitusel delfiinidele mõelda viib valu ära. (Reaalselt oli sellel teemal kunagi Naistelehes artikkel. Naine muudkui mõtles delfiinidele ja põhimõtteliselt aevastas valutult lapse välja! Aga see selleks) Tsitaat kirjast: “Ma saaksin veel aru, kui…
Ma pidin eile oma programmiga alustama, aga kui ma kell 12 mõtlesin, et ma natukene koristan (õhtul pidi tulema siia võttemeeskond), siis lõppes see sellega, et ma otsustasin terve toa ümber tõsta. Mul on koristamisega naljakad lood. Ma enamasti ei viitsi seda kunagi teha, aga andke mulle võimalus midagi ÜMBER TÕSTA ja ma teeks seda päevast päeva. Mis siis, et vahepeal (tavaliselt siis kui tuba kõige jubedamas seisus on) tuleb peale tunne, et kle aitab, enam ei viitsi rügada 😀…