sünnitus

Ma polegi rääkinud, et mismoodi need jõulud mul mööda vuhisesid. Te kindlasti pole viis päeva magada saanud, vähkrete teadmatuses ja värki. Kaua ma teid ikka piinan, räägin siis välja. Nimelt me käisime päev enne…

Ma polegi rääkinud, et mismoodi need jõulud mul mööda vuhisesid. Te kindlasti pole viis päeva magada saanud, vähkrete teadmatuses ja värki. Kaua ma teid ikka piinan, räägin siis välja. Nimelt me käisime päev enne…

Nonii, lõpuks võtan nüüd ennast kokku ja kahman arvuti kätte, et teile kiirelt rääkida, kuidas Marta lõpuks meiega ühineda soovis. Nagu ma siin juba novembri algusest saadik rääkinud olen, oli minu enda “sisetunne” selline,…

Lugesin siin teie kommentaare ja jõudsin lõpuks järeldusele, et ma siiski ei soovi esilekutsumist. Mis siis, et enamik kommenteerijaid rõhutasid, et neil avati veed ja kõik läks kiiresti ja hästi, siis hakkasin ma mõtlema,…

Lugesin siin teie kommentaare ja jõudsin lõpuks järeldusele, et ma siiski ei soovi esilekutsumist. Mis siis, et enamik kommenteerijaid rõhutasid, et neil avati veed ja kõik läks kiiresti ja hästi, siis hakkasin ma mõtlema,…

Nagu ma rääkisin, siis täna oli mul jälle visiit Dr. Ridnõi juures. Ta ütles, et ma talle 15da hommikul e-maili kirjutaksin ja seda ma ka tegin. Kell 5 hommikul ? Mul ei tulnud ta…

Vot, julged päeva blogimata olla ja instasse mitte pilte lisada, siis hakkab pihta see, et “appi, ma arvasin, et sa sünnitad!”. Mul on selle sünnituse koha pealt selle suhtes kahetised tunded, et kuigi ma…

Vot, julged päeva blogimata olla ja instasse mitte pilte lisada, siis hakkab pihta see, et “appi, ma arvasin, et sa sünnitad!”. Mul on selle sünnituse koha pealt selle suhtes kahetised tunded, et kuigi ma…

Ma mõtlesin täna, et kirjutan raamatut, aga no polnud seda soolikat täna sees, ei võtnud nagu vedu ja punnitada ka ei viitsinud. Kuna mul üldse on kolm suuremat… sihti praegu, milleks on raamat, autokool…

Ma isegi ei mäleta, kas ma kunagi blogis mainisin, et ma tahtsin üksvahe minna doulaks õppima? Seda saab tarkusekoolis teha ja eks selle suur motivaator oli see, et ma hakkasin ju sünnitusi pildistamas käima…

Ma üritasin eile leida oma blogist pilte, et kui suur kõht mul Mari ja Lende ajal praeguseks oli, aga lisaks piltidele leidsin ma huvitava mustri: ma rääkisin mõlemal korral, kui väga ma sünnitust kardan.…

Küll on selle Põlva ja Valga sünnitusosakonna ümber suur meediaskandaal. Kui eile minu poole pöörduti palvega, et jagaksin oma lugejatele petitsiooni, mis algatati Põlva sünnitusosakonna säilitamiseks, oli mul arvamus, et see petitsioonivärk on ikka…

Mul oli eile nii emotsiooniderikas päev, et ma avasin blogilehe ja passisin seda kümme minutit. Mis siis eile juhtus. Noh, läksin sünnitust pildistama, nagu ma siin ühes postituses eile mainisin. Sünnitus iseenesest on mingisugune maagiline…

Eile oli selline suvaline päev. Mul oli plaan oma blogiasjadega lõpuks tegeleda ja asjalik olla, aga selle asemel nägin ma arvutisse sisse logides, et sõbranna kirjutas, et tal mingi sünnitegevus vist toimub, täna vast…

Kui ma Mari sünnitama läksin, siis oli mul nägu naerul ja tuju hea. Seekord läksin ma konkreetselt nuttes, sest mul oli juba valus ja ma teadsin, et ega see paremaks ei lähe, aina hullemaks…

Nagu ma eile kell 4 ärkasin, siis ma teadsin, et see saab olema see päev, mil ma lapse saan. Eks ta natukene hirmus oli küll ja nõnda üritasin ma oma mõtteid mujal hoida, et…

Ma kogu aeg kuulen seda lõpurasedate hala, et ei saa kolme sekundit ka telefonile mitte vastata või Facebook chatis vaiki olla, kui juba lennatakse peale küsimusega, et issand, ega sa sünnita. Kuigi Mari sündis…

Nagu ma siin halanud olen, siis ma kartsin hirmsal kombel sünnitamist. No ikka väga hirmsal. Aga… ma enam ei karda. Naljakas, aga ma nägin täna sellist und, et viis mu hirmud täitsa ära. Unenägu…

Ma täiesti liialdamata ütlen, et iga jumala kord, kui mulle jälle kuskile mingi imelik valu sisse lööb (mis on iga päev, iga tund, iga minut) siis meenub mulle see, et ma pean sünnitama. Ja…

Imelik rahutus. Ühest küljest on nagu kergendus, et see pulmatrall tehtud sai, sest ma olen tõesti nagu vanamutt, kes ei suuda normaalselt eladagi, ilma, et iga hingetõmme väsitaks ja uniseks teeks. Samas on ikka…

Ma isegi ei mäleta, et kas ma olen siin blogis täpsustanud oma sünnituse päeva või mitte. See, mis ma järgmine päev kirja panin, selles olid mõned asjad välja jäänud, millele ma toona isegi mõelda…

Kes siis ei mäletaks minu hüsteeritsemist teemal: “MA EI TAHA ENAM KUNAGI LAPSI” ja “MA EI KAVATSE OMA LAPSELE MÄNGUKAASLASEID SÜNNITADA, OTSIGU ISE SÕBRAD”. Ühel hetkel midagi muutus. Ma ei teagi täpselt millal, vist…

Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.…

Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.…